KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2012. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-4848 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Koh

) § 33 lg 2 p 8, § 17 lg 5 p 3 ja § 56 lg 1. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Lõuna Prefektuuri 5. detsembri 2011.a. otsusega karistati A.M-i

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 75 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 300 eurot (tl 8). A.M esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja taotleb otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. II Kohtu seisukoht Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et

1. oktoobril
2. a kell 15.33 toimus avarii Tartus Riia tänaval Riia- Pelperi ristmikul. Kõik avariiga seotud isikud kinnitavad, et menetlusaluse isiku A.M-i poolt juhitav sõiduauto Chrysler Voyager liikus ristmikule Pepleri tänavalt ja R.T. poolt juhitav sõiduauto VW Jetta liikus ristmikule Väike -Tähe tänava poolt. Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kokkupõrge kahe eelpool nimetatud sõiduauto vahel toimus Riia- Pepleri ristmikul sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud asukohas (tl 9-15). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et avarii tõttu said varalise kahju nii VW Jetta omanik kui ka Chrysler Voyager omanik. A.M on esitanud kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks põhjusel, et tema arvamuse kohaselt ei rikkunud tema ühtegi liiklusseaduse normi ja ei olnud avarii põhjustaja. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisas olevalt liiklusõnnetuse skeemilt on näha, et sõiduautod põrkasid kokku Riia- Pepleri ristmikul. Väärteoasjas kuulati kohtuistungil üle kõik isikud, kes sõitsid avariist osavõtnud sõidukites, samuti avarii hetkel Riia tänaval suunaga linnast välja Riia- Pepleri ristmikul seisnud sõiduki juht A.V.. Kaebuse esitaja A.M selgitas kohtus, et tema, sõites mööda Pepleri tänavat jäi fooris olnud punase tule tõttu seisma enne Riia- Pepleri ristmikku. Tema ees oli buss ja kaks autot. Rohelise tule ajal alustasid kõik liikumist. A.M-i sõnul sõitis tema ristmikule välja vilkuva rohelise tulega ja alustas vasakpöörde tegemist ja alles siis märkas suurel kiirusel tulevat autot ning jäi seetõttu ristmikul seisma. Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et ta nägi Väike-Tähe tänavale hästi ja nägi ka tanklat. A.M-i ütluste kohaselt nägi ta Väike-Tähe tänavalt tulevat autot 6-15 m kauguselt, 2 kuid auto kiirus oli niivõrd suur, et see ei saanud peatuda. A.M kinnitas, et peatudes põrkas vastutulev auto 2 m kaugusel küljega tema auto vastu. A.M avaldas kohtus, et tema vaatas autos istudes, et valgusfoor ei andnud kollast tuld, vaid läks kohe punaseks. Ristmikul oli ta punase tulega ja tema arvates pidi ka VW Jetta jaoks olema juba ristmikule sõites punane tuli. Tunnistaja N.P., kes sõitis A.M-i poolt juhitava sõiduki tagaistmel, kinnitas kohtus, et sõites Pepleri tänavat mööda sooritas A.M Riia tänaval vasakpöörde ja tunnistaja sõnul ei lubanud teine, vastutulev auto, läbi sõita ja autod põrkasid kokku. Tunnistaja avaldas kohtus, et liikluseeskirju ta ei tunne. Tunnistaja A.P. , kes sõitis A.M-i poolt juhitava sõiduki juhi kõrvalistmel, kinnitas kohtus, et nende auto sõitis Pepleri tänavalt Riia tänavale ja ristmikul peatus. Tunnistaja sõnul ta ei pannud ta tähele, millise tulega sõitis teine juht, kuid ta sõitis suurel kiirusel nende autole vastu ja toimus avarii. Samuti ei mäletanud tunnistaja seda, milline oli foori tuli nende auto jaoks. Tunnistaja kinnitas ka seda, et nende ees liikus samuti auto, milline sooritas pöörde. Tunnistaja avaldas kohtus, et tema arvates oli tunnistaja A.V., so isik, kes enne A.P. kohtus ütlusi andis, teise avariis osalenud juhi isa. Tunnistaja R.T. , kes juhtis avariis osalenud sõidukit VW Jetta, ütluste kohaselt alustas ta avarii eelselt sõitu Väike-Tähe tänaval asuvast tanklast ja soovis otse ületada Riia tänavat suunaga Pepleri tänava poole. Tunnistaja sõnade kohaselt liikus Pepleri tänava