Obsah (5)

§ 275§ 15§ 16§ 56§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruaril 2024 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-24-66 Kohtunik Triin Harak Kohtuistungi sekretär Kärt Käära

§ 275

lg 1 Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

§ 275

lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot Otsuse tühistamine Kaebuse esitaja taotlus Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla 27.12.2023 otsus väärteoasjas nr 650023000130 muutmata.
2. Edastada käesolev kohtuotsus Alvar Nautsile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Kenno Ruukel koostas 24.11.2023 väärteoprotokolli /tl 18/ Tartu Vangla kinnipeetava Alvar Nautsi suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, esitas 05.10.2023 Tartu Vanglale pöördumise, milles kasutas valvur I. E.'i suhtes solvavaid väljendeid, küsides muuhulgas, et kuidas saab selline VÄNT üldse vanglas töötada“. Oma tegevusega solvas A. Nauts vanglaametniku au ja väärikust. Sellega pani Alvar Nauts toime karistusseadustiku (

) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 2. Tartu Vangla 27.12.2023 otsusega /tl 17/ määrati Alvar Nautsile

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo eest karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot.

1. Alvar Nauts vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega /tl 1/, milles märgib, et ei ole rahul, et valvuri üleoleva käitumise tõttu tehakse talle trahv 40 eurot. Sündmust on ka valvuri rinnakaamerast näha ja kuulda, kuidas valvur käitub. Kaebuse esitaja selgitab, et on XXX ja XXX, mis jäi lõpuni viimata ametnike sekkumise pärast. Soovib trahvi tühistamist ja selgitab, et proovib vältida selliseid situatsioone. Lisaks toob kaebuse esitaja välja, et on olemas raamat „Punane vänt“, kalapüügi vahend vänt, hakkmasinal on vänt jne. 12.02.2024 vastuses avaldas Alvar Nauts, et on nõus kirjaliku menetlusega ning lisaks märkis, et alates 13.04.2024 asub elama XXX, kus puudub ligipääs 4 kuud arvutile ja telefonile.
2. Kohtuväline menetleja palub oma 26.01.2024 kohtule esitatud seisukohas /tl 23a/ jätta menetlusaluse isiku esitatud kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla otsus muutmata. Tartu Vangla on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja märgib, et 11.10.2023 registreeriti Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemis Delta kinnipeetava Alvar Nautsi pöördumine, mille sisu on järgnev: „05.10.2023 hommikul jagas V üksuse valvur I. süüa, kuna eelnevalt 03.10.2023 käitus valvur I. ülbelt, kõike teatvat ja kõige tähtsam. Seega hommikul nähes I. läks söögi isu ära ja tahtmine sooritada suitsiid. Kuidas saab selline VÄNT üldse vanglas töötada.“ 30.10.2023 kuulati väärteoasjas tunnistajana üle Tartu Vangla valvur I. E.. Tunnistaja tõi enda ütlustes välja, et 05.10.2023 andis Alvar Nauts valvurile isiklikult pöördumise, mis puudutas 03.10.2023 kuupäeva. Valvur selgitas, et tol kuupäeval oli A. Nautsil kehtiv toidust loobumise avaldus, kuid isik nõudis valvurilt uusi avaldusi toidust loobumiseks ja toidule saamiseks. Valvur selgitas Alvar Nautsile, et kuivõrd tal juba on kehtiv toidust loobumise avaldus, siis uut avaldus ta ei saa. I. E. märgib, et pöördumise sisu solvas teda ja leiab, et kinnipeetava jaoks oli valvuri üleolev käitumine justkui see, et ta ei saanud, mida ta tahtis. I. E. lisas, et tema põhjendas oma tegevust isikule väga rahulikult. Kinnipeetavale anti võimalus omapoolseid selgitused anda 24.11.2023 väärteoprotokolli koostamise käigus, mida ta ka kasutas. Alvar Nauts tõi enda ütlustes välja, et I. ei täitnud oma tööülesandeid seoses blankettide toomisega ning seetõttu kirjutas ta pöördumise. Alvar Nauts märgib, et ta ei mõelnud „vända“ all midagi solvavat, vaid seda, et I. on loll nagu kalapüügivahend. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei peaks kaebuse lahendamise käigus andma hinnangut I. E. tegevusele, vaid keskenduma Alvar Nautsi poolt toime pandule. Alvar Nautsi poolt esitatud pöördumises välja toodu on menetleja hinnangul solvav. Vanglateenistus ei saa aktsepteerida kinnipeetava ebaviisakat käitumist, mistahes ametniku suhtes, olenemata sellest, millised on kinnipeetava arusaamad erinevatest olukordadest. Kohtuvälise menetleja 2 hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud ja seda ei sea kahtluse alla ka kaebuse esitaja ise. Kaebuse esitaja väited on ennast õigustavad ja eesmärgiga vabaneda vastutusest. KOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses ning VTMS § 120 lg 2 alusel vajadust suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). 7.

