4-23-4065/14

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg 19.03.2024 Väärteoasja number 4-23-4065 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 29.02.2024 Väärteoasi Kaebuse esitaja X väärteoasi Liiklusseaduse §242 lg.1 järgi X sünd. xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Kaitsja Allan VALK vandeadvokaat Kohtuvälise menetleja esindaja Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 17.11.2023 otsus väärteoasjas nr.2440,23,004712 X karistamise osas Liiklusseaduse §242 lg.1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 (kaheksakümmend) eurot – tühistada täielikult ning menetlus nimetatud väärteoasjas Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. X kaebus rahuldada. 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse teatavaks 19.03.2024. jooksul alates otsuse Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik W koostas 20.10.2023 väärteoprotokolli nr.2440,23,004712 X kohta selles, et viimane juhtis 20.10.2023 kell 12.53 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru tee maja nr.22 juures mootorsõidukit ning tegeles juhtimise ajal kõrvalise tegevusega. Menetlusalune isik hoidis sõiduki juhtimise ajal paremas käes telefoni. Sellega rikkus X Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) §33 lg.11 p.1 nõuet ja pani toime väärteo LS §242 lg.1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 17.11.2023 otsusega nr.2440,23,004712 määrati Xle LS §242 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 €. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokolli, tunnistaja Y ütluste ja politseisõiduki pardakaamera poolt tehtud videosalvestisega. Otsuse kohaselt ei esitanud menetlusalune isik vastulauset. Kohtuväline menetleja võttis karistuse määramisel arvesse, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv samalaadne karistus 15.06.2023 otsuse alusel, millega karistati teda LS §242 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 32 €. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et varem määratud rahatrahv samalaadse teo toimepanemise eest ei täitnud oma eesmärki ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud väärteoasjas puudusid. Menetlusalune isik X esitas 05.12.2023 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Viru Maakohtu 04.01.2024 määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud kaebus VTMS §115 lg.1 p.2, 4, 5, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 sätetele. X esitas 30.01.2024 parandatud kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei olnud selle esitajal mootorsõiduki juhtimise ajal käes telefoni ja telefoniga ta ka ei rääkinud, kuna autol on olemas käed-vaba süsteem. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuvälise menetleja otsuses on väga üldistavalt märgitud, et süü on tõendatud tõenditega. Videosalvestiselt ei ole kindlasti näha konkreetset telefoni. Menetlusalune isik leidis, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ning kõik kahtlused tuleb tõendada tema kasuks. Maakohtu istung 2 Menetlusalune isik X jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse ja selles toodud põhjenduste juurde. Vastuseks kaitsja küsimustele seletas menetlusalune isik, et tema sõidukil on olemas käed-vaba süsteem, kus saab kõnele ühe nupuvajutusega vastata ning mobiiltelefoni kui aparaati tal selleks hoida tarvis pole. Menetlusalune isik kinnitas, et ta nägi politseipatrulli juba kaugemalt ja temal sel hetkel telefoni käes ei olnud. Menetlusalune isik sõitis üle viadukti ning ta peeti kinni alles autopesula juures, kus talle öeldi, et ta hoidis Pargi keskuse juures sõidu ajal telefoni käes. Menetlusaluse isiku telefon asus kõrvalistmel. Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimustele märkis menetlusalune isik, et ilm oli sellel päeval hea ja tema auto klaasid on toonitud. Menetlusalune isik märkas patrullautot Jõhvi linna sisse sõites. Patrullauto ja menetlusaluse isiku auto vahe oli umbes 20 m, kui ta selle eest mööda sõitis. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas menetlusalune isik, et patrullauto asetses enne garaažibokse ja selle nina oli suunatud tee poole. Menetlusalune isik märkas Pargi keskuse ringtee juures, et politseibuss oli tema sõiduki taga. Tunnistaja Y ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta teostas patrullpolitseinikuna Puru teel liiklusjärelevalvet ja jälgis möödasõitvaid sõidukeid. Tunnistaja märkas, et mööda sõitis Land Cruiser, mille juhil oli käes mobiiltelefon. Ilm oli päikesepaisteline ning vahemaa menetlusaluse isiku juhitud sõiduki ja patrullauto vahel oli umbes 15 – 20 m. Politseibuss oli pargitud risti sõiduteega. Menetlusaluse isiku auto klaasid ei olnud toonitud. Menetlusaluse isiku sõiduk peatati hiljem autopesula juures, sest liiklus oli tihe ja varem ei saanud liiklusohutuse tõttu kinni pidada. Tunnistaja nägi menetlusaluse isiku sõidukit mõne sekundi jooksul siis, kui viimane sõitis politseibussi eest mööda. Tunnistaja nägi, et menetlusaluse isiku käes oli tumedat värvi kandiline ese, millest eeldas tunnistaja, et tegemist on mobiiltelefoniga. Tunnistaja märkas, et juhi pilk oli suunatud käe poole. Vastuseks menetlusaluse isiku küsimustele teatas tunnistaja, et ta nägi menetlusalust isikut läbi viimase auto küljeakna. Vastuseks maakohtu küsimustele seletas tunnistaja, et ta istus juhi kõrval. Tunnistaja kinnitas, et ta eeldas, et menetlusaluse isiku käes olnud tume kandiline asi oli mobiiltelefon. Telefoniga rääkimist tunnistaja ei näinud. Tunnistaja W ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta teostas patrullpolitseinikuna aadressil Puru tee 22 liiklusjärelevalvet. Ühel hetkel märkas tunnistaja musta värvi sõidukit Toyota Land Cruiser, mille juht hoidis umbes rinna kõrgusel telefoni käes. Seejärel sõideti sellele autole järele ja peatati pesula juures. Tunnistaja märkis, et ilm oli sellel päeval hea, päike paistis ja segavaid faktoreid ei olnud. Tunnistaja nägi, et menetlusaluse isiku käes olnud asi oli telefoni moodi, see oli tumedat värvi ja menetlusaluse isiku pilk oli suunatud allapoole. Kinnipidamine toimus palju kaugemal, sest liiklus oli tihe ning politseibussiga oli raske manööverdada. Sel hetkel, kui nähti juhti telefoni käes hoidmas, oli patrullauto ja menetlusaluse isiku vahemaa alla 25 m. Tunnistaja nägi umbes kahe sekundi jooksul telefoni menetlusaluse isiku käes. Vastuseks kaitsja küsimustele märkis tunnistaja, et kohas kus menetlusalune isik patrullautost möödas sõitis, on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h ja menetlusalune isik kiirust ei ületanud. Tunnistaja nägi menetlusalust isikut läbi viimase auto küljeukseklaasi. Tunnistaja nägi telefoni menetlusaluse isiku käes siis, kui menetlusaluse isiku auto oli patrullauto ees. Tunnistaja järeldas menetlusaluse isiku käeasendist ja tema pilgust käe poole, et tegemist on telefoniga. Tunnistaja kinnitas, et küsis kohe paarimehelt, kas ka tema nägi telefoni ja kinnituse peale hakkas politseibussiga liikuma. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas tunnistaja, et sel hetkel oli liiklusjärelevalve eesmärk kõrvaliste 3 tegevuste märkamine ja nendega tegelemine. Tunnistaja hinnangul tuleb kõrvaliste tegevustega tegelemise all mõista söömist, joomist ja huulte värvimist ehk kõike, mis viib juhi tähelepanu eemale. Tunnistaja kinnitas, et istus politseibussi juhiistmel, kuid ei vaadanud vasakult tulevaid sõidukeid kaugemalt, ainult eest otse läbi esiklaasi. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas tunnistaja, et ta oli väärteo toimepanemise hetkeks politseis töötanud umbes 2 kuud. