← Eesti

1-23-5431/12

Obsah (10)§ 4231§ 65§ 69§ 349§ 64§ 423§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22. november 2023. a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-5431 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Ri

§ 4231

järgi lühimenetluses Prokurör Priit Tõnisson Süüdistatav Aivar Uibo, isikukood: 37503152757; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX. Kriminaalkorras varem karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 11.10.2022. a otsusega nr 1-22-5471

§ 4231

järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati

§ 69

alusel 328 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat.

§ 349

järgi karistati Aivar Uibot iseseisvaks täitmiseks jäetud rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 400 eurot. 06.11.2023 seisuga on tegemata 179 tundi. Tõkendit ei ole. Kaitsja Margo Normann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg-st 3, § 238 lg 1 p-st 4, §-st 306, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aivar Uibo

§ 4231järgi ning karistuseks mõista 7 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Aivar Uibole mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 2 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõista Aivar Uibole karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada Aivar Uibole mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.10.2022. a otsusega nr 1-22-5471 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 29 päeva vangistuse ja rahalise karistuse 40 päevamäära võrra ning mõista Aivar Uibole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 19 päeva vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestada liitkaristuse 10 kuu ja 19 päeva vangistuse kandmise algust alates Aivar Uibo vanglasse saabumisest. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

§ 64lg 2 alusel jätta Pärnu Maakohtu 11.10.2022.

a otsusega nr 1-22-5471 mõistetud rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot iseseisvaks täitmiseks.

  1. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Aivar Uibolt menetluskuluna kaitsjatasu 484,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 1572,30 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99923700036022 ning selgituseks „Aivar Uibo, 1-23-5431, menetluskulu“ Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  2. Süüdistus Aivar Uibot süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 11.10.2022 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega 1-22-5471 mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise toimepanemises juhtimisõiguseta isiku poolt ja mille karistus on kehtiv, juhtis tahtlikult uuesti, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, s.o süstemaatiliselt 22.02.2023 kella 13.30 paiku 2

(8)Tartus, Narva mnt 134 juures mootorsõidukit Volkswagen Touran XXX registreerimismärgiga XXX. Sellise käitumisega on Aivar Uibo rikkunud süstemaatiliselt liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Seega pani Aivar Uibo toime mootorsõiduki süstemaatiliselt ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta juhtimise ehk

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et A. Uibo poolt

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud.

Prokurör palus A. Uibo süüdi tunnistada ja karistada teda 7-kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, karistades teda 4 kuu ja 20-päevase vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada seda karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud ja 19 päeva vangistust. Kuivõrd A. Uibo ei ole oma käitumist muutnud, pole muud võimalust, kui pöörata see karistus A. Uibo suhtes reaalselt täitmisele. Viimase otsusega mõistetud rahaline karistus 400 eurot tuleb jätta iseseisvaks täitmiseks.

  1. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et A. Uibo süüdistus pole tõendatud ja A. Uibo tuleb õigeks mõista. Kui kohus leiab, et tõendikogum kinnitab A. Uibo süüd, võiks teda karistada kas üldkasuliku töö või rahalise karistusega.
  2. Süüdistatav kinnitas süüdistuse arusaadavust, kuid ei tunnistanud end süüdi. Viimases sõnas avaldas ta, et ei sõitnud autoga, vaid istus kõrvalistmel – ta pidi juhi poolt autosse sisse käima, kuna kõrvalistuja uks ei avanenud. Telefon oli autos klaasi peal, kuna kuulas muusikat. KOHTU SEISUKOHT
  3. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt A. Uibole mootorsõiduki süstemaatilises ilma juhtimisõiguseta juhtimises esitatud süüdistuse põhjendatust (a), mõistes seejärel talle karistuse (b) ja otsustades menetluskulude hüvitamise (c). (a) 6.

