) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei sätesta töövõtulepingule kohustuslikku vormi, seega saab see olla sõlmitud ka suuliselt.
lg 1 järgi on leping sõlmitud, kui on kokku lepitud lepingu põhilistes tingimustes. Töö tuleb
lg 1 järgi tellijale üle anda ning see peab
lg 1 järgi vastama kokku lepitud tingimustele ja kui kvaliteedis ei ole kokku lepitud, siis
Töö peab olema tehtud tähtaegselt ning tasu muutub
Töö on valmis, kui see vastab kokkulepitud tingimustele.
lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Lepingu olulisel rikkumisel võib lepingu
lg 1 järgi üles öelda või sellest taganeda.
lg 1 p 1 ja 5 järgi on rikkumine oluline, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis või teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust
§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostjate kohustuseks on tõendada, et tööd on valmis ning need vastavad kokkulepitud kvaliteedile. Hageja kohustuseks on tõendada, et lepingu ülesütlemine oli õigustatud, samuti peab hageja tõendama kahju olemasolu ja selle suurust. Poolte vahel on vaidlus selles, millal ja millistel tingimustel pooltevaheline leping sõlmiti ja kas kokkulepitud tööd on teostatud. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas lepingust taganemine oli õigustatud ning kas kahju on tekkinud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on tasunud kostjatele 24.03.2022; 04.04.2022; 19.04.2022; 22.04.2022; 04.05.2022; 10.05.2022 ja 22.08.2022 maksekorraldusega kokku 7800 eurot ehitustööde tegemiseks xxx korteris. Samuti pole vaidlust, et kostjad alustasid ehitustöödega 2022.aasta märtsi lõpus ning pooled allkirjastasid kirjaliku kokkuleppe töövõtulepingu kohta 25.05.2022. Kostjad teostasid ehitustöid koos, järelikult on nad
Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu hiljemalt 24.03.2022, mil hageja tegi kostja II kontole esimese ülekande märkega xxx lammutus. Lepingu sõlmimine toimub tahteavalduse vahetamisega ning TsÜS § 68 lg 3 järgi võivad tahteavalduse olla tehtud ka kaudselt sh saab lepingu sõlmimise tahteavalduseks pidada ülekande tegemist lepingu esemeks olevate tööde teostamiseks. Pooled on 25.05.2022 vormistanud kirjaliku dokumendi tööde seisu kohta. Kohtu hinnangul ei ole tegemist eraldi kirjaliku töövõtulepinguga vaid dokumendiga, mis fikseeris tööde teostamise tähtajaks 25.05.2022 ning tegemata tööde mahu, samuti köögi remondi tähtaja 30.05.
Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nad oleksid lepingus kokku lepitud tööd õigeaegselt teostanud, järelikult on kostjad lepingus kokkulepitud tööd jätnud tähtaegselt tegemata. Kohtule esitatud pretensioonist nähtub, et hageja on 30.05.2022 esitanud pretensiooni, milles andis kostjatele täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks ning lubas lepingu rikkumise kõrvaldamata jätmisel selle üles öelda. Kohtu hinnangul on hageja töövtulepingu kohaselt üles öelnud, sest kostjad jätsid kokkulepitud tööd tähtaegselt teostamata ega teinud seda ka täiendava tähtaja jooksul. Tööde teostamata jätmine on käsitletav lepingu olulise rikkumisena. Lepingust taganemisel
lg 1 järgi lepingust taganemise või ülesütlemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
lg 1 ja 2 järgi võib tellija töövõtulepingu üles öelda igal ajal, lepingu rikkumisel ei ole töövõtjal õigus nõuda tasu. Hageja on kostjatele tasunud ehitustööde eest 7800 eurot, millest vastu on tööna võetud ja kohaselt teostatud tööd 2000 euro ulatuses. Järelikult tuleb teostamata tööde eest tasutud 5800 kostjatel solidaarselt hagejale tagastada.
lg 5 järgi on tellijal õigus nõuda töövõtulepingu rikkumisega tehtud kahju hüvitamist. Töövtulepingu üheks osaks oli ka elektritööd- pistikupesade ja lülitite vahetamine. Kohtule esitatud 05.09.2022 objekti ülevaatuse akti järgi on xxx korteris tehtud elektritööd tehtud ebakorrektselt ning hinnapakkumise järgi on parandustööde maksumuseks 392 eurot ja 35 senti. xxx OÜ ehitustööde päeviku järgi on korteris hinnapakkumises nimetatud elektritööd teotatud. Kohtu hinnangul on tõendatud nii kahju tekkimine, selle suurus kui ka põhjuslik seos kostjate poolt tehtud ebakvaliteetse tööga, järelikult tuleb elektritööde maksumus kahjuna
MS § 124 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on nõutava rahasumma suurus, järelikult on hagi hind 6 192,35 (5 800 + 392.35) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta poole kanda, kelle kahjuks tehakse kohtulahend. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 170 eurot ja hagimenetluses 460 eurot. Kostjatel tuleb välja mõista tasutud riigilõiv solidaarselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.