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Allan Valk oli maakohtu istungil seisukohal, et videosalvestiselt ei ole näha menetlusaluse isiku kätt ning politseiametnikel tekkinud kahtlused ei saanud kinnitust. Kaitsja märkis, et tunnistaja W ütlused 2 sekundi jooksul auto liikumise pealt telefoni nägemise kohta ei saa tõele vastata. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et tegelikult ei kostu videost küsimust, kas politseiametnikud üksteiselt midagi üldse küsisid, nagu väidab tunnistaja W. Kaitsja leidis, et politseiametniku vähene staaž mängib samuti rolli oletuste osas. Kaitsja märkis, et menetlusalust isikut karistati telefoni käes hoidmise eest, ent seda menetlusalune isik ei teinud ning kahetsusväärsel kombel pole kindlaks tehtud, kas ja mida ta siis tegelikult üldse käes hoidis. Kaitsja märkis repliigi korras, et ka kohtuväline menetleja nentis, et videosalvestiselt pole täpselt rikkumist näha ning seega puuduvad väärteoasjas otsesed tõendid. Kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova palus maakohtu istungil jätta menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning menetlusalune isik pani toime talle inkrimineeritava väärteo. Kohtuväline menetleja märkis, et mõlemad tunnistajad kinnitasid, et menetlusalune isik hoidis käes telefoni. Kuigi videosalvestiselt pole täpselt näha, mida juht teeb, selgub siiski, et segavaid faktoreid sel päeval polnud. Karistuse osas märkis kohtuväline menetleja, et karistus on määratud maksimaalses määras, sest menetlusalusele isikule on varasemalt määratud karistus samasuguse rikkumise eest ja see ei mõjutanud teda ning menetlusalune isik oma süüd ei tunnistanud. Maakohus vaatas kohtuistungil pardakaamera videosalvestist. DVD+R plaadile salvestatud politseibussi Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et X kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on määratud karistus LS §242 lg.1 alusel. 4 LS §242 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221– 224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas rikkudes liiklusnõudeid, kas rikkumine oli tuvastatud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 20.10.2023 koostatud väärteoprotokollist menetlusalune isik rikkunud LS §33 lg.11 p.1 nõudeid. nr.AB1448169, on LS §33 lg.11 p.1 sätestab, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 20.10.2023 koostatud väärteoprotokolli nr.AB1448169 ja 17.11.2023 otsuse väärteoasjas nr.2440,23,004712 kohaselt juhtis ta 20.10.2023 kell 12.53 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru tee maja nr.22 juures mootorsõidukit ning tegeles juhtimise ajal kõrvalise tegevusega. Menetlusalune isik hoidis sõiduki juhtimise ajal paremas käes telefoni. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis 20.10.2023 kell 12.53 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru tee maja nr.22 juures mootorsõidukit. Vaidlus seisneb selles, kas menetlusalune isik hoidis sõiduki juhtimise ajal paremas käes telefoni. Käesolevas väärteoasjas koostatud kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistaja Y ütluste ja pardakaamera salvestisega. Tunnistaja Y ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta nägi menetlusalust isikut paari sekundi jooksul, kui tema juhitud auto politseibussi eest mööda sõitis ning ta eeldas, et menetlusaluse isiku käes olnud tumedat värvi kandiline ese oli telefon. Tunnistaja nägi menetlusalust isikut ainult sellel ajahetkel, kui viimase juhitud sõiduk möödus politseibussi eest, varem ja eestpoolt ta sõidukit ei jälginud. Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud videosalvestiselt on näha, et vaade avaneb kahesuunalise tee poole risti ning pidevalt sõidavad mööda erinevad sõidukid. Ajavahemikus 00:23 – 00:24 sõidab mööda musta värvi maastur, misjärel politseibuss hakkab sellele läbi parkla linna poole järele sõitma. Lisaks nendele nimetatud tõenditele kuulati maakohtu istungil tunnistajana üle ka patrullpolitseinik W, kes teostas samuti liiklusjärelevalvet ja istus politseibussis juhi kohal. Tunnistaja W ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta nägi telefoni menetlusaluse isiku käes umbes 2 sekundi jooksul. Tunnistaja järeldas menetlusaluse isiku käeasendist ja pilgust telefoni poole, et tegemist on telefoniga. Tunnistaja kinnitas ka, et küsis enne menetlusaluse isiku sõidukile järelesõitmise alustamist paarimees Ylt, kas viimane nägi ka telefoni ning hakkas liikuma alles peale sellekohase kinnituse 5 saamist. Tunnistaja kinnitas, et jälgis möödasõitvaid sõidukeid ainult läbi politseibussi esiklaasi ja selle ukseklaasidest kõrvale välja ei vaadanud. Maakohus leiab, et viidatud tõendite alusel ei ole võimalik ilmeksimatult tuvastada, et menetlusalune isik hoidis politseibussi eest mööda sõites käes mobiiltelefoni. Tunnistaja Y ütluste kohaselt maakohtu istungil ta vaid eeldas, et menetlusalune isik hoidis telefoni käes. Maakohus tunnustab seda patrullpolitseinikku igati tema sellise aususe eest, mida ei kohta kohtuistungitel väga sageli. Seega antud tunnistaja ütlused ei kinnita tõsikindlalt, et väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu oli toime pandud. Maakohtu hinnangul pole esitatud ja kohtuistungil vaadeldud videosalvestiselt kuidagi võimalik eristada, et menetlusalune isik hoidis käes telefoni. Salvestiselt on näha, kuidas sõiduteega risti pargitud politseibussi eest möödub muuhulgas menetlusaluse isiku juhitud sõiduk, kuid see on ka kõik. Tegemist on salvestisega, mis kestab ühe sekundi. Videosalvestiselt on kuulda, et vahetult enne menetlusaluse isiku sõiduki politseiautost möödumist ütleb tunnistaja W, et (tsitaadi algus) Praegu vähemalt üks peab telefoniga olema (tsitaadi lõpp). Patrullpolitseinike poolt liiklusjärelevalvet teostatud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Üleüldiselt teadaolevalt läbib sõiduk sellel ajal 1 – 2 sekundiga kuni 28 meetrit. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et ka esitatud videosalvestiselt ei ole võimalik tõsikindlalt teha ühest järeldust selle kohta, et oma sõidukiga politseibussi eest mööda sõites hoidis menetlusalune isik käes telefoni. Tunnistaja W ütluste kohaselt maakohtu istungil nägi ta kindlalt selle ajahetke jooksul, mil menetlusaluse isiku sõiduk möödus politseibussi eest, menetlusaluse isiku käes telefoni. Tunnistaja kirjeldas üksikasjalikult, missuguses asendis oli menetlusaluse isiku käsi ning mida ta selles käes hoidis. Lisaks sellele kinnitas tunnistaja, et küsis enne liikuma hakkamist ka paarimehelt, kas viimane nägi samuti telefoni hoidmist ja hakkas liikuma alles peale sellekohase kinnituse saamist. Maakohus leiab, et ka tunnistaja W ütlused ei kinnita menetlusalusele isikule etteheidetavat tegu, sest ei pea neid eluliselt usutavateks. Esmalt viitab maakohus tunnistaja kinnitusele selle kohta, et ta jälgis politseibussist möödasõitvaid sõidukeid rangelt vaid läbi politseibussi esiklaasi, s.t. tunnistaja vaateväli oli analoogiline politseibussi pardakaamera salvestisega. Selle salvestise sisu ja nähtavust kirjeldas maakohus juba eespool ja leiab, et sarnaselt videosalvestisel nähtavaga ei olnud tunnistajal menetlusaluse isiku juhitud sõiduki möödasõidu hetkel võimalik tuvastada, et menetlusalune isik hoiab oma kätt sellises asendis, mis tähendab telefoni hoidmist ning tema pilk oli suunatud selle telefoni poole. Sellist tegevust oleks ilmselt võinud ja saanud kindlaks teha juhul, kui politseibussi juhiistmel istunud tunnistaja oleks menetlusaluse isiku poolt juhitud vasakult lähenevat sõidukit jälginud juba varasemalt läbi