1-22-157/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 02.04.2024 Kohtuasja number 1-22-157 Ingrid Kullerkann, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19.03.

1. a määrus Juri Umblei (isikukood: 38312245717) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Juri Umblei, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 19.03.
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 11.01.
4. a otsusega tunnistati Juri Umblei süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 13.11.
5. a otsusega kriminaalasjas 1-20-8289 mõistetud ärakandmata karistusosa võrra ning Juri Umbleile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 11.01.2022 ja lõppeb 06.07.
7. 02.02.2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid Juri Umblei tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 1
8. Viru Maakohtu 19.03.
9. a määrusega jäeti Juri Umblei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud. 3.
10. Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et Juri Umbleil on vabaduses olemas kindel elukoht, lähedaste toetus, vangistuses on ta osalenud tööhõives, omandanud keevitaja kutse ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Siiski pole tema vabastamine põhjendatud. Juri Umbleid on kriminaalkorras karistatud kokku 15 korral, nendest kehtivaid karistusi on kolm. Vangistuses viibib ta kuuendat korda. Uued süstemaatilised vargused pani isik toime üldkasuliku töö ajal – vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, oli mõistetud samaliigilise kuriteo eest. Samuti läks Juri Umblei alkoholijoobes kallale oma emale, olles varasemalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud ning ei lahkunud valdaja tahte vastaselt eluruumist. Ta pole teinud enda karistustest vajalikke järeldusi. Süüdimõistetut on vangistuses karistatud korduvalt distsiplinaarkorras ebaviisaka käitumise, võõras kambris viibimise ja võõraste esemete omamise eest. Järelikult ei suuda kinnipeetav reeglitele alluda ka kinnipidamisasutuses. Vabaduses puudub Juri Umbleil töökoht, mistõttu esineb oht uute varavastaste kuritegudega jätkamiseks seoses elatusvahendite puudusega, sest ta on varastanud sööki ja esmatarbekaupu. Pealegi on isiku suhtes üleval suured võlanõuded (tasumata rahalisi kohustusi enam kui 10 000 euro ulatuses), mis veelgi enam suurendab õigusvastase käitumise riski. Vabanemisfondi kogunenud vähese rahasumma eest ei ole võimalik võlgu tasuda ning töövõimetoetus ei taga piisavat majanduslikku kindlustatust. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus alkoholist. Vangistuses sotsiaalprogrammi läbimine ei taga, et inimene vabaduses enam alkoholi ei tarvitaks. Sõltuvusprobleemidest tulenevalt esineb uute vägivallakuritegude risk. Kuigi Juri Umbleil on lähedaste toetus, koosneb tema suhtlusringkond samuti kriminaalse taustaga isikutest. Süüdimõistetul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Eelnevat kokku võttes ei ole maakohtu seisukohalt karistuse kandmise eesmärgid täidetud. 3.
11. Juri Umbleile määratud kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 124,44 eurot. Maakohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täielikult ning määras selle kinnipeetavalt väljamõistmisele.
12. Maakohtu määruse vaidlustas Juri Umblei, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Rikutud on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 6 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg-t
13. Seetõttu on määrus õigusvastane. Maakohtu lahend võib tugineda ainult tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Tõendeid, millele on maakohus määrust koostades tuginenud, pole kohtulikul arutamisel uuritud. Süüdimõistetu hinnangul tema käitumine vangistuses pole olnud niivõrd halb, et teda ei saaks ennetähtaegselt vabastada. Tal on olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Juri Umbleile oli üllatus, et tal tuleb tasuda kaitsjakulud. Tal ei olnud enne istungit võimalik kaitsjaga rääkida, kuigi kaitsja kohustuseks on kaitsealusega suhelda. Ka kohus oleks pidanud tagama süüdimõistetule võimaluse kaitsjaga rääkida. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Juri Umblei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 2
15. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Juri Umblei vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema vabastamise kasuks kõnelevatele asjaoludele. Menetlus on läbi viidud menetlusõigusega kooskõlas.
16. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et ei uurinud kohtuistungil vahetult tõendeid, mistõttu on kohtumäärus õigusvastane. 7.
