) § 30 kohaselt konstitutiivse võlatunnistuse lepinguks, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu /dtl 32/. Hageja selgitas 23.10.2023 menetlusdokumendis lisaks, et poolte sõlmitud kokkuleppe kohaselt tekkis uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. Kostjal oli mitu alternatiivset võimalust, sh tasuda võlanõude täies ulatuses ühekordse maksega, võtta ühendust võlausaldajaga, sõlmida kokkuleppeid jne. Kostjal oli võimalus võlatunnistuse tingimustega mitte nõustuda ning kokkulepet mitte sõlmida /dtl 58-59/. 8.4.
lg 1 kohaselt on võlatunnistuse alternatiivideks konstitutiivne võlatunnistus, millega luuakse iseseisev kohustus või deklaratiivne võlatunnistus, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. 8.4.1. Riigikohtu praktika põhjal tuleb tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi konstitutiivse võlatunnistusega
tähenduses, esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega juhul, kui võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli neil eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, 3 mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (
). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p 16.2 ja selles viidatud varasem praktika). 8.4.
Kostja ei ole käesolevas menetluses hageja nõude osas seisukohta esitanud, seega poolte ühist tahet ei ole võimalik tuvastada ning poolte ühist tahet võlatunnistuse sõlmimiseks tuleb tõlgendada
lg-st 4 tulenevalt nii, nagu pooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et kostja oli võlatunnistuse sõlmimisel sundolukorras, kuna nagu nähtub hageja esitatud võlatunnistusest, tunnistas kostja võlausaldaja ees tähtaegselt tasumata võlgnevust summas kokku 2590,36 eurot /dtl 39/. Maksekokkuleppe tingimustes on kajastatud, et võlgnik on nõustunud kinnitama võlausaldajale võlgnevuse olemasolu ja suutust, ning on teinud võlausaldajale ettepaneku võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Oma eeldatavat maksevõimet arvestades on võlgnik võlausaldaja koduleheküljel kätte saadavaks tehtud rakendust kasutades koostanud maksegraafiku, milles kajastatud maksete teostamise korral on võlgnikul võimalik võlgnevus, koos sellelt graafikujärgsete maksete tegemise perioodil arvestatava intressi ja/või viivistega tasuda /dtl 38/. Seejuures oli kostjal võimalus valida, kas nõue vaidlustada, tasuda, mitte tasuda või sõlmida kokkulepe vms /dtl 62/. Kui kostja ei oleks maksegraafikut juba võlgnevuses olles sõlminud, oleks tema võlgnevus võlausaldaja ees kohesele täitmisele kuulunud. Poolte sõlmitud võlatunnistus on tüüptingimustega leping
tähenduses, tegemist on hageja poolt ettevalmistatud dokumendiga, mille hageja selgituste kohaselt kostja sai kokkuleppe soovil iseteeninduskeskkonnas sõlmida, see kinnitada allkirjastamisega ning aktsepteerida võlatunnistuse tingimusi /dtl 59/. Seega ei saanud kostja lepingutingimusi läbi rääkida. 8.4.4. Võlatunnistuse liigi määramisel ei saa
lg 1 teisest lausest ja hageja poolt viidatud Riigikohtu otsusest tulenevalt lähtuda üksnes võlatunnistuses kasutatud sõnadest ja nende tähendusest ega ka üksnes hageja tahtest, vaid tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest (Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-139256). 8.4.5. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuigi võlatunnistuses märgiti, et see on konstitutiivne, ei olnud poolte tegelik ühine tahe suunatud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele, vaid poolte tahe ühtis käesolevate asjaolude pinnalt tuvastatavalt võla tasumisel maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa lugeda uue iseseisva kohustuse loomist, kui kostja tahteks
lg-st 4 tulenevalt saab tõlgendada sundolukorras kokkuleppena võlatunnistuse sõlmimist, et olemasolevat võlgnevust ajatada. Pooltega sarnane mõistlik isik pidi aru saama, et kokku ei lepita uues iseseisvas kohustuses, vaid tunnistatakse olemasolevat võlgnevuses kohustust, mida võimaldatakse kokkuleppe korras tasuda edasilükkavalt maksegraafiku alusel. 4 8.5. Kostja tunnistas võlausaldaja ees seega varasemast alussuhtest tulenevat võlgnevust ning võlatunnistuse kinnitamisel loobus kostja võlale vastuväidete esitamisest. Sellises olukorras tuleb kontrollida, kas võla tunnistamine ja võlale vastuväidete esitamisest loobumine on vastuolus alussuhtele kohaldatavate imperatiivsete sätetega (vt RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 17). Riigikohus selgitas tsiviilasjas 2-21-13098, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa
. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka
Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28-29). 8.5.1. Seega on kohtul vajalik kontrollida ka võlatunnistuse puhul seda, kas võlatunnistus on kehtiv, kas tarbijal võib olla õigus tarbijakrediidilepingu imperatiivsetest sätetest tulenevalt vastuväidetele, mille esitamist
kohaselt ei saa välistada ja mis võib viia võlatunnistuse tühisuseni.
järgi on tarbijakrediidilepingute ja sellega seonduvate lepingute korral seadusest sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
teises lauses sätestatu kohaselt kohalduvad imperatiivsed tarbijakrediidisätted ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastusega. 8.5.2. Kohus tegi hagejale 21.09.2023 ettepaneku eelnevas punktis nimetatud asjaolude kontrollimiseks hagi asjaolude täiendamiseks.
lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Hageja jäi oma seisukoha juurde seoses konstitutiivse võlatunnistusega ning täiendavaid asjaolusid kohtule seoses võlatunnistuse alussuhtega ei esitanud. Alussuhte olemuse ja liigi välja toomata jätmisega hageja poolt, ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas võlatunnistuses võlale vastuväidete esitamisest loobumise tahteavaldus on kehtiv tüüptingimus ja omab õiguslikke tagajärgi ning kas krediidiandja poolt on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlale vastuväidete esitamisest loobumise tahteavaldus ei ole kehtiv, siis ei ole sellel TsÜS § 84 lg 1 alusel algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
kohaselt on tarbijakrediidilepinguid ja sellega seotud lepinguid reguleerivas jaos (
Seega ei ole kohtul võimalik hinnata esitatud asjaolude pinnalt võlatunnistuse aluseks olevat õigussuhet ning kas võlatunnistus ja selle aluseks olev leping on kehtivad. 8.5.3. Tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on
Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla 5 tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama (RKTKm 24.11.2023, 2-2113098, p 27).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.