§ 275

lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.

1. Väärteprotokolli kohaselt Alvar Nauts, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, esitas 05.10.2023 Tartu Vanglale pöördumise, milles kasutas valvur I. E.’i suhtes solvavaid väljendeid, küsides muuhulgas, et: „Kuidas saab selline VÄNT üldse vanglas töötada“. Oma tegevusega solvas A. Nauts vanglaametniku au ja väärikust /tl 4/.
2. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Jaano Paluoja on Sten Joala esitatud ettekande alusel /tl 20 pöördel/ koostanud õiendi /tl 21/, millest nähtub, et Alvar Nautsi poolt eelviidatud väljendust kasutava pöördumise esitamise järel vesteldi 16.10.2023 I. E., kes avaldas antud juhtumi kohta, et tundis end juhtunust solvatuna, kuna Alvar Nauts on tema suhtes pikemat aega olnud negatiivselt meelestatud ning „vändaks“ nimetamine oli alavääristav ja solvav.
3. Tunnistaja I. E. ütluste kohaselt, olles 05.10.2023 tööl, viis ta läbi eeluuritavate eluhoone E-7 euosakonna hommikust loendust. Kinnipeetav Alvar Nauts, kambris 2097 andis tunnistajale pöördumise. Tavapäraselt saavad kinnipeetavad panna pöördumised eluosakonna postkasti. Aga kui on mingisugune kaebus või kiireloomuline asi, siis võivad kinnipeetavad pöördumised ka valvurite kätte anda. Alvar Nauts andis tunnistajale kaebuse, mille sisu puudutas 03.10.2023 kuupäeva. Tol kuupäeval oli Alvar Nauts’il kehtiv toidust loobumise avaldus. Ta soovis tunnistaja käest erinevaid avaldusi — toidust loobumise avaldust, toidule saamise avaldusi ja mingit avaldust veel. Kuna tal oli juba kehtiv toidust loobumise avaldus ehk nälgis, siis tunnistaja ei andnud Alvar Nautsile uut avaldust. Tunnistaja põhjendas väga rahulikult oma tegevust. Ta hiljem helistas valveruumi ja saatis tunnistaja perse, kuna viimane ei andnud avaldusi talle. Pöördumises tõi tunnistaja välja, et tunnistaja käitus temaga ülbelt, kõike teadvalt ja kõige tähtsamana. Lisaks tõi Alvar Nauts välja, et tal läks tol hommikul söögi isu ära ja tahtmine sooritada suitsiid. Ta küsis, kuidas saab selline vänt üldse vanglas töötada. Tunnistaja tundis ennast sellest solvatuna. Tunnistaja üleolev käitumine seisnes Alvar Nautsi jaoks selles, et ta ei saanud mida ta tahtis. Tunnistaja märgib, et tegi kõik õigesti, põhjendas oma tegevust väga rahulikult. Vänt on sünonüüm suguelunditele /tl 20/. 3
4. Toimikus on ka kaks käsikirjalist kaebust mille esitas Alvar Nauts koos väärteokaebusega. Esimene on 03.04.2023 kuupäeva kandev ning millises on viited blankettidele 4, 5 ja
5. Kaebus on üksuse juhi Sten Joala poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud 04.10.2023 /tl 6/. Teine käsikirjaline kaebus kannab 05.10.2023 kuupäeva ning on üksuse juhi Sten Joala poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud 10.10.2023 /tl 7/. Teise kaebuse päises on märgitud Alvar Nautsi nimi, osakond ja kambri number. Kaebuses on märgitud: „05.10.2023 hommikul jagas V üksuse valvur I. süüa kuna eelnevalt 03.10.2023 käitus valvur I. ülbelt kõike teadvalt ja kõige tähtsam. Seega hommikul nähes I. läks söögiisu ära ja tahtmine sooritada suitsiid. Kuidas saab selline VÄNT üldse vanglas töötada.“. Koopia samast kaebusest on kohtule esitanud ka kohtuväline menetleja.
6. Väärteoprotokollis on toodud ka Alvar Nautsi ütlused väärteo kohta. Alvar Nauts on avaldanud, et I. ei täitnud oma tööülesandeid seoses lisa 4-5-6 blankettide toomisega, kasutas ära oma positsiooni, vihjas, et ta on idioot, et tema koht on psühhiaatriaosakonnas ja kasutas veel mingeid üleolevaid sõnu. Sellest olid teadlikud ka E. O., T. L. ja K. P., kes samuti eirasid tema soovi blankette saada. Selle tagajärjel kirjutas pöördumise. Ei mõelnud vända all midagi solvavat, vaid seda, et ta on loll nagu kalapüügivahend, mille nimetus on vänt /tl 5/. Kuivõrd selgitus on antud juhtumi kohta, mis puudutas I. E. keeldumist avalduste andmisest Alvar Nautsile, on selge, et Alvar Nauts viitab oma avaldustes just I. E.. 13.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektorkontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). 14. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et valvur I. E. näol oli tegemist avalikku korda teostava võimuesindajaga

