← Eesti

2-20-5995/27

Obsah (9)§ 230§ 231§ 442§ 173§ 162§ 138§ 139§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5995 Tsiviilasi Tark Ehitus OÜ (pa

§ 230lg 1).

Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (

§ 231lg 2).

Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (

§ 231lg 4).

  1. Kohus selgitas 23.01.2024 toimunud kohtuistungil käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 155-155 pöördel).
  2. Hageja on esitanud kohtule nõude PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Alternatiivselt kui kohus peaks leidma, et nõuet PankrS § 110 lg 2 alusel ei ole võimalik rahuldada, tugineb hageja ka PankrS §-le 111, mis reguleerib kinkelepingu tagasivõitmist.
  3. Kohus tuvastab, et 13.12.2018 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Maire Arm (tl 15-16). Harju Maakohtu 11.10.2019 määrusega tsiviilasjas 2-18-17124 kuulutati välja võlgniku pankrot ning määrati pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Arm (tl 9-14). Võlgnik ja kostja sõlmisid 16.08.2018 notariaalse korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping), millega võlgnik võõrandas võlgnikule kuulunud kolm korteriomandit kostjale: 1) Harjumaal Keila linnas Haapsalu mnt 1-9 asuva korteriomandi (edaspidi korter nr 9); 2) Harjumaal Keila linnas Haapsalu mnt 1-10 asuva korteriomandi (edaspidi korter 10) ning 3) Harju maakonnas Keila linnas Haapsalu mnt 1-11 asuva korteriomand1 (edaspidi korter 11) (tl 17-23). Kõik korteriomandid on kaaskoormatud hüpoteekidega osaühingu Apollona kasuks. Harju Maakohus jättis 12.03.2021 määrusega Tark Ehitus (pankrotis) hagi Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu vastu Tark Ehitus OÜ (pankrotis) (pankrotimenetluses eelnevalt tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks rahuldamata (tl 161-165). Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.11.2022 määrusega Harju Maakohtu 12.03.2021 kohtuotsuse muutmata (tl 166-169). Harju Maakohtu 13.04.2023 määrusega kinnitati Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri pool esitatud jaotusettepanek ja tunnustati Keila linn, Haapsalu mnt 1 KÜ nõuet summas 138 741,20 eurot (137 574,20 eurot II järgu nõudena ja 1167,00 eurot tingimusliku II järgu nõudena) (tl 159-160).
  4. Pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (PankrS § 35 lg 1 p 2). Tagasivõitmise nõude võib esitada kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest (PankrS § 118 lg 2). Harju Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 11.10.2019 kohtumäärusega. Vastavalt on ajaline eeldus tagasivõitmise nõude esitamiseks täidetud ja käesolev hagi on esitatud tähtaegselt.
  5. Kohus tunnistab tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 1). Kohus tunnistab tühiseks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 1 p 2). Lepingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb tuvastada järgmised eeldused: tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, tehing kahjustas 3