poolt Riia- Pepleri ristile Chrysler, soovides sooritada vasakpööret, mille käigus sõitis tunnistaja poolt juhitavale sõidulike külje pealt sisse. R.T. ütluste kohaselt alustas tema ristmiku ületamist foori rohelise tule ajal. Tunnistaja avaldas, et vahetult tema ees autosid ei sõitnud. Samuti kinnitas tunnistaja, et Pepleri tänavalt liikus enne Chryslerit mitu autot, kes sooritasid samuti vasakpöörde. Tunnistaja kinnitas, et Chrysler pidurdas enne ristmikku ja jäi vist ka seisma, kuid hakkas siis ootamatult liikuma. Sel hetkel kui tunnistaja nägi, et Chrysler liigub, tõmbas ta rooli paremale, et saaks vastuliikuva sõiduki esiotsast mööda, kuid sõiduk jätkas liikumist ja sõitis autole külje pealt sisse. R.T. i ütluste kohaselt võis olla tema poolt juhitava sõiduki sõidukiirus 50 km/h, sest ta alustas sõitu umbes 100 m kauguselt ristmikust. Tunnistaja sõnul sai avarii tõttu kannatada tema auto juhipoolne külg. Tunnistaja K.S. , kes istus avarii hetkel R.T. i poolt juhitava VW Jetta juhi kõrvalistmel, selgitas kohtus, et sõitu alustati Väike-Tähe nurgal asuvast tanklast ja liiguti Pepleri tänava suunas. Tunnistaja arvamuse kohaselt ei saanud nende auto kiirus olla üle 40 km/h. Tunnistaja kinnitas, et tema nägi enne liikuma asumist fooris rohelist tuld ja nägi ka seda, et vastassuunast liikus vastu teine auto, kes tahtis pööret sooritada. Tunnistaja kinnitas kohtus, et vastutuleva sõiduki kiirus oli väike ja tunnistaja ei tulnud selle pealegi, et auto ei lase nende autol mööda sõita, vaid hakkab pööret alustama. Tunnistaja kinnitas ka seda, et peale avariid andis ühe sõiduki juht, kes oli kesklinna poolt liikudes Riia tänaval avariid pealt näinud R.T. oma telefoninumbri. Tunnistaja selgitas kohtus ka seda, et peale avariid oli teise auto juht süüdistanud R.T., et viimane sõitis ristmikule punase tulega. Tunnistaja avaldas, et ta läks samuti avarii järgselt autost välja ja ütles teisele juhile, et kindlasti ei sõitnud R.T. ristmikule punase tulega. Tunnistaja möönis, et ta võis öelda, et äärmisel juhul võis olla fooris kollane tuli. Samas rõhutas tunnistaja, et tema nägi fooris vaid rohelist tuld. Tunnistaja A.V. selgitas kohtuistungil, et tema sõitis Riia mäest üles ja reastus vasakusse ritta, et pöörata Võru tänavale. Fooris süttis punane tuli ja ta peatus ristmikul ning jäi ootama. Sel hetkel põrkasid tema ees kokku kaks autot. Tunnistaja sõnul pidi Riia tänavaga risti olevate tänavate foorides olema roheline tuli. Tunnistaja ütluste kohaselt põrkasid kokku esimesed autod, kes ristmikule välja sõitsid. Tunnistaja kinnitas, et kindlasti ei toimunud avarii siis kui ristuvate tänavate foorides oli kollane tuli. Tunnistaja kinnitas, et mõlemad avariis osalenud autod liikusid. Tunnistaja 3 selgitas, et ta andis oma andmed ühele avariis osalenud juhtidest, nooremapoolsele meesterahvale, sest ta märkas, et avarii põhjustaja ründas noormeest sõnadega. Kohus uuris kohtuistungil Lõuna Prefektuuri esindaja poolt kohtuistungil esitatud Riia tänaval Kaitsekolledži seinal oleva videokaamera videosalvestist. Videosalvestisel oli näha Riia- Pepleri ristmikul avarii toimumine, kuid detailseid asjaolusid, mis abistaksid kohut menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustes ilmnenud vastuolude selgitamisel seoses foorituledega, sellelt videosalvestiselt näha ei olnud. Seega kinnitab videosalvestis vaid sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatut ja tunnistajate poolt kirjeldatud avariid. Väärteoasjas on OÜ IB FOOR poolt esitatud fooriprogrammi töögraafik (taktijaotus) ja ristmiku skeem. Esitatud töögraafiku kohaselt töötas
3. oktoobril 2011.a. kell 15.40 ajal Riia-Pepleri-VäikeTähe tänavate ristmikul fooriprogramm nr
4. Taktijaotusskeemilt on näha, et selle programmi raames pidi olema nii VW Jetta kui ka Chrysleri juhul samad foorituled (tl 17-18). Kohtuväline menetleja on A.M-ile ette heitnud, et viimane rikkus liiklusseaduse §-e 56 lg 1, 17 lg 5 p 3 ja 33 lg 2 p
5. Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule pöörates vastutulevale liiklejale.

