Kohtu selgitused Kohus võttis 04.10.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse. 12.02.2024 määrusega lõpetas kohus A. T. osas menetluse ja asendas esialgse kostja A. T. kostjaga D. Š. ning määras kostjale D. Š.le kirjaliku vastamise tähtajaks 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kättetoimetamise portaali kaudu 13.02.2024. Vastuse esitamise tähtaeg saabus 04.03.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 07.08.2020 sõlmitud üürileping (parkimisleping), millest tuleneva leppetrahvi tasumise kohustuse on kostja jätnud kohaselt täitmata. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Sissenõudmiskuludesse (20 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Arvestades, et esialgsel kostjal ei ole kohustust tasuda leppetrahvi ning hageja ei ole asendatud kostjaga seoses sissenõudekulusid kandnud, on sissenõudekulude hüvitamine õiguslikult põhjendamata ja kohus jätab sissenõudmiskulude nõude osas hagi rahuldamata.
lg 1 alusel jäävad menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 40% ulatuses hageja ja 60% ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 220 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse 2
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu määrab kohus kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.