KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-115921 Tsivii

§ 8

lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

§ 11

lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab.

§ 84lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 7. Hagejal puudub VÕS § 128 lg 2 punkti 3 tõttu õigus kostjalt laenu tagasi nõuda, sh kõrvalnõudeid. Nimetatud sätte järgi ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Käesolevas asjas on üheselt selge, et kostja üle oli kohtu poolt seatud eestkoste. Teovõime piiramise mõte ongi selles, et välistada isiku võimet teha iseseisvalt tehinguid ja välistada tema tehtud tehingute kehtivus (

§ 8

lg 1 kohaselt tähendab isiku teovõime isiku võimet teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid). Teovõime piiramise mõtteks on välistada isikule tsiviilkohustuste tekkimine. Järelikult on hageja nõue ehk tema poolt kostjale üleantu tagasinõudmine vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga.

1. Hagi rahuldamisel tekiks kostjal kohustus tagastada hagejale laen koos kõrvalnõuetega. Hagist ei selgu, kas ja millal on laenusumma kostjale üle antud ning kas ja millal on kostja laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Need asjaolud on olulised hindamaks, kas hagejal on üldse nõue tekkinud. Hageja nõuab viivist Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 alusel 23% määras. Kuna taolist õigusakti ei ole olemas, siis tuleks see nõue rahuldamata jätta, kui eelnevates kostja vastuse punktides esitatud vastuväited ei oleks õiged. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa samas paragrahvis sätestatud summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud.
3. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid, asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
4. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
5. Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Harju Maakohus seadis 02.04.
6. a X üle eestkoste ning avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. • Harju Maakohtu 02.04.
7. a määruse p 5 kohaselt X ei või ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida krediidi- ja laenulepinguid, sh järelmaksuga müügilepinguid (dtl 128). • Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.
8. a laenulepingu nr xxxx. Laenulepingu kohaselt oli laenusumma 470 eurot, intress 23% aastas ja krediidi kulukuse määr 34,9% aastas (dtl 36). • O OÜ on laenusumma 446 eurot kostjale 12.12.
9. a üle kandnud (dtl 121). • OÜ O saatis kostjale 22.05.
10. a ülesütlemisavalduse ja nõude loovutamise teatise, mille kohaselt OÜ O ütles alates 22.05.
11. a üles kostja ja investorite vahel 3 • sõlmitud laenulepingu. Ühtlasi andis OÜ O teada, et laenulepingust tulenevad investorite kõik nõuded on loovutatud Omega Invest OÜ-le (dtl 40). Kostja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 169 eurot, millest laenuandja on arvestanud laenu põhiosa katteks 150,92 eurot.
12. Võlaõigusseaduse (VÕS § 402) kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Laenuandja on 22.05.
13. a andnud kostjate teada, et on oma nõude kostja vastu loovutanud Omega Invest OÜ-le .
14. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud laenulepingut. Hagi esitamise seisuga on lepingu S193477634 alusel maksmata põhivõla suuruseks 319,09 eurot.
15. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale laenusummat täies ulatuses tagastanud.
16. Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu 25.02.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). 17.

§ 8

lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

§ 11

lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab.

§ 84lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus seadis kostja üle eestkoste 02.04.
2. määrusega, mille p 5 kohaselt X ei või ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida krediidi- ja laenulepinguid, sh järelmaksuga müügilepinguid. Kohtumäärusele vaatamata sõlmis hageja õiguseellane siiski kostjaga laenulepingu ilma eestkostja nõusolekuta. Hageja hinnangul peaks kostja igal juhul saadud laenusumma tagastama. Juhul kui laenuleping on tühine kostja teovõime piiratuse tõttu, peaks kostja hageja hinnangul laenusumma tagastama alusetu rikastumise sätete alusel.
3. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu.

§ 8

sätestatud reeglid teovõime kohta määravad isikute võime teha kehtivaid tehinguid. Kohus on seisukohal, et Harju Maakohtu 02.04.2019. a määruse punktis 5 sätestatust tulenevalt puudus kostjal teovõime hagejaga laenulepingu sõlmimiseks. Hageja käesolevas menetluses vastupidist tõendanud ei ole.

§ 11

lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Puudub vaidlus, et kostja seaduslik esindaja eelnevat nõusolekut vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks andnud ei ole. Kostja seaduslik esindaja ei ole tehingut ka pärast tehingu tegemist heaks kiitnud. Seega on tehing kohtu hinnangul

§ 11

lg 1 sätestatust tulenevalt 4 tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

§ 84

lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Hageja leiab alternatiivselt, et kostjalt tuleb laenusumma välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 2 punkti 3 alusel üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga.
2. Puudub vaidlus, et väljaandes Ametlikud Teadaanded oli avaldatud teade kostjale eestkostja määramise kohta. Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et hageja pidi laenulepingut sõlmides arvestama sellega, et kostja on piiratud teovõimega.

§ 11

lg 1 sätestatu eesmärk on kaitsta nii piiratud teovõimega isiku kui tehingu teise poole huve. Teovõime piiramise mõtteks on välistada isikule tsiviilkohustuste tekkimine. Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et hageja nõue ehk tema poolt kostjale üleantu tagasinõudmine on vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega ja sellise sätte eesmärgiga. Kuivõrd kohus oli avaldanud teate kostja teovõime piiramise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, pidi hageja teadma, et teeb tehingu piiratud teovõimega isikuga. Raske hooletus on VÕS § 104 lg 4 kohaselt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Hageja oli käesoleval juhul piiratud teovõimega isikuga tehingut tehes kohtu hinnangul raskelt hooletu ning kannab sellise tehningu sõlmimisega seotud majanduslikke riske.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendamatu, ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõuded ning kahju hüvitamise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 260 eurot (sh käibemaks). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 5 tundi. Lepinguline esindaja on mh koostanud hagile vastuse ja täiendava seisukoha (dtl 147-148). Hageja hinnangul ei ole ajakulu põhjendatud, õiguslikult on tegemist äärmiselt lihtsa vaidlusega. Põhjendatuks võiks pidada ajakulu 2 tundi.
5. Hageja on esitanud kohtule meneltuskulude nimekirja, mille kohaselt on vandeadvokaadist lepinguline esindaja kulutanud esindamiseks 2 tundi ja 15 minutit (dtl 141-142). Lisaks on lepinguline esindaja Anne-Liis Veski kulutanud õigusabile 3 töötundi (dtl 107). Kokku on hageja esindajad kulutanud õigusabile 5 tundi ja 15 minutit.
6. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Olukorras, kus hageja poolt on panustatud 5 tundi ja 15 minutit selleks, et piiratud teovõimega isikult raha saada, ei pea piiratud teovõimega isik kohtu hinnangul sellise olukorraga vaikivalt leppima. Juhul kui hageja panustas enda hinnangul õiguslikult vähekeerukasse vaidlusesse 5 tundi ja 15 minutit, on samaväärne õigus TsMS § 5 lg 2 sätestatust tulenevalt ka kostjal. 5
7. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kostja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 210 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 210 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
8. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus on
9. aprilli
10. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud Riigikohtu varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt kostja lepingulise esindaja tasu suurus proportsionaalne taotletava hüve väärtusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.05.2023 kohtuotsus. 6