Obsah (17)

§ 2172§ 201§ 345§ 344§ 376§ 384§ 3811§ 3891§ 73§ 491§ 22§ 209§ 121§ 39§ 84§ 831§ 3981

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 5. detsember 2023 Kohtuasja number 1-20-3934 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Sekre

) § 2172 lg 1, § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4, § 376 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ning § 3891 lg 1 järgi, Urmet Loki süüdistuses

§ 2172

lg 1 – § 22 lg 3, § 201 lg 2 p-de 2 ja 4, § 384 lg 1, § 3811 lg 2, § 376 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ning § 3891 lg 1 järgi ja Rainer Puhki süüdistuses

§ 201

lg 2 p-de 1 ning 2 – § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. novembri 2022 otsus Apellandid Dmitri Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Marko Tammann Urmet Loki kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Rainer Puhki kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled Dmitri Jeršov. Isikukood 38511213739; elukoht XXX; töötab Maaelu Teadmuskeskuses; kriminaalkorras karistamata Urmet Lokk. Isikukood 38212296520; elukoht XXX; üliõpilane Tallinna Ülikoolis; kriminaalkorras karistamata Rainer Puhk. Isikukood 37812105217; elukoht XXX; ostumüügijuht Eesti Vili AS-s; kriminaalkorras karistamata prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Allar Nisu kannatanu Agrochema Eesti OÜ (edaspidi Agrochema), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik; kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) kaudu), esindaja Karel Miisna; kannatanu Lanfra OÜ (pankrotis) (edaspidi Lanfra), esindaja pankrotihaldur Andrias Palmits; kolmas isik Tera Kinnisvara OÜ (edaspidi Tera), esindaja Dmitri Jeršov; kolmas isik Maailmakodanik OÜ (endine Gaia Cosmetics OÜ (edaspidi Gaia)), esindaja Sandra Haugas 1 Menetluse vorm suuline, kohtuistung
2. juunil 2023 RESOLUTSIOON
3. Tühistada maakohtu otsus osas, millega: 1.1 Dmitri Jeršov tunnistati Agrochemale väetise ostmise tõttu

§ 2172

lg 1 järgi süüdi usalduse kuritarvitamises; 1.2 Dmitri Jeršovile mõisteti

§ 201

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi karistus omastamise eest; 1.3 Dmitri Jeršovile mõisteti 4 aastane liitvangistus; 1.4 Urmet Lokk tunnistati süüdi Dmitri Jeršovi poolsele Agrochemale väetise ostmisele abi osutamise tõttu

§ 2172

lg 1 – § 22 lg 3 järgi usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises; 1.5 Urmet Lokile mõisteti

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi karistus omastamise eest; 1.6 Urmet Lokile mõisteti 4 aastane liitvangistus; 1.7 Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk tunnistati seoses müügilepinguga nr DJ 44/2017

§ 345

lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.8 Rainer Puhkile mõisteti 3 aastane liitvangistus; 1.9 Dmitri Jeršovile ja Urmet Lokile mõisteti

§ 344

lg 1 järgi karistus dokumendi võltsimise eest; 1.10 Rainer Puhkile mõisteti

§ 344

lg 1 – § 22 lg 3 järgi karistus dokumendi võltsimisele kaasaaitamise eest; 1.11 Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk tunnistati seoses 40 Belgruzi puudutava saatelehega

§ 345

lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.12 Dmitri Jeršov tunnistati seoses müügilepinguga nr DJ18/05-2015

§ 345

lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.13 Dmitri Jeršov tunnistati seoses saatelehtedega nr 117-3 ja 117-36

§ 345

lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.14 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tunnistati seoses 201,8 tonni rapsi üleandmisevastuvõtmise aktiga

§ 344

lg 1 järgi süüdi dokumendi võltsimises; 1.15 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tunnistati seoses müügilepinguga nr 05052017-1

§ 344

lg 1 järgi süüdi dokumendi võltsimises; 1.16 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tunnistati seoses 1376 tonni rapsi üleandmisevastuvõtmise aktiga

§ 344

lg 1 järgi süüdi dokumendi võltsimises; 1.17 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tunnistati seoses rapsi hoiustamislepinguga

§ 344

lg 1 järgi süüdi dokumendi võltsimises; 1.18 Dmitri Jeršov tunnistati seoses rapsi hoiustamislepinguga

