KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-76

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 235lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 13.03.2024 kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks lisada vangla menüüsse must leib ja valge sai. Eestis süüakse traditsiooniliselt musta leiba ja valget saia, kuid vanglas pakutakse ainult sepikut, mida kaebaja isiklikult süüa ei suuda. Leib ja sai sisaldavad ka toitaineid, mida sepik ei sisalda. Tallinna Vangla kaupluses ei müüda saia ega mett. Rikutud on vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-t 2 ja § 47 lg-t
2. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat lisama kaebaja menüüsse must leib ja valge sai ning taotles menetlusabi riigilõivu tasumiseks.
3. Tallinna Vangla selgitas 20.03.2024 vastuses, et pakutav toit peab vastama õigusaktide nõuetele, mitte kinnipeetava subjektiivsetele maitse-eelistustele. Kinnipeetaval on võimalik osta isikuarvel oleva raha eest mh toiduaineid. Leiva- ja saiatoodete valik vangla kaupluses on 3-24-763 mitmekesine. Kaebajale on määratud tavatoit ja tervisekaardist nähtuvalt puudub tal näidustus, mis tingiks tema toidumenüüst sepiku välistamise ning leiva või saia lisamise. Kinnipeetavatele pakutakse Tallinna Vanglas sepikut alates
4. a-st. Seega on kaebajat toitlustatud sepikuga kogu Tallinna Vanglas viibimise ajal (15.06.2020–25.01.2021 ja alates 09.10.2023) ning varem ei ole tal pretensioone olnud. X 14.01.2024 vaie leiva ja saia menüüsse lisamiseks on tagastatud Tallinna Vangla 22.02.2024 kirjaga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, sest kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda menüüsse endale meelepärase toidu lisamist. Tallinna Vangla kaupluses mee müümist puudutavas osas on vaie 22.02.2024 kirjaga edastatud lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 20.03.2024 määrusega X kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt, sest kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda menüüsse temale meelepäraste toodete lisamist. Kaebajal ei ole tuvastatud tervisest tulenevat vastunäidustust sepikule ega lisavajadust leiva või saia järele. Pelgalt asjaolu, et kaebaja eelistaks sepiku asemel saia ja leiba, ei viita tema subjektiivsete õiguste riivele. Kaebajal on võimalik vangla kauplusest soetada lisaks erinevaid pagaritooteid. Kaebaja õigusi ei riku see, et vangla ei paku igapäevaselt toidu kõrvale leiba ja saia. Järelikult on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja puudub ka vajadus lahendada menetlusabi taotlust.

1. X palub 20.03.2024 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. VangS § 47 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Eesti elanikkonnale on traditsiooniks leiva ja saia, mitte sepiku söömine. Seega rikub Tallinna Vangla kaebaja õigusi ja traditsioone ning diskrimineerib kaebajat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab piisaval määral

§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel põhjusel, et kuivõrd Tallinna Vangla tagastas 22.02.2024 kirjaga nr 5-15/24/25-4 kaebaja 14.01.2024 vaide musta leiva ja valge saia vangla toidumenüüsse lisamiseks HMS § 79 lg 1 p 1 alusel (vaideõiguse puudumise tõttu) õiguspäraselt, siis ei ole nõuetekohaselt läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ringkonnakohus nõustub sellega ega pea vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 1). Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et Vang

S § 47 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda toitlustamist vastavalt tema maitse-eelistustele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2021 määrus nr 3-21-2816, p 8; 12.03.2013 otsus nr 3-121124, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2012 määrus nr 3-11-1926, p 7; 28.10.2011 otsus nr 3-10-501, p 13). Kaebaja ei ole väitnud ja tervisekaardilt ei nähtu, et sepiku söömine on temale tervislikel põhjustel vastunäidustatud ning sepiku asemel tuleks seetõttu pakkuda leiba või saia. Kuigi Eestis võidakse toidu kõrvale süüa sagedamini leiba või saia, ei ole alust väita, et sepiku pakkumine oleks vastuolus Eesti elanikkonna üldiste toitumistavadega. Sepik (jämedast jahust nisuleib) on täiesti traditsiooniline Eesti pagaritoode, mida tuntakse sajandeid. Soovi korral on kinnipeetaval võimalik vastavalt enda maitsele soetada leiva- ja saiatooteid vangla kaupluse sortimendist. Kaebaja väide diskrimineerimisest on paljasõnaline. Vangla kinnitusel pakutakse kõigile tavatoitu saavatele kinnipeetavatele toidu kõrvale sepikut alates 2016. a-st. 2

§ 121

lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt tagastanud, siis jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata ja kohtul puudus ka vajadus lahendada menetlusabi taotlust. 8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3