Obsah (8)

§ 663§ 664§ 660§ 442§ 150§ 173§ 696§ 643

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2024, Tallinn K

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja Swedbank AS määruskaebusega, on seisukohal, et maakohus on võtnud võlausaldaja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse.

§ 664

lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 660

lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

1. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse 7 2-22-6324 seadust, mis kehtisid kuni 30.06.
2. Arvestades, et avaldus võlgade ümberkujundamiseks on esitatud 28.04.2022 (I kd, tlk 1), tuli praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust (VÕVS) nagu ka maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt õigesti järeldanud on.
3. Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud VÕVS § 23 lg 7 sätestas, et kohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Seega ei ole seadusandja võlausaldajatele eelnimetatud määrustele kaebeõigust ette näinud. Ka VÕVS eelnõu seletuskirjas on §-ga 23 seoses selgitatud, et võlausaldajal selles nimetatud määrusele kaebeõigust ei ole, kuid § 31 lg 3 alusel saab ta n.ö tunnustamata osas lasta oma nõuet tunnustada hagimenetluses Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt ekslikult menetlusse võetud Swedbank AS määruskaebuse jätta läbi vaatamata.
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja avaldaja määruskaebusega, on seisukohal, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tuginedes

§ § 657 lg 1 ple 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2 menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis võlgniku esitatud ümberkujundamiskava kinnitamata (resolutsiooni punkti 2) ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Maakohtu määrus jääb muus osas muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Avaldaja hinnangul on maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel oluliselt rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub sellega.
2. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 24 lg 2 alusel, põhjendades seda sellega, et ümberkujundamiskava alusel koheldakse sellega hõlmatud võlausaldajaid halvemini kui ümberkujundamiskavaga hõlmamata eluaseme laenu andnud võlausaldajat.
3. Kohtupraktikas on osundatud, et kohtul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses (vt RKTKm, 10.04.2013, 32-1-28-13, p 13, 17). Kui kohus põhjendab ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist sellega, et võlausaldajaid on ebavõrdselt koheldud, siis peab lahendi põhjendustest olema võimalik aru saada, kui palju saaks üks või teine võlausaldaja pankrotimenetluses rohkem võrreldes sellega, mida ta saab ümberkujundamismenetluses. Määravaks tuleb võlausaldajate huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldajate huve on oluliselt rikutud. Oluline on see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral (vt RKTKm, 17.06.2015, 3-2-1-70-15, p 18, 21).
4. Praegusel juhul vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustest eelkirjeldatud kontrolli ning analüüsi olemasolu ei nähtu. Maakohus on vaid märkinud, et kohtu hinnangul oleks võlausaldajate huvid täite- või pankrotimenetluses rohkem kaitstud, sest nendes menetlustes kuuluks vara realiseerimisele. Oma järeldust ei ole kohus aga põhjendanud, st arusaadav ega jälgitav ei ole, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes kohtul selline veendumus tekkis. Maakohtu diskretsioon ei ole kontrollitav. Eelkirjeldatud maakohtu eksimusi ei saa ringkonnakohus määruskaebemenetluses parandada, kuna asjas võib esineda vajadus oluliste 8 2-22-6324 asjaolude väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, mis väljub ringkonnakohtu pädevuse piiridest.
5. Vaidlust ei ole selles, et pankrotimenetluses kuuluks võlgniku kogu vara realiseerimisele. Seega oli praegusel juhul, kui maakohus soovis ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel tugineda VÕVS § 24 lg-le 2 (või ka lg-le 3, kui arvestada kõiki määruse põhjendusi) lisaks võlgniku sissetulekutele ja kohustustele oluline välja selgitada ka temale kuuluva vara hulk. Maakohus ei ole seda ringkonnakohtu hinnangul piisava hoolsusega teinud. Nimelt on kohus jätnud tähele panemata, et avaldaja ei ole vastanud ümberkujundamiskavale vastu vaielnud Swedbank AS väitele, et võlgnikul on kaks aktiivset ettevõtet (Gobino OÜ ja Sõõrikumeistrid Pärnu OÜ), mille realiseerimise arvelt oleks võimalik tema kohustusi tasuda (II kd, tlk 76 pöördel) ega esitanud kohtule ka tõendeid väite kohta, et Sankt-Peterburgis asuv korter kuulub tema abikaasa ainuomandisse. Neid tõendid on avaldaja jätnud esitamata ka määruskaebemenetluses. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, miks ei leidu varanimekirjas (I kd, tlk 6-7) andmeid Swedbank AS poolt viidatud äriühingute kohta. Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul need asjaolud välja selgitada ning anda võlgnikule võimalus oma väidete põhistamiseks.
6. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka diskretsioonipiiride ületamist. Ringkonnakohus nõustub sellegagi.
7. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tugines maakohus muuhulgas sellele, et jagab Swedbank AS kahtlust, et võlgniku ja tema abikaasa sissetulekute juures (kokku 3000 eurot) ning seniseid võlgnevusi arvestades, ei pruugi täiendava igakuise kohustuse tekkimine summas 1667,69 eurot olla kooskõlas vastutustundliku laenamised põhimõttega ning seda oleks pidanud kontrollima eluaseme laenu andnud võlausaldaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei võinud maakohus oma otsustust ümberkujundamiskava kinnitama jätmisel

