← Eesti

2-23-11020/7

Obsah (6)§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108

2-23-11020 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11020 Tsiviilasi

§ 96lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 2

(4)

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Hageja Exxxx Txxxxxxx Txxxxxxx sündis xxxxxxxxxxx Kxxxxx Txxxxxxxx ja Jxxxxx Jxxxxx Mxxxxxxx kooselust. Sünni tõendite kohaselt on Jxxxxx Jxxxxx Mxxxxxxx Exxxx Txxxxxxx Txxxxxxx isa. Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud hagejat ülal pidama.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101

lg 5).

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.04.

  1. a on elatise baassumma 249,78 eurot ja keskmine brutokuupalk
  2. a eest 1685 eurot. Hageja seaduslikul esindajal on üks laps, s.o hageja.

§ 108

näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada laste sünniajad ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse lapse sünnikuupäev ning märkida, et laps isa juures ei viibi ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustub hagejale makstava elatise suuruseks 260,33 eurot - 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Seega mõistab kohus alates 03.08.2023. a hageja kasuks välja igakuise elatise summas 260,33 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a. Nimetatud summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3

(4)Tagasiulatuv elatis hagejale kujuneb perioodi alates 01.07.
  1. a kuni 31.07.
  2. a samuti summas 260,33 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. Ka ei ole hageja osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel. Käesolevas tsiviilasjas on kantud menetluskulusid Eesti Vabariigi poolt, s.o tõlkekulud menetlusdokumentide tõlkimise eest AD REM TÕLKEBÜROO OÜ-le arve nr 2352650 (04.09.
  3. a) alusel 105,98 eurot (kohtu 06.09.
  4. a määrus). Prognoositavad tõlkekulud käesoleva määruse tõlkimise eest (4 lehekülge, lehekülje hind 12 eurot, kokku 48 eurot, lisandub käibemaks 9,60 eurot) 57,60 eurot. Kokku tõlkekulud 163,58 eurot (105,98+57,60). Tõlkekulu tuleb kanda kostjal. Kohus määrab, et menetluskulud riigile tuleb kostjal tasuda 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Kohus märgib kohtulahendi resolutsioonis makserekvisiidid. TsMS § 179 lg 7 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.