TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-22-53 Otsuse kuupäev 21. detsember 2022 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võim

) § 124 lg 3 p 2 kohaselt

1. märtsil
2. Liiklusregistris ei ole andmeid kaebaja juhtimisõiguse peatamise või äravõtmise kohta muudel alustel. Transpordiamet saatis kaebaja esitatud elektronpostile ka vastavasisulised teavitused. Tervisetõendi aegumise tõttu peatunud juhtimisõiguse taastamiseks ei ole ette nähtud kindlat tähtaega ega riiklike eksamite sooritamise nõuet. Kui isiku juhtimisõigus on peatunud seoses tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega, taastub juhtimisõigus pärast kehtiva tervisetõendi andmete jõudmist liiklusregistrisse. Tervisetõendi andmed edastatakse liiklusregistrisse digitaalselt terviseinfosüsteemi kaudu.
3. Tartu Halduskohus määras
4. novembri
5. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente kohtule ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 16.
7. Kaebaja omas vanglale taotluse ja kohtule kaebuse esitamise hetkel kehtivat juhiluba. Kaebaja ei taotlenud vanglalt juhtimisõigust, vaid vajas mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumise vältimiseks tervisetõendi pikendamist ja seetõttu tervisekontrolli läbiviimist. Vangla seisukoht, et kaebaja võib pikendada või taotleda tervisetõendit vabanedes ei oma tähtsust. Kui kaebaja tervisetõendit ei pikenda või ühe aasta jooksul ei esita uut tervisetõendit, siis tekib kaebajal kohustus teha liikluseksam uuesti. Kaebaja on nõus tervisekontrolli eest tasuma. 16.
8. Kaebajal on õigus nõuda oma tervisliku seisundi hindamist vangla perearsti poolt, kes annab hinnangu, kas kaebaja terviseseisund vastab mootorsõidukijuhile kehtestatud tervisenõuetele. Sellist tervisekontrolli sisuliselt läbi viidud ei ole. Vangla viitab üksnes üldsõnaliselt
9. a diagnoositud alkoholisõltuvusele, kuid seda ei ole ühegi ekspertuuringuga tuvastatud, samuti ei ole määratud ravi.
10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 17.
11. Võib esinda alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebaja ei vaja vanglas kehtivat juhtimisõigust, seega ei ole riive tema õigustele intensiivne. Kaebaja on soovinud lihtsalt, et tema juhtimisõigus ei katkeks. Transpordiameti avaliku otsingu tulemuse kohaselt on praeguseks kaebaja juhiluba kehtiv ainult isikut tõendava dokumendina. Kui tervisetõendi kehtivuse aeg lõpeb, siis juhtimisõigus peatub, aga see on taastuv, kui kaebaja läbib pärast vabanemist tervisekontrolli

§ 102

lg-s 1 märgitud tervishoiuteenuse osutaja juures ja maksab tõendi väljastamise eest tasu. 17.2. Kohustamiskaebuse rahuldamine on võimalik ainult juhul, kui Tartu Vanglal on kohustus sellist tervisekontrolli teha. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ei ole tervishoiuteenus, vaid avalik-õigusliku ülesande täitmine. Vangistust reguleerivatest aktidest ega ka muudest normidest ei tulene vanglale mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tegemise kohustust. Tervisekontrolli tegemise õigus on

§ 102

lg 1 järgi 3 3-22-53 perearstil, töötervishoiuarstil, tervishoiuteenuse osutaja juurde loodud liiklusmeditsiini komisjonil ja Kaitseväes eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst. Perearst saab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 7 lg 2 järgi tegutseda kas nimistuga perearstina või siis nimistuta eriarstina (vangla arsti töövorm).

§ 102

lg 1 ei kohusta perearsti juhtimisõiguse tervisekontrolli läbi viima, norm annab selleks ainult võimaluse. Tartu Vangla ei osuta töötervishoiuteenust, ka ei ole vanglasse loodud liiklusmeditsiini komisjoni. Kaebus on seega perspektiivitu. 17.3. Lisaks ei vasta kaebaja terviseseisund tegelikult seaduses sätestatud nõuetele. Mootorsõiduki juhi tervis peab kogu aeg, mitte ainult juhtimisõiguse andmisel, vastama