politseibussi juhiukse klaasi. Tunnistaja kinnitas, et seda ta ei teinud. Lisaks sellele ei leidnud videosalvestise läbivaatusel kinnitust asjaolu, et enne liikuma hakkamist küsis tunnistaja oma paarimehelt Ylt, kas ka viimane nägi menetlusaluse isiku poolt telefoni hoidmist. Selline tekst videosalvestisel puudub. Eeltoodu alusel ei pea maakohus antud tunnistaja ütlusi menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise osas usaldust väärivateks. Kuna tunnistaja oli menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise ajal töötanud politseis vaid paar kuud, ei 6 pruukinud ta sedavõrd vähese kogemustepagasiga kõiki asjaolusid päris täpselt tajuda. Maakohus ei välista asjaolu, et politseibussist möödudes võis menetlusalune isik teha käega mingi liigutuse, mida mõlemad patrullpolitseinikud silmaga nägid, kuid mis ei jõudnud jääda videosalvestisele. Samas ei saa selline oletus olla aluseks menetlusaluse isiku karistamisele ning kõik kahtlused tuleb tõlgendada viimase kasuks. Maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas maakohtule esitatud tõendid ei kinnita väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et politseiametnikud oleksid teinud kindlaks, kas menetlusaluse isiku juhitud sõidukil oli olemas töökorras käed-vaba süsteem. Sellise asjaolu väljaselgitamine ja tõenditele lisamine oleks antud olukorras olnud oluline, kuid maakohus möönab, et selle, milliseid tõendeid tuleb ja/või on igas erinevas olukorras vajalik ja otstarbekas koguda, otsustab kohtuväline menetleja. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.1 ja §87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas nii objektiivne kui subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Siinkohal peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et 20.10.2023 koostatud väärteoprotokollis nr.AB1448169 on tõendina lisaks menetlusaluse isiku enda ütlustele märgitud vaid tunnistaja ülekuulamise protokoll. Andmed selle kohta, et tõendiks käesolevas väärteoasjas on ka politseibussi pardakaamera salvestis, ilmuvad välja alles kohtuvälise menetleja otsuses. Seega tulnuks ka kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemisel lähtuda vaid tunnistaja ütlustest. Kokkuvõttes leiab maakohus, et kohtuistungil uuritud tõendite - tunnistajate ütluste ja videosalvestise - põhjal ei saa teha tõsikindlat järeldust selle kohta, et menetlusalune isik hoidis sõiduki juhtimise ajal väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas käes telefoni. Rohkem tõendeid selles väärteoasjas ei ole ning neid ei ole maakohtul võimalik ka täiendavalt koguda. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 17.11.2023 otsus väärteoasjas nr.2440,23,004712 X karistamise osas LS §242 lg.1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Kuigi kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele, peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu ka karistuse suuruse määramise põhimõtetele. Käesolevas väärteoasjas nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid ning menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus samalaadse väärteo toimepanemise eest. Maakohtu istungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et mõlemad eelnimetatud asjaolud tingisid rahatrahvi määramise maksimummääras, lisaks sellele arvestas kohtuvälise menetleja esindaja seda, et menetlusalune isik ei tunnistanud oma süüd. 7 Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 16.06.2023 otsusest väärteoasjas nr.2440,23,002143 nähtub, et menetlusalust isikut on LS §242 lg.1 alusel karistatud rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses. Menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga maksimummääras ei ole käesolevas juhul millegagi põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8