§ 275lg 1 tähenduses, kes täitis 05.10.2023 oma tööülesandeid.

1. Samuti ei ole Alvar Nauts eitanud, et ta väärteoetteheites nimetatud sõna kasutas. Küll aga on Alvar Nauts välja toonud, et sõna „vänt“ on kasutuses raamatu „Punane vänt“ pealkirjas, samuti on vänt kalapüügivahend ning hakklihamasinal on vänt. Alvar Nauts on avaldanud, et ei mõelnud vända all midagi solvavat, vaid seda, et ta on loll nagu kalapüügivahend. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKK 31-1-3-05 p 7.1). Õiguskirjanduses on leitud, et solvamine on tegu, mis riivab kannatanu n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 punkt 7).
2. I. E. on ütlustes avaldanud, et tundis ennast Alvar Nautsi sõnade tõttu solvatuna. Kohus on seisukohal, et Alvar Nautsile etteheidetav tegu oleks solvav ka keskmise mõistliku 4 kõrvalseisja pilgu läbi. Küsimus „Kuidas saab selline VÄNT üldse vanglas töötada“ on oma olemuselt ilmselgelt vanglaametnikku halvustav ja alavääristav, olenemata sellest, kas sellega viidatakse suguelundile, kalapüügivahendile või hakklihamasina kangile. Seda, et eesmärk oli halvustada, nähtub ka Alvar Nautsi ütlustest, milles isik on avaldanud, et mõtles öeldu all, et valvur on loll nagu kalapüügivahend. Kuigi sõna „vänt“ on kasutatav ka mittesolvavana, tuleb antud juhul vaadata Alvar Nautsi poolt kasutatud väljendit selle konkreetses kasutamise kontekstis ja koosmõjus kasutamise eesmärgiga. Alvar Nautsi poolt öeldu on ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt alandava ja halvustava alatooniga ning mõeldud solvanguna, vaatamata sellele, et isik ise proovib pehmendada ja õigustada sellist sõnakasutust. Solvanguid väljaendas Alvar Nauts I. E. suhtes just seoses valvuri tegevusega viimase tööülesannete täitmisel. Eeltooduga on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega tõendamist leidnud. 17.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Arvestades, et Alvar Nauts solvas I. E. nimetades teda vändaks kirjalikus kaebuses, pidades enda avaldatu kohaselt silmas, et ametnik on loll nagu kalapüügivahend, ei olnud kohtu hinnangul tegemist mitte kogemata aset leidnud ebaõnnestunud sõnastusega, vaid sooviga I. E. ning ka teistele, kelleni kaebus jõuab, oma suhtumist näidata. Selline teguviis saab aga olla üksnes tahtlik. Kohtu hinnangul oli tegu toime pandud

§ 16

lg 3 mõttes otsese tahtlusega, kuivõrd isik teadis, et kasutades konkreetset väljendit kaebuses vangivalvuri kohta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. 18. Eelnevast tulenevalt on Alvar Nauts täitnud

§ 275lg-s 1 sätestatud koosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Alvar Nauts on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse kohaldamisest 19. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 20.

§ 275

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. Alvar Nautsile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses ehk peaaegu miinimummääras. Samuti jääb määratud trahv oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse määraga. Isiku teosüüd võib lugeda pigem väikseks ning valitud karistusmääras see kohaselt ka peegeldub. Samas on isiku suhtumine vanglaametnikku lugupidamatu ning põhjendatud on isiku käitumise suunamiseks tema karistamine. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust ei ole. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt tuleb piisavaks lugeda juba seda, kui kinnipeetavale antakse mõista, et lugupidamatu suhtumine avalikku võimu 5 kaitsevate isikute vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse, mistõttu ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid eraldi karistuse korrigeerimist. Alvar Nautsile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ning on piisav ka preventiivsete eesmärkide saavutamiseks.
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Alvar Nautsi kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 6