§ 4231

objektiivse koosseisu tunnused seisnevad sõiduki süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisuseks peab isik olema kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. Oluline pole, kas kolm tegu kujutavad endast õiguslikku või faktilist retsidiivi, samuti on tähtsusetu süütegudevaheline ajavahemik.1

  1. Kohtuistungil süüdistatav ütlusi ei andnud. Kohtueelses menetluses (tl 18-19) eitas ta mootorsõiduki juhtimist. Ta käis Tartus Raadi Coopis vargil ja läks pärast seda poe parklas autosse. Sealt sõitsid nad J., kes oli roolis ja tema kõrvalistmel, maja juurde parklasse ja J. läks tuppa. J. ootamise käigus võttis kohale tulnud politsei ta kinni, kuna ta tahtis varastada kalamarja ja šokolaadi. Tema telefonihoidjas olnud telefon, millest ta lasi muusikat, jäi autosse. Politsei tegi talle varguse eest kiirmenetluse otsuse. Teda on varem süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ja tema enam rooli ei lähe.
  2. Siinkohal märgib kohus, et kuigi süüdistatava poolt viimases sõnas avaldatu ei ole ütlus, ei saa jätta tähelepanuta, et A. Uibo ei rääkinud kohtueelses menetluses ütlusi andes midagi 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 4231 komm. 3.1, 3.4 3