(7)võlausaldajate huve ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2).
  1. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust, vaid seda sätet saab kohaldada ainult siis, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on juba kindlaks tehtud (RKTKo 3-2-1-43-07 p 9). Samuti on Riigikohus selgitanud, et tehingu tagasivõitmise eelduseks olev võlausaldajate huvide kahjustamine on täidetud ka siis, kui kahjustatud on kas või ühe võlausaldaja huvid. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Võlausaldajate huvid võivad olla kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve, ning üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (RKTKo 3-2-1-149-13 (p 41). PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistatav tehing peab kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses (3-2-1-30-17, p. 13).
  2. Kohus analüüsib, kas lepinguga kahjustati võlausaldaja huve. 13.1 Kohus tuvastas eelnevalt, et võlgnikul on üks võlausaldaja. Selleks on Keila, Haapsalu mnt 1 KÜ, kelle nõude suuruseks on 138 741,20 eurot (137 574,20 eurot II järgu nõue ja 1167,00 eurot tingimuslik II järgu nõue) (tl 159-160). Kohtule esitatud lepinguga on tõendatud, et kostja kohustus võlgnikule tasuma 19 500 eurot, mida ei ole senini tasutud. Võlgnikule ei ole esitatud ühtegi nõudekirja, milles oleks võlgnikult nõutud korteriomandite eest tasumist. Eelkõige on tehing Riigikohtu praktika kohaselt võlausaldaja huve kahjustav, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna (RKTKo 3-2-1-11309). Hageja on tõendanud, et korteriomandid müüdi kostjale ca 45% turuhinnast soodsamalt. Hagi esitamise ajal müüs võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik Y kostja nimel vaidlusaluseid korteriomandeid koguhinnaga 35 500 eurot (tl 39-41). Seega on tõendatud, et korteriomandite turuväärtus oli hagi esitamise ajal vähemalt 35 000 eurot ning sellest tulenevalt ei oleks 19 500 euro suurune müügihind samuti turuhinnale vastav vastusooritus. Võlausaldaja huvide kahjustamine seisnes vaidlusalusel juhul selles, et lepinguga võõrandati võlgniku ainus realiseeritav vara peamise eesmärgiga vältida pankrotivõlausaldaja nõude täitmist. Praegusel juhul on võlgnik müünud korteriomandid kostjale turutingimustest erinevatel tingimustel, kuna võlgnik ei ole saanud korteriomandite omandiõiguse üleandmise mitte mingisugust vastusooritust. 13.2 Pankrotivõlausaldaja huvide kahjustamise soovile viitab ka asjaolu, et leping sõlmiti üks päev pärast nõude esitamist. Vaidlusalused korteriomandid oli võlgniku ainsaks realiseeritavaks varaks, mille realiseerimise kaudu oleks olnud võimalik pankrotivõlausaldaja nõue kasvõi osaliselt rahuldada. Mistahes majandustegevuse ja ka muu vara puudumist on võlgnik ise pankrotihaldurile oma 23.08.2019 vastuses kinnitanud (tl 42). Seega on tõendatud, et lepingu sõlmimata jätmisel oleksid võlausaldaja nõuded saanud rahuldatud märkimisväärselt suuremas ulatuses. 13.3 PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 117 lg 2 p 6 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on lg 2 punktides1-4 nimetatud isikute sama paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. PankrS § 117 lg 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3). PankrS § 110 lg 2 järgi tuleb 4
(7)eeldada, et tehingu teine pool teadis tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kuivõrd tehing tehti 6 kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, saab eeldada võlausaldajate huvide kahjustamisest teadmist. Samuti kui tehingu teinud teisele poolele on teada, et võlgnik ei ole eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel, teab ta enamasti ka seda, et tehtav tehing võib kahjustada tulevaste võlausaldajate huve. 13.4 Tõendamist on leidnud, et 16.08.2018 lepingu sõlmimise ajal olid võlgniku ja kostja juhatuse liikmeks, osanikuks ja asutajaks üks ja sama füüsiline isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx) (tl 28-30). Võlgniku ja kostjate juhatuses olevate isikute ja mõlema isiku ainuosanike täielikust kattuvusest tulenevalt on ilmne, et kostjale pidid olema teada asjaolud, mis on tehingute tagasivõitmise aluseks. Kostja on pankrotivõlgniku lähikondne, kuna kostja ainuosanik ja juhatuse liige oli müügitehingu ajal ka võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige. Seega olukorras, kus pankrotivõlgnik ja kostja olid sisuliselt üks ja sama isik, kellele olid lepingu sõlmimise ajaks teada pankrotivõlausaldaja nõue, kahjustas kostja vara võlgniku omandist välja viies pankrotivõlausaldaja huve teadlikult. Lepingu sõlmimisega muutis võlgnik end teadlikult maksejõuetuks ning kostja kui sisuliselt sama isik (X kaudu) teadis seda. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et vaidlusalusel tehingutel puudus tegelikkuses Tark Ehitus OÜ (pankrotis) ja kostja jaoks sisuline majanduslik eesmärk ning tehingute eesmärk oli võlausaldaja huvide kahjustamine. 13.5 Eeltoodust tulenevalt nähtub kohtu hinnangul üheselt, et kõnealune leping sõlmiti eesmärgiga teha Tark Ehitus OÜ (pankrotis) võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate huve on kahjustatud teadlikult. Seega on täidetud ka PankrS § 110 lg 2 ja lg 3 eeldused. Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 2). Käesoleval juhul on notariaalne korteriomandite müügileping ja asjaõigusleping sõlmitud võlgniku ja kostja vahel 16.08.2018 (tl 17-23) ja ajutine pankrotihaldur nimetati võlgnikule 13.12.2018 määrusega (tl 15-16). Seega on leping sõlmitud PankrS § 110 lg 1 p‑s 2 nimetatud ajavahemikul, so leping on sõlmitud vähem kui kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist). Seega on leping pankrotivõlausaldajat kahjustav tehing, mis on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, mistõttu tuleb tehing kehtetuks tunnistada. Kostja ei ole tõendanud, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. 13.6 Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning kohus tunnistab kehtetuks Tark Ehitus OÜ (pankrotis) ja kostja vahel 16.08.2018 sõlmitud notariaalse korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingud. 13.7 Vastavalt ei ole vaja analüüsida alternatiivnõuet PankrS § 111 lg 1 alusel. 14. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust. Kostja tahteavalduse asendamine kohtuotsusega 15. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga (PankrS § 119 lg 1). Kinnistu puhul on vajalik vastavalt hageja kandmine kinnistusraamatusse ja kostja kustutamine kinnistusraamatust omanikuna, milleks on vajalik mõlema vastavasisuline tahteavaldus KRS § 34¹ lg 1 järgi ja seda saab asendada KRS 34¹ lg 8 järgi jõustunud kohtulahend. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (KRS 34¹ lg 1). Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus (KRS 34¹ lg 8). Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga 5
(7)tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg 5).
  1. Kuna kostja ei anna vabatahtlikult vastavasisulisi tahteavaldusi hageja kandmiseks kinnistusraamatusse vaidlusaluste kinnistute omanikuna ja kostja kustutamiseks kinnistusraamatust kinnistute omanikuna, siis on hageja kohustamisnõue põhjendatud. Hagi tagamise abinõu kehtivus
  2. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused (

§ 442lg 5).

  1. Kohus rahuldas 23.04.2020 määrusega hagi tagamise avalduse ja määras seada 1) kinnistusraamatu registriosa III jao esimesele vabale kohale keelumärge kostjale kuuluva korteriomandi asukohaga Haapsalu mnt 1-9, Keila, Harju maakond (registriosa numbriga 12687602) käsutamise keelamiseks Tark Ehitus OÜ (pankrotis) hageja kasuks; 2) kinnistusraamatu registriosa III jao esimesele vabale kohale keelumärge SPC KINNISVARA OÜ-le kuuluva korteriomandi asukohaga Haapsalu mnt 1-10, Keila, Harju maakond (registriosa number 12687702), käsutamise keelamiseks Tark Ehitus OÜ (pankrotis) hageja kasuks ning seada kinnistusraamatu registriosa III jao esimesele vabale kohale keelumärge SPC KINNISVARA OÜ-le kuuluva korteriomandi asukohaga Haapsalu mnt 1-11, Keila, Harju maakond (registriosa number 12687802) käsutamise keelamiseks Tark Ehitus OÜ (pankrotis) hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu 23.04.2020 hagi tagamise määruse lõppjärelduses muutmata, täiendades selle põhjendusi.
  2. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. MENETLUSKULUD
  3. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kohus rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 21. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (

§ 139lg 1).

Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (

§ 139lg 2).

22. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (

§ 174lg 8).

  1. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid suuruses 350 eurot, so hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv on seadusest tulenevalt vajalik kulu. Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse. Õigusabikulud hagejal puuduvad. Seega on põhjendatud kulu riigilõivu kulu 350 eurot. Vastavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 eurot.
  2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 euro (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). 6

(7)/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.