§ 101lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Kaebajal on diagnoositud alkoholisõltuvus ning see on Vabariigi Valitsuse määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (määrus nr 80) kohaselt üks välistus positiivse otsusega tervisetõendi väljastamiseks kõikides mootorsõiduki juhtimise gruppides. Kaebaja ei ole ka väitnud, et diagnoos oleks ebaõige. Diagnoosi määramine on tervishoiuteenuse osutamise osa, kus tõendamiskoormis lasub võlaõigusseaduse § 770 lg 3 alusel patsiendil. Seega on kaebus ka sisuliselt põhjendamatu. KOHTU SEISUKOHT 18. Vaidluse all on, kas vastustaja on kohustatud vanglas läbi viima tervisekontrolli mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamiseks. Vangla on seisukohal, et vangistust reguleerivatest aktidest ega ka muudest normidest ei tulene vanglale sellist kohustust. Kaebaja hinnangul on tal õigus nõuda tervisekontrolli läbiviimist ja taotleda tervisetõendi väljastamist. Vastustaja palub kaaluda ka kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamise perspektiiv vähene. 19.

§ 101

lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund vastama

§ 101lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend.

§ 101

lg 3 kohaselt läbib mootorsõidukijuht tervisekontrolli

§ 97

lg-s 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või

§ 97

lg-s 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut kehtivat tervisetõendit (

§ 101

lg 8).

§ 124

lg 3 p 2 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Asja materjalidest nähtuvalt kehtis kaebajale väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõend alates

1. märtsist 2012 kuni
2. märtsini
3. Kaebaja järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabus
4. märtsil 2022, mil kaebaja juhtimisõigus seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega peatus. Seega ei ole kaebajal enam võimalik vältida juhtimisõiguse peatumist. Juhtimisõiguse taastamiseks peab kaebaja esitama Transpordiametile uue kehtiva tervisetõendi.
5. Kohus ei nõustu vastustajaga, et esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuigi kaebajale väljastatud juhiloa kehtivus on praeguseks tervisetõendi kehtivuse lõppemise tõttu 4 3-22-53 peatunud on kohtule esitatud kaebus jätkuvalt asjakohane. Mootorsõiduki juhtimisõigusega seonduva tervisekontrolli läbiviimisest ja tervisetõendi saamisest sõltub see, kas kaebaja saab oma juhtimisõiguse kehtivuse taastada kinnipidamisasutuses viibides. Kohtu hinnangul on vastustaja tõlgendanud ebaõigesti vangla arsti pädevust mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise ja tervisekontrolli tegemise osas, samuti ei ole viide kaebajal esinenud meditsiinilisele vastunäidustustele (vt otsuse p-d 22-26) piisav. Seega ei esine alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p-i 1 alusel koostoimes § 121 lg 2 p-ga 2¹.
6. Kaebaja on põhjendanud terviskontrolli läbi viimise vajalikkust asjaoluga, et kui ta jätab tervisetõendi ühe aasta jooksul pikendamata, tuleb tal sooritada liikluseksam. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Liiklusseadus ei näe ette uue riikliku sõidueksami sooritamise kohustust juhul, kui isiku juhtimisõigus peatub asjakohase tervisetõendi puudumise tõttu. Seda kinnitas ka Transpordiamet oma vastuses. Kui isiku juhtimisõigus on peatunud seoses tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega, taastub juhtimisõigus pärast kehtiva tervisetõendi andmete jõudmist liiklusregistrisse. Seega on kaebajal vangistuse kandmise järel iseenesest võimalik taastada juhtimisõigus uue tervisetõendi esitamisega. See aga ei tähenda, et vanglas ei ole võimalik mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamist taotleda ja tervisekontrolli läbida.
7. Vastustaja leiab, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ja muudest normidest ei tulene vanglale mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tegemise kohustust.

§ 102

lg 1 ei kohusta tema hinnangul perearsti sellist tervisekontrolli läbi viima, andes selleks ainult võimaluse. Kohus selle seisukoha ei nõustu. Mootorsõiduki juhtimisõigusega seotud tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes. Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 4. detsembri 2019. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1273, p 13).