(8)sellest, et ta ei saanud sõidukist kõrvalistuja ukse kaudu väljuda, kuna see ei töötanud. Kohtu hinnangul oleks aga igati loomulik, et kui A. Uibo oleks tõepoolest kõrvalistuja ukse mittetöötamise tõttu pidanud kasutama sõidukist väljumiseks juhipoolset ust, oleks ta seda kui enda arvates õigustavat asjaolu ka kohtueelses menetluses maininud. Seda A. Uibo aga ei teinud.
  1. Tulles konkreetselt kriminaalasjas kogutud tõendite juurde, tuleb nõustuda kaitsjaga, et kohtueelses menetluses toimunud äratundmiseks esitamise käigus (tl 11-13) ei tundnud tunnistaja M. P. süüdistatavat A. Uibot ära kui isikut, kes 22.02.
  2. a Tartus Raadimõisa Konsumist kalamarja varastas ning seejärel poe parklast halli värvi Volkswageniga lahkus. See ei välista aga A. Uibo süüdi tunnistamist, kuna ülejäänud tõendite kogum kinnitab tema süüdiolekut.
  3. Taaselustades sündmused tõenditele tuginevalt nende toimumise järjekorras, nähtub tunnistaja M. A. ütlustest (tl 5-8), et 22.02.
  4. a varastas ostukäruga mees Tartus Raadimõisa Konsumis kalamarja. Kalamarja varas istus XXX registreerimismärgiga halli Volkswagen Tourani ja sõitis poe juurest üksinda minema. Ta tegi ka vargast pilti (tl 7) ja andis kohale tulnud G4S patrullile teada, et XXX registreerimismärgiga auto sõitis linna poole. G4S läks autot otsima.
  5. Tunnistaja M. P., kelle M. A. kalamarja varastanud mehe küsitlemiseks kaasa kutsus, kirjeldas toimunut sarnaselt M. A. (tl 9-10). Tema sõnul jäi M. A. silma ostukäruga poes viibinud meesterahvas, kes varastas kalamarja. See kalamarja varastanud mees läks poest lahkudes parklas olnud XXX numbritega halli universaalkerega Volkswageni juurde ja sõitis minema. Ta oli autos üksinda. Nad andsid info saabunud G4S patrullile edasi.
  6. 22.02.
  7. a Raadimõisa Coopi häirele vastanud G4S turvatöötaja M. Peenra (tl 1-2) ütluste kohaselt otsis tema halli XXX registreerimismärkidega Volkswagenit, millesse üks varas läks. Raadi mõisa hotelli parklast leitud sõiduki roolis istus meesterahvas. See sõiduk sõitis parklast välja Narva mnt poole ja keeras Narva mnt 134 maja ette. Autos olnud musta värvi mütsi, jope ja tumedate püksidega meesterahvas lahkus auto juurest. Ta helistas politseisse, kes pidas Volkswagen Tourani juhi kohalt väljunud isiku kinni. Ta veendus ka poes videosalvestiselt, et politsei poolt kinni peetud mees pani poes koos kaaslasega varguse toime.
  8. Ka 22.02.
  9. a G4S turvatöötaja väljakutsele vastanud tunnistaja E. P. ütlused (tl 1415) on kooskõlas eelnevalt käsitletutega. Väljakutse Narva mnt 134 aadressile tuli kell 13.
  10. Väljakutse kohaselt jälitas turvatöötaja Coopi kaupluses olnud ühe varga sõidukit. Narva mnt 134 juurde oli pargitud sõiduk Volkswagen Touran XXX registreerimismärgiga XXX. Selle esiklaasi küljes oli Aivar Uibole kuuluv mobiiltelefon, mis oli suunatud juhi poole. G4S patrull kirjeldas juhiistmelt väljunud meest – tumedad riided, umbes 175 pikk ja kandis musta mütsi. Nad leidsid isiku maja kuuride juurest ja isik vastas poe videosalvestiselt nähtuvale. Isikuks oli A. Uibo, kellel puudus juhtimisõigus.
  11. Tunnistajate ütlusi, et kinni peetud isikuks oli A. Uibo, kinnitab ka 22.02.
  12. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 16- pöördel). Selle kohaselt kõrvaldati süüdistatav 22.02.
  13. a kella 14.08 ajal Tartus Narva mnt 134 juures sõiduki VW Touran reg.nr. XXX juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. A. Uibol juhtimisõiguse puudumist kinnitavad ka kriminaalasjas tehtud päringud, mille vastuste kohaselt puudus tal 22.02.
  14. a juhtimisõigus (tl 34-35). 4
(8)
  1. Lisaks juba käsitletutele on kohtu käsutuses aga veelgi tõendeid, mis kogumis eelkäsitletutega viitavad A. Uibole kui talle inkrimineeritud kuriteo toimepanijale. Nii on kohtu käsutuses tunnistaja K. K. ütlused (tl 3-4), tunnistaja M. A. poolt poes varastanud ja selle juurest lahkunud meesterahvast tehtud foto (tl 7) ning 22.02.
  2. a kiirmenetluse otsus (tl 31-33).
  3. Nii nähtub M. A. poolt tehtud fotolt, et varguse toime pannud ja sõidukiga Volkswagen poe juurest üksinda lahkunud meesterahval on tume müts ja riided ning tegemist on vanema meesterahvaga. Fotodelt nähtuv meesterahva välimus kattub seejuures tunnistajate M. P. ja E. P. kirjeldustega, milline nägi välja sõidukit Volkswagen Touran juhtinud isik. Kohus nägi A. Uibot ka kohtuliku uurimise käigus ning kohtu hinnangul võib kahtlusteta väita, et M. A. tehtud fotol on süüdistatav A. Uibo. Tegelikult puudub viimatises vaidlus ka seetõttu, et A. Uibot on ka tema poolt omaksvõetud poevarguse eest ka karistatud. Kuigi tunnistaja M. K. ei näinud A. Uibo poolt ei varguse toimepanemist ega ka sõiduki juhtimist 22.02.
  4. a, kinnitavad tema ütlused kohtu hinnangul siiski kaude A. Uibole esitatud süüdistust. Nimelt kasutab talle kuuluvat Volkswagen Tourani tema sõnul vanem meesterahvas, kelle telefoninumbrina on ta nimetanud A. Uibo kontaktnumbri XXX ja märkinud, et teab nüüd, et selle mehe nimeks on Aivar Uibo. Kohtu hinnangul kinnitab seda, et A. Uibo süüdistuses toodud ajal ja kohas tõepoolest mootorsõidukit juhtis ka see, et erinevalt A. Uibo ütlustest, millistest võib saada aru, et ta oli politsei sündmuskohta saabudes sõidukis, see eelkäsitletud tunnistaja E. P. ütluste kohaselt tegelikult nii ei olnud. Vastupidi, ta oli sõiduki juurest eemaldunud ning ta leiti hoopiski maja kuuride juurest pärast seda, kui kohalik elanik oli politseiametnikele tema seal viibimisest teada andnud. Seejuures ei kinnita ühegi kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja ütlused (M. A., M. P., M. P., E. P.), et sõidukis oleks peale A. Uibo keegi veel olnud. Vastupidi, nagu eelnevalt käsitletud M. A., M. P. ja M. P. ütlustest nähtub, oli A. Uibo sõidukis üksinda. Ehk siis sai eelkäsitletud tõendite valguses olla ainult A. Uibo mootorsõidukit juhtinud isikuks.
  5. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad kogumis seda, et A. Uibo juhtis 22.02.2023 kella 13.30 paiku Tartus, Narva mnt 134 juures mootorsõidukit Volkswagen Touran XXX registreerimismärgiga XXX. Seejuures puudus A. Uibol mootorsõiduki juhtimise õigus, millega ta rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõuet. Kuivõrd A. Uibot on Pärnu Maakohtu 11.10.
  6. a otsusega nr 1-22-5471 karistatud (tl 26-30) mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, realiseeris ta seega 22.02.
  7. a taaskord mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtides

§ 4231objektiivse koosseisu.

18. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust sõiduki või trammi juhtimisõiguseta juhtimise kui koosseisupärase teo eest. Koosseis on realiseeritud, kui toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki või trammi juhtimisõigust ning et ta vaatamata sellele sõidab korduvalt.2 Kohtu hinnangul on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nimelt juhtis A. Uibo 22.02.2023. a sõidukit, teades, et tal ei ole juhtimisõigust ja et teda on varem juba, viimati vaid veidi enam kui 4 kuud tagasi, süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. Seega teadis A. Uibo, et uuesti ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtides päädib see vahelejäämisel uue karistusega antud rikkumise eest. Tema sellist teadlikkust kinnitab kohtu hinnangul ka eelpool mainitu, et ta lahkus enne politsei saabumist sõiduki juurest maja kuuride juurde ning et ta on asunud menetluses väitma, et sõidukit juhtis teine isik. Vaadates kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlusi, on selge, et A. Uibo oli sõidukis üksinda. 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 4231 komm. 4 5

(8)19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (b) 20.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.3 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.4 22.

§ 4231näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

23. Analüüsides A. Uibo süü suurust võtab kohus arvesse, et taaskord ilma juhtimisõiguseta sõidukit juhtides ei rikkunud ta teisi liiklusnõudeid. Samuti võtab kohus arvesse, et ilma sõiduki juhtimiseks vastavaid oskusi omav isik võib tekitada liikluses osaledes suurema tõenäosusega ohusituatsioone. Eriti arvestades, et A. Uibo juhtis sõidukit päevasel ajal, mil liiklustihedus on suurem. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega, eeltoodud kuriteoasjaoludest, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest, hindab kohus A. Uibo süü keskmiseks. 24. Karistusregistri teatise (tl 20-25) kui ka kohtu käsutuses oleva kohtuotsuse kohaselt

(2630)on A. Uibot korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seejuures on teda korduvalt karistatud ka mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Nii nähtub, et teda karistati Tartu Maakohtu 04.01.2021. a otsusega

§ 4231järgi 5-kuulise tingimisi vangistusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

A. Uibo ei olnud võimeline seda katseaega edukalt läbima, vaid juhtis uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seetõttu karistati teda Pärnu Maakohtu 11.10.2022. a otsusega nr 1-22-5471 uuesti

§ 4231

järgi ning ka

§ 349järgi.

