Kriminaalasi nr 1-09-4633 MÄÄRUS 21.märts 2024. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum A. K. süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Kohus määras Lõpe

§ 199lg 2 p 9 järgi kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Tühistada A. K. tagaotsimine ja tema suhtes tabamisel tõkendi vahistamine kohaldamine. KrMS § 183 lg 3 alusel jätta menetluskulud, s.o kaitsja tasu, tervikuna riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne

§ 199lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses.

A. K. süüdistatakse selles, et tema olles isik, keda on eelnevalt aasta jooksul korduvalt karistatud varguste eest, mis on toime pandud

1. septembril
2. a ja
3. jaanuaril
4. a, üritas
5. augustil
6. a kella 20.00 paiku Tartus Jaama 74 asuvast AS-ile A-Selver kuuluvast kauplusest Jaamamõisa Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pudelit likööri Baileys väärtusega 259 krooni, pannes selle endale kotti ja läbides kassaliini kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani A. K. toime KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

1. oktoobril
2. a A. K. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutset ta kätte saanud ei olnud. Kohtaluse teadaolev elukoht oli XXX, mis teadaolevalt on vaid varjupaik, kus isikud saavad ööbida. Kohus leidis, et A. K. on asunud kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma ning kuulutas süüdistatava A. K.
3. oktoobri
4. a määrusega tagaotsitavaks. Peale seda on kohus aastate jooksul korduvalt teinud päringuid Lõuna Prefektuurile seoses tagaotsitavaks kuulutatud A. K. tema asukoha väljaselgitamiseks. Lõuna Prefektuuri vastuse kohaselt viibis A. K. viimati Tartu, Lubja 7
5. juunil
6. a ning viimane juhtum isikuga politseinfosüsteemis on registreeritud
7. veebruaril
8. a. Viimane isiku pöördumine SA TÜ Kliinikumi oli
9. mail
10. a. A. K. isikutunnistus on aegunud ning uut taotlust esitatud ei ole. Lõuna Prefektuuri info kohaselt on tagaotsitava täpne asukoht teadmata. Kohtu seisukoht KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse KrMS § 199 lõike 1 punktides 2–8 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetlust välistav asjaolu muuhulgas see, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat teise astme kuriteo korral. Lõike 5 punktide 1, 2 ja 3 kohaselt katkeb kuriteo aegumine küll süüdistatavale tõkendi kohaldamisega, süüdistatava kohtu alla andmisega ja kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral, kuid lõike 6 kohaselt ei tohi isikut kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud teise astme kuriteo puhul 10 aastat. KarS § 81 lg 7 p 1 sätestab ka süüteo aegumise peatumise, juhul, kui süüdistatav hoiab kohtueelsest menetlusest või kohtust kõrvale, kuid lõike 8 kohaselt ei uuene aegumine siiski nimetatud juhul enam siis, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud 15 aastat. A. K. süüdistatakse KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi teise astme kuriteo toimepanemises.

Süüdistuse kohaselt pani A. K. kuriteokatse toime

1. augustil
2. a. Kuigi A. K. suhtes on käesoleva menetluse kestel esinenud ka kuriteo aegumist katkestavaid ja peatavaid asjaolusid nähtub eeltoodust, et süüdistuses toodud kuriteo lõpuleviimisest on käesolevaks ajaks möödunud juba enam kui 15 aastat. Seega ei ole kuriteo aegumise katkemine ja peatumine käesoleval juhul enam arvestatav ning isikule süüks arvatav kuritegu KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi tuleb Kar

S § 81 lg 8 kohaselt aegunuks lugeda. Kuna kuriteo aegumine on KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu, siis tuleb kohtul selle esinemisel kriminaalmenetlus lõpetada. Menetluse jätkamine oleks õigustatud vaid siis, kui seda taotleksid süüdistatav rehabiliteerimise eesmärgil. Käesoleval juhul kohtule süüdistatava selline soov teada ei ole. Samuti on eluliselt väheusutav, et süüdistatav sooviks taotleda menetluse jätkamist, arvestades süüdistuses esitatud teo toimepanemisest möödunud aega ning süüdistatava pikaaegset kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist. Seega ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et süüdistatav sooviks taotleda enda suhtes kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Eeltoodu põhjal, arvestades asjaolu, et A. K. süüks arvatav kuritegu on käesolevaks ajaks aegunud ning kohtule ei ole teada ega alust arvata, et süüdistatav sooviks taotleda menetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil, leiab kohus, et on põhjendatud kriminaalmenetlus A. K. süüdistuses KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi lõpetada.

Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega tuleb tühistada ka A. K. tagaotsimine ja tabamisel vahistamise kohaldamine. Kuna A. K. suhtes tuleb kriminaalmenetlus täies ulatuses lõpetada, tuleb tema süüdistusega seotud menetluskulud jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KarS § 81 lg 8 ja KrMS § 199 lg 1 p 2 ja § 274 lg 1. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/