§ 102

lg 1 kohaselt väljastatakse tervisetõend pärast tervisekontrolli, mida teevad perearst, töötervishoiuarst, tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon ja Kaitseväes eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst. Määrus nr 80 § 10 lg 1 järgi koostab ja väljastab tervisekontrolli tegija tervisetõendi vastavalt TTKS § 4² lõike 2 alusel sätestatud tervisetõendi koostamise, edastamise ja muutmise korrale. TTKS § 7 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on perearst sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel või nimistuta eriarstina. Sotsiaalministri

1. jaanuari
2. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi“ § 3 lg 2 p 10 kohaselt on perearsti töövaldkonnaks muu hulgas teiste õigusaktidega kehtestatud kohustuste täitmine. Sama määruse § 5 lg 4 teise lause kohaselt tuleb tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud, patsiendile väljastada 15 päeva jooksul. Vangistusseaduses ei ole TTKS-s sätestatuga võrreldes perearstide tegutsemispädevusele erisusi kehtestatud. Selliseid erisusi ei tulene ka liiklusseadusest. Vanglas nimistuta eriarstidena töötavad perearstid vastavad seega

§ 102lg-s 1 sätestatule.

Mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli tegemine ja tervisetõendi väljastamine on perearsti (sh nimistuta eriarstina töötav perearst vanglas) pädevuses. 23. Asjaolu, et mootorisõiduki juhtimisõigust omav isik viibib tervisetõendi taotlemise hetkel vanglas ja ta ei saa realiseerida seal juhtimisõigust, ei tähenda, et tervisetõendi väljastamine ja selle raames tervisekontrolli tegemine oleks lubamatu. Mootorsõiduki juhtimisõigust omav isik ei pea laskma oma juhtimisõigusel peatuda üksnes seetõttu, et ta viibib kinnipidamisasutuses ja ta saaks iseenesest pärast juhtimisõiguse peatumist ja vanglast vabanemist taotleda vajaliku tervisetõendi väljastamist ka teiselt perearstilt või muult

§ 102lg-s 1 märgitud tervishoiutöötajalt.

Pealegi võib kinnipeetav vanglast vabanedes vajada juhiluba oma 5 3-22-53 elukorraldusest lähtuvalt kohe (nt tööle kandideerimiseks või vajalike sõitude tegemiseks pärast vabanemist jms). Puuduvad ka mõistlikud põhjused, miks kohelda juhtimisõigust omavat isikut, kes viibib kinnipidamisasutuses, mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tegemise ja tervisetõendi taotlemise võimaluste osas vabaduses viibivate isikutega võrreldes teisiti. Tervisetõendi väljastamiseks vajaliku tervisekontrolli tegemine ei erine vabaduses ja kinnipidamisasutuses viibiva isiku puhul märkimisväärselt. 24. Eeltoodust lähtuvalt oli kaebajal õigus pöörduda vastustaja poole mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tegemise ja tervisetõendi saamise taotlusega ning vastustajal kohustus menetlus läbi viia. 25.

§ 101

lõikest 2 tulenevalt läbib mootorsõidukijuht perioodiliselt tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tervisekontrolli läbija terviseseisund ja sobivus mootorsõidukit juhtida. Vastustaja on

1. detsembri
2. a vastuses kaebaja selgitustaotlusele nr 6-43/2013-2 selgitanud, et vastavalt Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a määrusele nr 80 on tervisetõendi väljastamise vastunäidustuseks alkoholisõltuvus. Kaebajal on vangla hinnangul vastav diagnoos varasemalt fikseeritud ning arstil puudub õigus kaebaja soovi täita. Sisuliselt on vastustaja sellega keeldunud mootorsõidukijuhi tervisekontrolli sisulisest läbiviimisest, viidates üldsõnaliselt vaid kaebajal varasemalt tuvastatud alkoholisõltuvusele. Vastustaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et alkoholisõltuvuse diagnoos ei tähenda tingimata, et isikul on terviseseisundist tulenevalt meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimiseks. Määruse nr 80 § 4 lg 1 p 3 kohaselt on kaalumisruumi mitteandvaks ehk absoluutseks meditsiiniliseks vastunäidustuseks mootorsõiduki juhtimisel üksnes kontrollimatu alkoholisõltuvus ja arsti hinnangul võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. Alkoholisõltuvuse ulatuse ja iseloomu hindamise vajadusele viitab ka määruse nr 80 § 4 lg 2 p 2, mis sätestab haigused ja seisundid, millega kaasneb meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel, kuid mille esinemise korral võib tervisekontrolli tegija lubada mootorsõidukit juhtida, hinnates juhile määratud ravi, rakendatud erinõudeid ja juhi üldist terviseseisundit. Selliseks haiguseks ja seisundiks on ravitav alkoholisõltuvus või kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse järel. Vastustaja on jätnud piisava tähelepanuta ka selle, et kaebaja tervisekaarti väljavõttest nähtuv alkoholisõltuvuse diagnoos on märgitud ca 5 aastat tagasi

1 ja § 109 lg 1

4). Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 7