) § 1 lg 4 mõistes. 6.
sätestab, et korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.
lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
lg 2 p 5 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu reservkapitali 234,76 eurot tasumise nõude. Avaldaja põhjendab avaldust sellega, et korteriomanike 29.12.2023 üldkoosoleku otsusega on moodustatud reservkapital suurusega 5000 eurot. Avaldaja on soovinud tõendada reservkapitali moodustamise otsust korteriomanike üldkoosoleku protokolliga (dtl-d 11-16). Protokolli punktis 5 on märgitud järgmist: „Ettepanek: - Moodustada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 48 kohane reservkapital suurusega 5000 eurot, mis tasutakse korteriomanike poolt 12 kuu jooksul. [---] Ettepaneku poolt on 5 korteriomanikku [---] Otsus: Moodustada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 48 kohane reservkapital suurusega 5000 eurot, mis tasutakse korteriomanike poolt 12 kuu jooksul“ (dtl 14). Kohtu hinnangul ei nähtu protokollist ja selle lisast korteriomanike otsuse kehtetust või vastuolu seadusega. Kohtule ei ole avaldatud asjaolusid, millest saaks järeldada korteriomanike 29.12.2023 otsuse kehtetust või vastuolu seadusega. Kohus on seisukohal, et osanike otsus reservkapitali suurusega 5000 eurot moodustamise ja tasumise tähtaja 12 kuud määramise kohta on kehtiv. Kohus leiab, et
lg 1 järgi on puudutatud isiku osa reservkapitalist 2816,59 eurot (5000:16 433x9257=2816,59), millest 1/12 on 234,72 eurot.
lg 1 p 4 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus.
Korteriomanike otsusest ei nähtu, et reservkapital tuleb tasuda igakuiste osamaksetega. Avaldaja ei ole kohtule esitanud korteriomanike otsust, millega on kehtestatud
lg 1 p 4 ja lg 3 mõistes majanduskava, mille järgi tuleb reservkapital tasuda igakuiste osamaksetega. Sellist korteriomanike otsust ei nähtu äriregistrist. Korteriomanikud on määranud 29.12.2023 otsusega reservkapitali tasumise tähtaja, milleks on 12 kuud. Seega on korteriomanikud kohustatud reservkapitali tasuma hiljemalt 30.12.2024 (VÕS § 82 lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et reservkapitali tasumise nõue ei ole 29.12.2023 korteriomanike otsuses sisalduvatel tingimustel muutunud sissenõutavaks. Reservkapitali tasumise nõue muutub korteriomanike 29.12.2023 otsuse kohaselt sissenõutavaks 30.12.
lg 1 p 4 ja lg 3 mõistes majanduskava, millega on määratud remondifondi ja halduskulude maksete tasumise tähtajad. Sellist korteriomanike otsust ei nähtu äriregistrist. Seetõttu kohaldub
Eeltoodut arvestades on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult 2024.a jaanuari remondifondi ja halduskulu maksete tasumist. Puudutatud isikule langev remondifondi makse suurus on 277,71 eurot (0,3 eurot x 925,7m2=277,71 eurot) ning halduskulude makse suurus on 92,57 eurot (0,1 eurot x 925,7m2 = 92,57 eurot). Kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 370,28 eurot. 8.
lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja nõuab puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise 3,52 eurot tasumist.
Eeltoodust tulenevalt olid remondifondi- ja halduskulude maksed 20.01.2024 seisuga juba sissenõutavaks muutunud. Avaldaja nõuab viivise tasumist alates 20.01.2024. Avaldajal on õigus põhinõudelt 370,28 eurot nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Põhinõudelt 370,28 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 20.01.2024 kuni 07.02.2024 eest on 2,40 eurot. Kohus rahuldab seetõttu avaldaja nõude viivise tasumiseks osaliselt ning mõistab puudutatud isikult välja viivise 2,40 eurot ning jätab avalduse rahuldamata viivise 1,12 eurot tasumise nõudes (3,52-2,4=1,12). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on taotlenud puudutatud isikult protsendina viivise väljamõistmist rahuldatud põhinõuete summalt alates 08.02.2024 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõude 370,28 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 08.02.2024 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 367,88 eurot (põhinõue 370,28 eurot-sissenõutavaks muutunud viivis 2,40 eurot = 367,88 eurot). Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest avaldaja ei ole tõendanud avaldajale kahju tekkimist põhinõude summat ületavas osas. 4
lg 2 p 1 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 30 eurot, kui korteriühistu nõue on kuni 500 eurot. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult viivist. Seetõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist
Korteriühistu nõude suurus on kuni 500 eurot. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 30 eurot ning jätab avalduse sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 10. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas avalduse osaliselt. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu osaliselt põhjendamatu taotluse. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.