§ 345

lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.18a mõisteti Rainer Puhkilt, Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema kasuks välja 655 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks ja

1. juunist 2017 kuni
2. novembrini 2019 sellelt summalt tekkinud 124 999,01 eurone viivis ning
3. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni tekkiv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgne viivis (lisatud
4. jaanuari 2024 vigade parandamise määrusega); 1.19 mõisteti Dmitri Jeršovilt välja 8242,80 eurot Dmitri Jeršovi määratud kaitsja tasuna; 1.20 mõisteti Dmitri Jeršovilt välja 16 536,37 eurot Agrochema esindaja tasuna; 1.21 mõisteti Urmet Lokilt välja 8968,80 eurot Urmet Loki määratud kaitsja tasuna; 1.22 mõisteti Urmet Lokilt välja 16 536,37 eurot Agrochema esindaja tasuna; 1.23 mõisteti Rainer Puhkilt välja 16 536,37 eurot Agrochema esindaja tasuna; 1.24 jäeti kogu Rainer Puhki valitud kaitsja tasu Rainer Puhki kanda.
5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2 2.1 mõista Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk seoses müügilepingu nr DJ 44/2017 kasutamisega õigeks; 2.2 mõista Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk müügilepingu nr DJ 44/2017 koostamise eest lisaks dokumendi võltsimisele (

§ 344

lg 1) süüdi

§ 345

lg 1 – § 22 lg 3 järgi võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest; 2.3 mõista Rainer Puhk müügilepingu nr DJ 44/2017 koostamisele abi osutamise eest lisaks dokumendi võltsimisele kaasaaitamisele (

§ 344

lg 1 – § 22 lg 3) süüdi

§ 345

lg 1 – § 22 lg 3 järgi võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest; 2.4 mõista Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk seoses 40 Belgruzi puudutava saatelehe kasutamisega õigeks; 2.5 mõista Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk 40 Belgruzi puudutava saatelehe koostamise eest lisaks dokumendi võltsimisele (

§ 344

lg 1) süüdi

§ 345

lg 1 – § 22 lg 3 järgi võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest; 2.6 mõista Rainer Puhk 40 Belgruzi puudutava saatelehe koostamisele abi osutamise eest lisaks dokumendi võltsimisele kaasaaitamisele (

§ 344

lg 1 – § 22 lg ) süüdi

§ 345

lg 1 – § 22 lg 3 järgi võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest; 2.7 mõista Dmitri Jeršov seoses müügilepingu nr DJ18/05-2015 kasutamisega õigeks; 2.8 mõista Dmitri Jeršov seoses saatelehtede nr 117-3 ja 117-36 kasutamisega õigeks; 2.9 mõista Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk seoses 201,8 tonni rapsi üleandmisevastuvõtmise akti koostamisega õigeks; 2.10 mõista Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk seoses müügilepingu nr 05052017-1 koostamisega õigeks; 2.11 mõista Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk seoses 1376 tonni rapsi üleandmisevastuvõtmise akti koostamisega õigeks; 2.12 mõista Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk seoses rapsi hoiustamislepingu koostamisega õigeks; 2.13 mõista Dmitri Jeršov seoses rapsi hoiustamislepinguga kasutamisega õigeks; 2.14 mõista Dmitri Jeršov

§ 201

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi süüdi neljas omastamises (sh Agrochemale väetise ostmise tõttu) ja karistada teda selle eest 4 aastase vangistusega; 2.15 karistada Dmitri Jeršovi dokumendi võltsimise eest (kahel juhul) ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest (ühel juhul)

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi 8 kuulise vangistusega; 2.16 lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja karistada Dmitri Jeršovi 4 aastase liitvangistusega; 2.17 arvata Dmitri Jeršovi eelvangistuses viibitud 4 päeva karistusaja hulka ning lugeda Dmitri Jeršovi kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust; 2.18 jätta see 3 aasta 11 kuu ja 26 päevane vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Dmitri Jeršov ei pane 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; 2.19 lugeda Dmitri Jeršovi katseaega maakohtu otsuse kuulutamisest, st alates 2. novembrist 2022; 2.20 mõista Urmet Lokk

§ § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi süüdi kahes omastamises (sh Dmitri Jeršovi poolsele Agrochemale väetise ostmisele abi osutamise tõttu) ja karistada teda selle eest 3 aastase ja 6 kuulise vangistusega; 2.21 karistada Urmet Lokki dokumendi võltsimise eest ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi 4 kuulise vangistusega; 2.22 suurendada Urmet Loki pikimat vangistust ja karistada Urmet Lokki 4 aastase liitvangistusega; 2.23 arvata Urmet Loki eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda Urmet Loki kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust; 3 2.24 jätta see 3 aasta 11 kuu ja 27 päevane vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Urmet Lokk ei pane 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; 2.25 lugeda Urmet Loki katseaega maakohtu otsuse kuulutamisest, st alates 2. novembrist 2022; 2.26 karistada Rainer Puhki dokumendi võltsimisele kaasaaitamise eest ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest

§ 344

lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi 3 kuulise vangistusega; 2.27 lugeda Rainer Puhki katseaega maakohtu otsuse kuulutamisest, st alates

1. novembrist 2022; 2.27a „mõista Rainer Puhkilt, Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema kasuks välja 622 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks ja
2. juunist 2017 kuni
3. novembrini 2019 sellelt summalt tekkinud 118 749,06 eurone viivis ning
4. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni tekkiv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgne viivis (lisatud
5. jaanuari 2024 vigade parandamise määrusega); 2.28 mõista Dmitri Jeršovilt riigi kasuks välja 7929,58 eurot Dmitri Jeršovi määratud kaitsja tasust; 2.29 mõista riigilt Dmitri Jeršovi kasuks välja 720 eurot Dmitri Jeršovi valitud kaitsja tasust; 2.30 tasaarvestada kahes viimases punktis nimetatud nõuded (7929,58 eurot Dmitri Jeršovilt riigile ja 720 eurot riigilt Dmitri Jeršovile), mis tähendab seda, et riik Dmitri Jeršovile 720 eurot tasuma ei pea ja Dmitri Jeršov peab riigile tasuma 7209,58 eurot; 2.31 mõista Dmitri Jeršovilt Agrochema kasuks välja 16 007 eurot Agrochema esindaja tasust; 2.32 mõista Agrochemalt Dmitri Jeršovi kasuks välja 192 eurot Dmitri Jeršovi valitud kaitsja tasust; 2.33 tasaarvestada kahes viimases punktis nimetatud nõuded (16 007 eurot Dmitri Jeršovilt Agrochemale ja 192 eurot Agrochemalt Dmitri Jeršovile), mis tähendab seda, et Agrochema Dmitri Jeršovile 192 eurot tasuma ei pea ja Dmitri Jeršov peab Agrochemale tasuma 15 815 eurot; 2.34 mõista Urmet Lokilt riigi kasuks välja 8762,52 eurot Urmet Loki määratud kaitsja tasust; 2.35 mõista Urmet Lokilt Agrochema kasuks välja 16 007 eurot Agrochema esindaja tasust; 2.36 mõista Rainer Puhkilt Agrochema kasuks välja 15 710 eurot Agrochema esindaja tasust; 2.37 mõista Agrochemalt Rainer Puhki kasuks välja 220,20 eurot Rainer Puhki valitud kaitsja tasust; 2.38 tasaarvestada kahes viimases punktis nimetatud nõuded (15 710 eurot Rainer Puhkilt Agrochemale ja 220,20 eurot Agrochemalt Rainer Puhkile), mis tähendab seda, et Agrochema Rainer Puhkile 220,20 eurot tasuma ei pea ja Rainer Puhk peab Agrochemale tasuma 15 489,80 eurot; 2.39 mõista riigilt Rainer Puhki kasuks välja 528,48 eurot Rainer Puhki valitud kaitsja tasust; 2.40 mõista Agrochemalt riigi kasuks välja 137,69 eurot Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki määratud kaitsja tasudest.
6. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
7. Rainer Puhki kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Dmitri Jeršovi kaitsja apellatsioon ja Urmet Loki kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. 4
8. Jätta
9. augustil 2023 menetluskulude hulka arvatud apellatsioonimenetluses tekkinud Dmitri Jeršovi 648 eurone kaitsjatasu 32 euro ulatuses riigi kanda ja mõista see 616 euro ulatuses Dmitri Jeršovilt riigi kasuks välja. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
10. Mõista
11. augustil 2023 menetluskulude hulka arvatud apellatsioonimenetluses tekkinud Urmet Loki 751,68 eurone kaitsjatasu täies mahus Urmet Lokilt riigi kasuks välja. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
12. Arvata Agrochemale apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt osutatud õigusabiteenuse tasu 1540 eurot menetluskulude hulka. Jätta see kulu 140 euro ulatuses Agrochema kanda ja mõista ülejäänud osa – 1400 eurot – riigilt Agrochema kasuks välja. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA (I) Süüdistus (a) Sissejuhatus
13. Prokuratuur esitas
14. juunil 2020 Tartu Maakohtule süüdistusakti, milles heideti: - Dmitri Jeršovile

