← Eesti

2-22-142501/34

Obsah (8)§ 477§ 172§ 174§ 138§ 144§ 150§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Britt Rand Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-142501 Tsiviilasi Lääne-H

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

  1. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et puudutatud isikud olid alates 19.03.2020 kuni 05.02.2024 korteriomandi asukohaga xxxx kaasomanikud. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Puudutatud isik kohustused Liiva 3 korteriühistu liikmena on nimetatud Liiva 3 põhikirjas, mille punktides 3.2, 4.9 ja 4.11 on fikseeritud ühistu liikme kohustused mh täitma Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning tasuda ühistus elaniku kohta arvestatud sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate (ühistu liige, tema perekonnaliikmed, üürnikud ja ajutised elanikud) arvule (dtl 59-60).
  2. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele alates 01.12.2021 järgmised arved (dtl 39-57): Nr Arve nr / kuupäev Põhivõlg (eurot) Makse tähtpäev 2

(5)2-22-142501 1 TE03451 / 30.06.2021 105,31 31.07.2021 2 TE03526 / 31.07.2021 112,12 31.08.2021 3 TE03601 / 31.08.2021 110,78 30.09.2021 4 TE03676 / 30.09.2021 112,73 31.10.2021 5 TE03751 / 31.10.2021 147,72 30.11.2021 6 TE03827 / 30.11.2021 165,46 31.12.2021 7 TE03902 / 31.12.2021 219,08 31.01.2022 8 TE03977 / 31.01.2022 236,92 28.02.2022 9 TE04052 / 28.02.2022 209,12 31.03.2022 10 TE04127 / 31.03.2022 212,67 30.04.2022 11 TE04202 / 30.04.2022 168,53 31.05.2022 12 TE04277 / 31.05.2022 162,33 30.06.2022 13 TE04352 / 30.06.2022 121,55 31.07.2022 14 TE04427 / 31.07.2022 94,41 31.08.2022 15 TE04502 / 31.08.2022 87,47 30.09.2022 16 TE04577 / 30.09.2022 124,32 31.10.2022 17 TE04652 / 31.10.2022 188,54 30.11.2022 18 TE04727 / 30.11.2022 188,49 31.12.2022 19 TE04802 / 31.12.2022 236,15 31.01.2023
  1. Nähtuvalt laekumiste kajastusest (dtl 112) on puudutatud isikud likvideerinud küll võlgnevuse oktoobris 2021 eelneva perioodi s.o juuni, juuli, augusti ja septembrikuu eest summas 440,94 eurot, kuid jätsid tasumata
  2. a oktoobrikuu arve TE03751 summas 147,72 eurot ning on edaspidi arveid tasunud ebakorrapäraselt. 11.03.
  3. a seisukohas selgitas avaldaja, et puudutatud isikud pole rohkem arveid tasunud, kui on märgitud esialgses avalduses. Avaldaja esitas järgmise võlaarvestuse: Arvestatud Põhivõlg € juuni 21 juuli 21 aug.21 sept 21 okt 21 nov 21 dets 21 jaan 22 105,31 217,43 328,21 440,94 147,72 313,18 384,54 Võla jääk Laekunud Arvestatud € 105,31 112,12 110,78 112,73 147,72 165,46 219,08 236,92 Kokku viivis € 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 440,94 0 147,72 165,46 Põhivõla katteks 0 0 0 0 440,94 0 147,72 165,46 Viivise katteks 0 0 0 0 0 0 0 0 Põhivõlg 105,31 217,43 328,21 440,94 147,72 313,18 384,54 456 3
(5)2-22-142501 veebr 22 märts 22 apr 22 mai 22 juuni 22 juuli 22 aug 22 sept 22 okt 22 nov 22 dets 22 jaan 23 Kokku 456 665,12 658,71 827,24 989,57 615,41 709,82 797,29 921,61 1110,15 1298,64 1534,79 1534,79 209,12 212,67 168,53 162,33 121,55 94,41 87,47 124,32 188,54 188,49 236,15 3003,70 1,34 2,95 0 7,40 2,28 3,35 4,18 4,05 6,03 6,06 8,00 8,81 57,25 0,00 219,08 0 0 500 0 0 0 0 0 0 0 1473,20 0 219,08 0 0 495,71 0 0 0 0 0 0 0 1468,91 0 0 0 0 4,29 0 0 0 0 0 0 0 4,29 665,12 658,71 827,24 989,57 615,41 709,82 797,29 921,61 1110,15 1298,64 1534,79 1534,79 1534,79
  1. Võlaarvestus vastab esitatud arvetes märgitud summadele (kokku summas 3003,70 eurot) ning arvestades avaldaja poolt viidatud tagasimaksete infot (kokku summas 1468,91 eurot) saab kohus tuvastada majandamiskulude võla summas 1534,79 eurot (3003,70 eurot – 1468,91 eurot).
  2. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kujuneb järgmise arvestuse alusel: seaduslik viivisemäär x võlgnevuses päevade arv = viivise summa. Viivisearvestus on detailsena toodud avalduse lisas 23 ning kohus kontrollis, et see vastab seadusele. Samas on avaldaja tabelis arvutusveana viivisearveid kokku liites saanud 57,25 eurot, kuigi tegelik summa on 54,45 eurot. Avaldaja on märkinud, et on viivisevõla katteks arvestanud 4,29 eurot, mis tuleb maha lahutada. Seega on viivisevõlgnevus kokku 31.01.
  3. a seisuga 50,16 eurot (54,45 eurot – 4,29 eurot).
  4. Otsuse tegemise aja seisuga on viivist kogunenud veel täiendavalt 203,10 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: perioodil 01.02.2023-30.06.2023 kogunes viivis 66,23 eurot (1534,79 eurot × 10,50% ÷ 365 × 150 päeva); perioodil 01.07.2023-31.12.2023 kogunes viivis 92,84 eurot (1534,79 eurot × 12% ÷ 365 × 184 päeva); perioodil 01.01.2024-24.03.2024 kogunes viivis 44,03 eurot (1534,79 eurot × 12,5% ÷ 365 × 84 päeva). Viivis tuleb avaldaja taotlusel seaduse kohaselt välja mõista ka edasiulatuvalt kuni põhivõla täitmiseni seadusjärgses määras. Seega on otsuse tegemise ajahetke seisuga muutunud sissenõutavaks 253,26 eurot (50,16 eurot + 203,10 eurot).
  5. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt.
  6. Kohus rahuldab avalduse ning mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1534,79 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. 12.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite 4

(5)2-22-142501 või tõendi. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kui menetluse põhjustajate kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 13. Avaldaja viimase menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal menetluskulu 465 eurot, s.o riigilõiv 65 eurot ja õigusabikulud 400 eurot. 14.

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetlus korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasunud 04.11.2022 riigilõivu 65 eurot.

§ 144p 7 järgi on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu.

Maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses (

§ 150lg 33).

Seega tuleb tasutud riigilõiv summas 65 eurot hüvitada. 15.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kohtul on alust

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (3-2-1-183-14, p 13). Avaldaja lepingulise esindaja menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud u 5 tunni ulatuses, s.o 400 euro ulatuses. Tunnihind 80 eurot on samuti põhjendatud ning vastab kohtupraktikas tunnustatud keskmisele juristi tunnihinnale. 16. Kohus mõistab puudutatud isikutelt vastavalt menetluskulude jaotusele solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 465 eurot.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.