17. Vastab tõele, et KrMS § 15 lg 1 alusel maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. See põhimõte rakendub kriminaalasja sisulisel lahendamisel, mitte kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse arutamisel. Kriminaalmenetluse seadustikus on täitmismenetluste jaoks ette nähtud eraldi regulatsioon KrMS-i
18. peatüki
19. jaos. Ennetähtaegse vabastamisega seonduvat menetluskorda reguleerib KrMS § 426 koostoimes §-ga
20. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega üldjuhul kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel tõusetuvad küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Süüdimõistetu taotlusel kutsutakse istungile ka kaitsja, kelle arvamus kuulatakse ära. Lõike 33 järgi võib asja täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. Ringkonnakohus on tutvunud kohtuasja helisalvestisega. Süüdimõistetu osales kohtuistungil tehnilise lahenduse (videosilla) vahendusel vanglast ning kaasatud oli kaitsja. Prokurör istungil ei osalenud, kuid ta oli esitanud oma seisukoha kohtule elektrooniliselt. Kohus avaldas istungil vangla iseloomustuse ja prokuratuuri seisukoha ning kuulas ära kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused. Järelikult on KrMS § 432 lõigetes 1, 2 ja 33 sätestatud nõuded täidetud ning ennetähtaegse vabastamise kohtumenetlus viidud läbi õiguspäraselt.
21. Kaebaja hinnangul oleks kaitsja pidanud temaga enne kohtuistungi algust vestlema ning kohus oleks pidanud sellise võimaluse kinnipeetavale tagama. Kohtuistungi helisalvestiselt ei kuuldu, nagu süüdimõistetu oleks taotlenud kohtult võimalust arutada kaitsjaga ennetähtaegse vabastamisega seonduvat teiste isikute juuresolekuta. Helisalvestiselt tajutav viitab, et kommunikatsioon video vahendusel õnnestus. Kaitsja esitas süüdimõistetule tõlgi vahendusel küsimusi, millele Juri Umblei vastas arusaadavalt. Kinnipeetaval oli võimalik igal ajahetkel avaldada kohtule soovi kaitsjaga vestlemiseks. Seega ei ole maakohtule alust ette heita, nagu isikule ei oleks võimaldatud oma kaitsjaga suhelda. Helisalvestise kohaselt kaitsja toetas Juri Umblei ennetähtaegset vabastamist ning tõi kohtule esile teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. 3
22. Määruskaebuses heidetakse ette kaitsjatasu süüdimõistetu kanda jätmist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 3 järgi kaitsja määramisel kriminaalmenetluses kõigil juhtudel toimub riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamine kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluskulude hüvitamisega seonduvat reguleeritakse kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatüki
24. jaos. Kehtivas kohtupraktikas on sedastatud, et KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu (määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses) mõistetakse KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja süüdimõistetult, s.o süüdimõistetu peab riigil tekkinud kulu hüvitama (TrtRnKo nr 1-16-11124/138, p 8). Sellise kohustuse mitteteadmine kaitsjakulu tasumisest ei vabasta. Samas on selline teadmatus ka praegusel juhul täielikult ebausutav. Kohtute infosüsteemi (KIS) järgi on Juri Umbleid kriminaalkorras mitmeid kordi karistatud, samuti on talle määratud erinevates kohtumenetlustes riigi õigusabi ning ka kaitsjakulud temalt välja mõistetud (nt Tartu Maakohtu 11.01.
25. a otsusega nr 1-22-157, 13.11.
26. a otsusega nr 1-20-8289, 19.10.
27. a otsusega nr 1-20-5525, samuti 11.04.
28. a määrusega nr 1-17-11732 ennetähtaegse vabastamise menetluses). Juri Umblei soovis endale ennetähtaegse vabastamise menetluseks kaitsjat, mistõttu pidi ta arvestama sellega, et tal tuleb õigusabikulud riigile hüvitada.
29. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et Juri Umblei varasem elukäik (sh korduv karistatus, õigusvastane käitumine vangistuses ja sõltuvusprobleemid), aga ka kuritegude toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe ega võimalda tema vabastamist. Praeguseks pole veel piisavalt maandatud süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht. 10.
30. Juri Umbleid on kriminaalkorras karistatud 15 korda. Vangistuses on ta viibinud lausa kuus korda. Tartu Maakohtu 11.01.
31. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-157 tunnistati ta süüdi nii süstemaatilistes vargustes, eluruumi ebaseaduslikus sissetungimises kui ka lähisuhtes kehalises väärkohtlemises. Juri Umbleid iseloomustabki läbi aastate eriliigiliste kuritegude sooritamine, sh esiplaanil on varavastased ja vägivallakuriteod. Kinnipidamisasutuses distsiplinaarkaristuste määramine nii vanglaametniku solvamise kui ka teiste rikkumiste eest viitab selgelt, et süüdimõistetul on ka range järelevalve tingimustes probleeme korrakohase käitumisega. Veelgi enam – iseloomustuse kohaselt käitus Juri Umblei arsti vastuvõtul agressiivselt, s.o viskas tooli põrandale puruks. Järelikult ei ole õige Juri Umblei kaebuses väidetu, nagu tema käitumine ei oleks vangistuses nii halb, et teda ei saaks ennetähtaegselt vabastada. Käitumine kinnipidamisasutuses on üks peamisi indikaatoreid selle kohta, kas inimene on valmis vabanema või esineb jätkuvalt uute kuritegude oht (vt RKKKm 1-093703/83, p 9). Kui Juri Umblei ei suuda vangistuses käituda õiguskuulekalt, siis seda enam ei ole seaduskuulekat käitumist võimalik prognoosida vabaduses mitmetele kriminaalhooldusnõuetele allutamisel. Esineb suur oht, et ta hakkab neid rikkuma ja sellisel juhul tuleb kandmata karistus uuesti täitmisele pöörata. Ka vangla iseloomustuse järgi on Juri Umblei varasemalt rikkunud üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid kohustusi ja tarvitanud alkoholi, samuti pannud toime uued kuriteod. 10.
32. Juri Umbleil vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Iseloomustusest nähtuvalt on ta töötanud enamasti juhu- ja abitöödel mitteametlikult ning saanud töövõimetoetust. Kuigi süüdimõistetu väidab määruskaebuses, et tal on töökoht olemas, siis ei ole iseloomustusest nimetatud informatsioon tuvastatav (puudub tööle võtmise kinnitus). Järelikult jääb selline väide paljasõnaliseks. Süstemaatiliste varguste toimepanemine aga viitab, et seaduslikest sissetulekutest ei ole isikule elamiseks jätkunud. Ilmselgelt nõuab ka alkoholi ostmine täiendavaid rahalisi vahendeid. Rahalisi nõudeid aga isik tasuma enda sõnul motiveeritud ei 4 ole. Seega ei ole välistatud, et Juri Umblei jätkab vabanedes vargustega või teiste samalaadsete kuritegudega, et enda rahalist kitsikust ebaseaduslikul teel leevendada. 10.
33. Ka varasemad vanglakaristused ei ole kinnipeetava käitumist õiguskuulekusele suunanud. Veelgi enam, iseloomustusest nähtuvalt Juri Umblei tunnistab, et tema sõltuvusprobleem suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, samuti vägivaldset käitumist. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vabaduses aga pole Juri Umblei oma sõltuvusmurele mingeid lahendusi otsinud, vaid on jätkanud alkoholi tarbimist ja uute kuritegude toimepanemist. Varasemalt läbitud sotsiaalprogrammid ei ole tema sõltuvuskäitumisele püsivat mõju avaldanud. Järelikult nähtub uute kuritegude oht ka kinnipeetava alkoholisõltuvusest, mis soodustab agressiivset, vägivaldset ja mõtlematut käitumist. Ta on alkoholijoobes olles korduvalt füüsiliselt oma ema rünnanud. 10.
34. Süüdimõistetu senised mitmekordsed libastumised ja jätkuvad kuritegelikud käitumismallid pikkade aastate vältel ei anna kohtule tõsikindlat alust eeldada, et seekord kõik kardinaalselt muutuks. Ohuhinnangut mõjutab seegi, et Juri Umblei suhtlusringkond koosneb kriminaalkorras karistatud isikutest, mida ta on ise kinnitanud. Eelnevale tuginedes Juri Umblei puhul esineb märkimisväärne oht eeskätt nii uuteks varavastasteks kui ka vägivallakuritegudeks. Tal on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja käitumismustrid. Lähedaste toetus ei hoidnud isikut uutest kuritegudest eemale. Järelikult tuleb Juri Umbleil enda mõttemaailmaga veel palju tööd teha ning rehabilitatsioonile või sõltuvusravile on tal võimalik pöörduda ka karistuse ärakandmise järel. Samuti on vajalik, et Juri Umblei osaleks kinnipidamisasutuses kas vägivaldset käitumist käsitlevas sotsiaalprogrammis, sest programm „Viha juhtimine“ jäi tal tööpraktika tõttu läbimata.
35. Kokkuvõttes on Juri Umblei puhul uute kuritegude toimepanemise oht liiga suur, vabastamaks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Seda ei kaalu üles vabastamise kasuks rääkivad asjaolud (kindla elukoha ning tugivõrgustiku olemasolu). Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 19.03.
36. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5