§ 33

lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämiste alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.

§ 56

lg 1 kohaselt peab juht olema eriti tähelepanelik ristmikule lähenedes ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Kohus uurinud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et A.M rikkus eespool viidatud liiklusseaduse sätteid ja pani toime

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so rikkus mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid tekitades sellise tegevusega teisele isikule varalise kahju. A.M oli kohustus Riia- Pepleri ristmikule sõites ja vasakpööret sooritama asude anda teed vastutulevale liiklejale, so R.T.. Samuti oli A.M kohustatud enne vasakpöörde tegemist veenduma selles, et tema manööver on ohutu.

§ 56

lg 1 nõuab erilist hoolsust just ristmikule lähenedes ja seab tingimuseks, et ristmikul peab kindlasti teed andma eesõigust omavale liiklejale. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja A.V. ütlustes, kes kinnitas kohtus, et avarii toimus sellel ajal kui Väike-Tähe- Riia- Pepleri suunal oli fooride roheline tuli. Sama kinnitasid ka tunnistajad R.T. ja K.S.. Eespool viidatud tunnistajate ütlused on kooskõlas ka fooriprogrammi töögraafikus kajastatuga. Tunnistajad A.P. ja N.P. avaldasid kohtus, et nad ei näinud, milline oli foorituli kui A.M ristmikule sõitis. Kohus on seisukohal, et A.M-i ütlused selle kohta, et R.T. asus Riia tänavat ületama punase tulega, on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega ja ei ole usutavad. Avarii toimus sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt keset ristmikku. Kui A.M avaldas, et tema alustas sõitu vähemalt vilkuva rohelisega, siis ei saanud R.T. kuidagi punase tulega ristmikule minna. Samuti ei ole usutav A.M-i väide, et R.T. poolt juhitav sõiduk sõitis ülisuure kiirusega ristmikule, nii et A.M ei saanud ristmikul peatumisega avariid ära hoida. A.M-i ütlused on ka siin vastuolus tunnistajate K.S. , R.T. ja A.V. ütlustega. Eeltoodust tulenevalt on kohus arvamusel, et A.M ei olnud ristmikul vastakpööret sooritama asudes piisavalt hoolas ja eiras liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 3 p 8 ja § 56 lg 1 sätestatud eeskirju. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kaebaja on selgitanud, et nägi vastassunnast ristmikule lähenevat sõidukit. Tunnistajad on kinnitanud, et R.T. sõitis ristmikule rohelise tulega ja soovis sõita otse üle Riia tänava Pepleri tänavale, seega oli Ilko 4 A.M kohustus talle teed anda. Kohus leiab, et kaebaja selgitusest ei tulene asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse talle inkrimineeritud väärteo eest. Kohus on veendumusel, et vasakpöördele asudes ei olnud A.M piisavalt hoolas. Kohtul puudub alus arvata, et isik tahtlikult rikkus liiklusseaduse nõudeid. Seega on ilmne, et tegemist on ettevaatamatu teoga. Vastavalt KarS §-le 18 lg 1 jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on veendunud, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks A.M pidanud ette nägema, et tema poolt sooritatava manöövriga rikub ta liiklusseaduse nõudeid, mille tulemusel võib tekkida varaline kahju. Eelneva põhjal leiab kohus, et A.M pani

§ 223lg-s 1 sätestatud väärteo toime hooletusest.

Kohus ei tuvastanud A.M-i süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.M-i on

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kohus ei ole tuvastanud A.M-i puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebaja on selgitanud kohtus, et ta ei tööta. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja A.M-i süü suurust, on kohus veendunud, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on põhjendatud ja piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteo ühiskonnaohtlikkust ja sellest tulenevat vajadust avalikuks hukkamõistuks silmas pidades ei näe kohus ka võimalust kaebajale määratud karistuse kergendamiseks. Seetõttu tuleb A.M-ile määratud karistus muutmata jätta. Samas leiab kohus, et arvestades A.M-i varalist olukorda, on mõistlik kohalda KarS § 66 lg-s 2 sätestatut ja anda A.M-ile võimalus tasuda mõistetud rahatrahv summas 300 eurot ühe aasta jooksul, tasudes igas kuus vähemalt 25 eurot. Rutt Teeveer kohtunik 5