§ 442

lg-st 8 tulenevalt kahtlusele (või oletusele) rajada ning oleks pidanud eluasemelaenu väljastamisega seotud asjaolud, juhul kui kohus neile tugineda soovis, hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi rakendades välja selgitama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Swedbank AS taotluse uurimaks, millised andmed on võlgnik edastanud eluasemelaenu saamiseks, ka esitanud (II kd, tlk 76).

1. Maakohus tugines ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel ka sellele, et kõrgemalseisev kohus viitas, et arvestada saab ka võlgniku abikaasa varaga, mistõttu tuleks võlgnikul esmalt kaaluda, kas võõrandada ühisesse leibkonda kuuluva abikaasa Sankt-Peterburis asuv korter, et säilitada eluase Eestis. Ringkonnakohtu hinnangul on see maakohtu põhjendus vastuolus nii asja materjalide kui kohalduva õigusega. Oma 03.11.2022 määruses selgitas ringkonnakohus siiski vaid seda, et maksejõuetuse fakti hindamisel võis avaldaja arvestada võimalust katta oma igakuised kohustusi koos abikaasaga (II kd, tlk 24 pöördel). Kuna asjas esitatud avaldus puudutab üksnes võlgnikku (I kd, tlk 1) ja VÕVS § 25 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava mh kinnitamata kui võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad võlgniku vara realiseerimisega, kuid Sankt-Peterburis asuva vara kuuluvust ei ole asja materjalide põhjal tuvastada võimalik, ei võinud maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel sellele tugineda, et võlgnikul tuleb välisriigis asuv vara müüa.
2. Maakohtu eelkirjeldatud rikkumisi ja eksimusi arvestades tuleb avaldaja määruskaebus osaliselt rahuldada, maakohtu määrus selle vaidlustatud osas tühistada ja avaldus saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Seoses sellega ja arvestades avaldaja määruskaebusest nähtuvat valmisolekut esitada ümberkujundamiskavast hõlmatud võlausaldajatele uus (so kolmas) kava, tuleks maakohtul asjas lisaks eelpool nimetatud oluliste asjaolude väljaselgitamisele kaaluda ka võlgnikule selleks võimaluse andmist. See võib olla vajalik asja 9 2-22-6324 õigeks lahendamiseks, arvestades, et vaidlustatud määruse tegemisest on möödunud piisavalt aega, mille jooksul on aset leidnud nii üldine hinnatõus, suurenenud elukallidus ja seega lisaks igakuistele püsikulutustele eelduslikult kasvanud ka võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Juhul kui maakohus seda teeb, tuleb kohtul saadud kava esitada ka võlausaldajatele seisukoha andmiseks vastavalt VÕVS § 25 lg-le 2 ja selles sätestatud korras. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus jättis avaldaja 10.02.2023 esitatud uuele ümberkujundamiskavale võlausaldajate seisukoha üldse küsimata, kuigi pidas võimalikuks nõuete kindlaksmääramisel lähtuda selles toodud summadest. Taotluste lahendamine
3. Avaldaja on määruskaebusega esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb taotlus rahuldada. Kuna kaebus osaliselt rahuldatakse, tuleb sellelt tasutud riigilõiv summas 70 eurot (kohtute infosüsteemi andmetel laekunud 13.04.2023)

§ 150

lg 1 p 5 ja lg 4 alusel avaldajale tagastada, kandes selle X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 38. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

39.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on edasikaevatav

§ 643

lg 4 alusel koosmõjus

§-iga 659 osas, milles Swedbank AS määruskaebus jääb läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 3). Kuivõrd VÕVS § 26 lg 2 kohaselt võib määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võlgnik esitada määruskaebuse ning võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite, kuid käesoleva määrusega ei tehta kumbagi neist menetluslikest otsustustest, ei ole käesolev määrus ülejäänud osas edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 10