Kohus pidas aga võimalikuks A. Uibo vabadusse jätmist, karistades teda süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest 6-kuulise vangistusega, moodustades seejärel

§ 65lg 2 alusel 04.01.2021.

a otsusega mõistetud karistusega liitkaristuse, asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga ja karistades teda

§ 349järgi iseseisvaks täitmiseks jääva rahalise karistusega.

Käesolev menetlus näitab aga, et A. Uibo jättis ka selle kohtu antud võimaluse mõistetud karistuse vabaduses ärakandmiseks kasutamata ega teinud enda käitumises korrektiive. Vastupidi, ta jätkas õigusvastast käitumist, asudes vaid veidi enam kui 4 kuu möödumisel uuesti ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima. Neil asjaoludel ei saa kohtu hinnangul kuidagi nõustuda kaitsjaga, et A. Uibo puhul on põhjendatud rahalise karistuse 3 4 Riigikohtu 03.04.2020. a otsus nr 1-18-2232, p 71 Riigikohtu 03.04.2023. a otsus nr 1-22-227, p 10 6

(8)kui kergema karistusliigi kohaldamine. Kohus nõustub prokuröriga, et A. Uibo puhul on võimalused tema vabadusse jätmiseks ammendunud ning ainuvõimalik on teda karistada reaalse vangistusega, mis peab seejuures arusaadavalt olema pikem, kui talle viimase otsusega

§ 4231järgi karistuseks mõistetud 6-kuuline vangistus.

25. Eeltoodule tuginevalt mõistab kohus A. Uibo süüdi

§ 4231järgi ja mõistab talle karistuseks 7-kuulise vangistuse. Asja lühimenetluses lahendamise tõttu tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes A. Uibole karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Kuivõrd A. Uibo pani uue kuriteo toime Pärnu Maakohtu 11.10.2022. a otsusega nr 1-22-5471 mõistetud karistuse kandmise ajal, tuleb mõistetud karistust suurendada

§ 65lg 2 alusel selle otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Pärnu Maakohtu 11.10.

  1. a otsusega mõistetud üldkasulikust tööst on A. Uibol 06.11.
  2. a seisuga tegemata 179 tundi ehk siis on tema kandmata karistuse pikkuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust ning rahaline karistuse 40 päevamäära. Seega tuleb A. Uibole mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 19 päeva vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot. Nimetatud karistusest jätab kohus rahalise karistuse 400 eurot iseseisvaks täitmiseks

§ 64lg 2 alusel.

Mõistetud 10 kuu ja 19 päeva pikkune vangistus tuleb A. Uibol reaalselt kinnipidamisasutuses ära kanda. Selleks saadetakse talle KrMS § 414 lg 1 alusel teatis, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks ilmuma peab. Eelnimetatud sätte lg 2 kohaselt arvestatakse 10 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse kandmise algust A. Uibo kinnipidamiskohta saabumisest. Kui A. Uibo vastavalt talle edastatud teatisele vangistusasutusse ei ilmu, on vastavalt KrMS § 414 lg-s 3 sätestatule õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. Selleks edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile vastava taotluse. (c)

  1. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  2. Süüdistatava menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 273,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 211,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates
  3. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks 725 eurot). Seega on menetluskulu kokku 1572,30 eurot.
  4. Kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (tl 38) kohaselt oli A. Uibo keskmise päevasissetuleku suuruseks, arvestamise aluseks
  5. a, 0 eurot.
  6. Süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult ei menetluskulude vähendamist ega ka nende tasumise ajatamist. Arvestades, et A. Uibo on töövõimeline meesterahvas, kes töötab istungil avaldatu kohaselt XXX, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Samuti ei pea kohus eelnevale tuginevalt põhjendatuks talle menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja andmist. Seda enam, et A. Uibol ei pruugi olla võimalik reaalset vangistust kandes teha menetluskulude katteks osamakseid. 7

(8)30. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõistab kohus A. Uibolt välja menetluskuluna riigieelarvesse kaitsjatasu kokku 484,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. A. Uibo kohustub menetluskulud ära tasuma ühekordse maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.