KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-15632 Kohtuasi E. R. hagi Tartu Linnavalit

§ 1

lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel.

§ 17

lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna

§ 1

lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (vt Riigikohtu

1. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12). Seega tuleb praeguses asjas välja selgitada, kas hagejale tekitati kahju avalike ülesannete täitmisel avalik-õiguslikus vormis. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus oma eelarvest korraldada sotsiaalteenuseid ning kehtestada nende saamise tingimuse ja korra. Tartu Linnavolikogu
2. jaanuari
3. a määrusega nr 86 kehtestatud „Sotsiaalmajutusteenuse osutamise korra“ § 3 kohaselt seisneb sotsiaalmajutusteenus teenuse saajale elukoha ja esemete kasutamise võimaldamises ning talle nõustamis- ja tugiteenuste osutamises. Määruse § 8 lg-st 1 tulenevalt osutab sotsiaalmajutusteenust ja sõlmib teenuse saajaga ruumi kasutamistingimuste lepingu Tartu linna asutus Varjupaik. Asja materjalidest nähtuvale on hagejale sotsiaalteenuse osutamise aluseks Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni
4. mai
5. a otsus nr 745, mille alusel osutati hagejale sotsiaalmajutusteenust kuni
6. novembrini 2023 (otsuse p 1) ning teenuse kasutamiseks tuli hagejal sõlmida leping 10 tööpäeva jooksul Tartu linna asutusega Varjupaik (otsuse p 3). 2

§ 7

lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 8lg 1 järgi varaline kahju hüvitatakse rahas.

Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

§ 8

lg 2 p 1 kohaselt sätestab, et kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda vajalike ravikulude hüvitamist.

§ 9

lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hagis toodud asjaoludest nähtuvalt võis hagejale tekkida kahju avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandja poolt järgmises osas: 14. päeva ettemaks varjupaigale 28 eurot, visiiditasu EMO-s 5 eurot ja mittevaraline kahju ebainimliku kohtlemise 3200 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahju, mis seisneb kadunud jalgratta maksumuses ja lõhutud veekeedukannu ja tassi maksumuses. Hagist nähtuvalt jalgratas varastati ja veekeedukannu ning tassi lõhkus inimene, kellega hageja samas toas elas. Seega saaks hageja eeltoodud osas esitada hagi konkreetsete inimeste vastu, kes hagejale sellise kahju tekitasid ja need kahjunõuded alluks maakohtule. Kuid hageja tugineb hagis sellele, et see kahju on tekkinud Tartu Linnavalitsuse tegevuse tõttu – jalgratta parkimiseks polnud varjualust ega lukuga kohta, et vargust takistada ja tuppa rattast viia ei tohtinud; toas kadusid asjad ja sotsiaaltöötajad ütlesid, et mis meie nüüd tegema peame; hageja küsis korduvalt üksinda tuba või sotsiaalkorterit. Seega tugineb hageja kahju tekkimisele avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandja poolt. Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb

§ 1

lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue avaliku võimu kandja vastu.

§ 12

lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.

§ 12

lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 17

lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (

§ 17lg 1, HKMS§ 4 lg 1). 3