Obsah (13)

§ 407§ 444§ 445§ 386§ 468§ 162§ 138§ 124§ 175§ 174§ 477§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-18057 Tsiviilasi OÜ

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kohus rahuldas
2. detsembri 2023 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning keelas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) 47 412 euro 50 sendi ulatuses Lahe Suts OÜ poolt PRIA’lt taotletud toetuste summade ülekandmine Lahe Suts OÜ-le. Nimetatud määrus jõustus
3. veebruaril 2024.

§ 445

lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul ei ole hageja taotlenud hagi tagamise tühistamist, mistõttu kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 386

lg-le 2 asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. 8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 pst 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja lepingulise esindaja kulu 427,50 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1540 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 70 eurot, kokku 2037,50 eurot.
2. Hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1540 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisaga 1 3 ja

§ 124

lg-ga 1, ning hagi tagamise avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot, mis oli kooskõlas RLS § 59 lg 17. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1540 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 12.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 13. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Hagejat esindas

§ 218lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja – Evelin Jõgar.

Riigikohus on seisukohal, et esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 90 eurot ilma käibemaksuta on aktsepteeritav ning vastab kohtupraktikale. Hageja lepingulise esindaja kulu tuleneb hagiavalduse (sh hagi tagamise taotluse) koostamisest kokku 4,5 tundi (s.o 405 eurot) ja menetluskulude nimekirja koostamisest 15 minutit (s.o 22,50 eurot). Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 4 tundi ja 45 minutit. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 427,50 euro ulatuses.
3. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 2037,50 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 427,50 eurot ning tasutud riigilõiv kogusummas 1610 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
4. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste 4