lg 1 ning lähtudes
lg 1 Viru Maakohtul lõpetada OÜ GS Core hagi nr 2-23-147747 kostja vastu nõude aegumise tõttu. Hageja ei nõustunud 16.02.2024 seisukohas kostja seisukohtadega. Kostja sõlmis 09.09.2018 C ASga väikelaenulepingu nr xxxx. Lepingu punkt 5.1. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuisete osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Pooled leppisid 04.12.2019 kokku, et sõlmivad ees pool välja toodud laenulepingu alusel kokkuleppe nr xxxx. Kuna kostja ei täitnud lepingut ja ei teinud tagasimakseid vastavalt lepingule ja selle lisaks olevale maksegraafikule, saatis C AS kostjale 29.12.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, mis on 21.01.2021 (rohkem kui 3 nädalat), võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis C AS 27.01.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 12.5., on Pangal õigus leping erakorraliselt ilma ülesütlemise tähtajata üles öelda, kui Klient on Pangale võlgu enam kui kolme
)§ 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat.
147 lg 1 järgi hakkab aegumine kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. Leping nr xxxx öeldi üles 27.01.2021. Sellega muutus laen ja kõrvalnõuded sissenõutavaks.
lg 1 tulenev kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg hakkas kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Vastavalt
See tähendab, et hageja nõue aegub alates 28.01.2024.
lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine hagi esitamisega, millega võrdsustatakse avalduse esitamise maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 27.11.2023. Tulenevalt ees pool hageja poolt esitatud põhjendustest, on hageja seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Kostja 23.02.2024 seisukohas on märkinud, et hageja kontakteerus temaga veebruaris 2021 ning pakkus võimalust leida kohtuväline kokkulepe. Kostja vastas, et soovib nõude lahendamist kohtus. Kostja ei nõustunud AS C nõudega laenuleping xxxx osas, kuna AS C omalt poolt rikkus väikelaenu tagades vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja palub kohtul antud asjas võtta arvesse, et kostja soovis juba veebruaris 2021 nõude lahendamist kohtus, antud seisukoht on hagejal teada ning fikseeritud. Hageja tunnistab, et hagi on hageja menetluses alates 28.01.2021 a., samas ei esita hageja oma seisukohas kohtule vastust, millest on tingitud ligi 3 aastane viivitus lahendada nõue kohtus, kuna hagejal oli teada kostja seisukoht, kus soovin nõude lahendamist kohtus ning kohtuväline kokkulepe ei ole saavutatav. Hageja on tahtlikult viivitanud oma nõude esitamisega kohtule. Kostja palub kohtul
lg 1 ning
3 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et aegumine tuleb jätta kohaldamata ja kostja taotus rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg 3 alusel võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et vaheotsuse tegemine on põhjendatud, arvestades, et poolte vahel on nõude aegumise üle vaidlus ning kostja on esitanud kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses aegumisega. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb lahendada vaheotsusega. Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus selgitab, et aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides ning kontrollib vaid, kas hageja eeldatavad nõuded on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi
) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (
Aegumistähtajad on sõltuvalt nõude kvalifikatsioonist erinevad. Aegumise kohaldamise otsustamiseks tuleb kohtul nõue kvalifitseerida. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kohus ei ole seejuures poolte väidetega seotud. Hageja on hagiavalduses esitatud võlanõuet põhjendanud asjaoluga, et kostja ja esialgse võlausaldaja C AS vahel oli sõlmitud 09.09.2018 väikelaenuleping nr xxxx. Seoses sellega, et kostjal tekkisid makseraskused, taotles kostja maksepuhkust. Selle tõttu sõlmiti uus kokkulepe lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmiseks. Pooled leppisid 04.12.2019 kokku, et sõlmivad eespool välja toodud laenulepingu alusel kokkuleppe nr xxxx. Hageja on leidnud, et kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata. Kohus tuvastas, et C AS ja R. R. vahel on 09.09.2018 sõlmitud väikelaenuleping nr xxxx (dtl 39). Samuti oli C AS ja R. R. vahel väikelaenu lepingu nr xxxx muutmiseks 04.12.2019 sõlmitud kokkulepe nr xxxx (dtl 52). VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 09.09.2018 sõlmitud väikelaenuleping nr xxxx on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. 04.12.2019 sõlmitud kokkulepe nr xxxx on hagi lisast nähtuvalt laenusaaja R. R. (kostja) poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid allkirjade ehtsuse osas. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt olid kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud lepingud ja seega kohalduvad
-is sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja sätted. 4
Tehingust tulenevad nõuded on
mõttes kõik eraõiguslikest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded.
lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.
lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega kuigi tehingulised on nii ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud kui ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud jääkvõla nõue, on nende aegumistähtajad erinevad, kuna perioodiliste maksete aegumisele kohaldub § 154 ja ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud võla aegumisele § 146 lg 1. Hageja on selgitanud, et kuni kokkuleppe nr xxxx ülesütlemiseni (27.01.2021) olid kostjal tasumata 10.10.2020, 10.11.2020 ja 10.12.2020 ja 10.01.2021 maksegraafikujärgsed põhiosa maksed. Seega kohtu hinnangul 2020.a sissenõutavaks muutunud maksete aegumine algas 2020.a lõppemisest, 2021.a sissenõutavaks muutunud makse aegumine algas 2021.a lõppemisest. Pärast lepingu ülesütlemist 27.01.2021 (dtl 69) sissenõutavaks muutnud jääkvõlanõude aegumine algas
Järelikult hakkasid nõuete aegumistähtajad kulgema kõige varem alates 01.01.2021. Ilma peatumiseta oleks kõige varasem nõue aegunud 01.01.2024.
lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega loetakse hagi esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.11.2023 (dtl 2-6) Pärnu Maakohtule võlgnikult 6112,45 euro saamiseks. Kohus tegi 29.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.12.2023. Võlgnik R. R. esitas 21.12.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seega on nõuete aegumine peatunud 27.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt 3-aastane aegumistähtaeg ei olnud enne kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist saabunud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue on piisavalt konkreetne ja arusaadav ning sellega kaasneb aegumise peatumine. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud, kohus tegi makseettepaneku ja toimetas selle võlgnikule kätte. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning kohus jätkas asja lahendamist hagimenetluses. Aegumine jääb jätkuvalt peatunuks. 5 Lähtudes ülaltoodust ei ole hageja nõue aegunud. Kohus jätab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. TsMS § 449 lg 2 esimese lause kohaselt on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kuna hageja nõue ei ole aegunud, jätkab kohus asja menetlusega. Kohus selgitab, et vaheotsus on edasises menetluses siduv. Jõustunud vaheotsuse korral, millega jäeti aegumine kohaldamata, ei saa kostja enam selle nõude aegumisele tugineda ega kohus nõuet aegunuks lugeda, isegi kui asja edasisel menetlemisel aegumine ilmneb. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kuna kohus jätkab tsiviilasja menetlemist, otsustab kohus menetluskuludesse puutuvad küsimused lõpplahendi tegemisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.