§ 2172

lg 1 järgi ette usalduse kuritarvitamist,

§ 201

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi võõra vara korduvat suures ulatuses omastamist grupis,

§ 376

lg 1 järgi tubakatoodete ebaseaduslikku käitlemist,

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimist ning

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamist; - Urmet Lokile

§ 2172lg 1 – § 22 lg 3 järgi D.

Jeršovi poolsele usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamist,

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi võõra vara suures ulatuses omastamist grupis,

§ 384

lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamist,

§ 3811

lg 2 järgi raamatupidamise kohustuse rikkumist,

§ 376

lg 1 järgi tubakatoodete ebaseaduslikku käitlemist,

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimist ning

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamist; - Rainer Puhkile

§ 201lg 2 p-de 1 ja 2 – § 22 lg 3 järgi D.

Jeršovi poolsele omastamisele kaasaaitamist,

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimist ning

§ 345lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamist.

3. Kohtumenetluse käigus täiendas prokuratuur süüdistust ja tegi D. Jeršovile ning U. Lokile ka

§ 3891lg 1 järgse maksukuriteo toimepanemise etteheite.

4. Kokkuvõtvalt on süüdistused sellised. 5 (

1. b)D. Jeršov α) Väetis 5. D. Jeršov kuritarvitas 2016. aasta sügisest kuni 2017. aasta kevadeni Agrochema usaldust, põhjustades sellele äriühingule 267 515,91 eurose kahju. D. Jeršov oli Agrochema juhatuse liige. Lisaks sellele oli ta koos U. Lokiga praeguseks pankrotistunud Lanfra osanik. 26. oktoobrist 2016 kuni 20. märtsini 2017 sõlmisid Agrochema (esindaja D. Jeršov) ja Lanfra (esindaja U. Lokk) mitu lepingut, mille kohaselt pidi Lanfra müüma Agrochema-le 679 480,20 euro eest 3024,5 tonni väetist koos väävliga (CAN27+5S). Lanfra müüski Agrochemale väetist ja Agrochema maksis selle väetise eest kokku lepitud hinna, st 679 480,20 euro. Siiski ei vastanud Lanfra poolt Agrochemale müüdud väetis lepingu tingimustele. Esiteks oli seda väetist liiga vähe: mitte 3024,5 tonni, vaid üksnes 2764,5 tonni ehk 260 tonni vähem kui tarvis. Teiseks ei sisaldanud Lanfra müüdud väetis väävlit, vaid oli ilma väävlita (CAN27). Sellise väetise müügi – liiga vähe ja ilma väävlita – korraldasid D. Jeršov ja U. Lokk teadlikult. Agrochema kandis viidatud tehingute tõttu kahju. Esiteks tekkis kahju seetõttu, et väetist oli lepingujärgsest vähem: 260 tonni vähem väetist tähendas 51 480 eurot kahju. Veelgi suurem kahju tekkis sellest, et väetises polnud väävlit. Agrochema ei vajanud ilma väävlita väetist ja seetõttu jäi 39 tonni saadud väetisest maha müümata – see tekitas 6383,91 eurose kahju. Suur osa kõnealusest väetisest müüdi siiski ära – Baltic Agro AS-le (edaspidi Baltic Agro), KesaAgro OÜ-le (edaspidi Kesa-Agro) ja Weiss OÜ-le (edaspidi Weiss). Kõigile neile äriühingutele müüdi see väetis, aga esiteks väävliga väetise (CAN27+5S) pähe ja teiseks said ostjad lubatust vähem väetist – D. Jeršovi ja U. Loki korraldusel oli kottidesse pandud vähem väetist kui seal oleks pidanud olema. Ka korraldasid D. Jeršov ja U. Lokk selle, et Agrochema poolt edasi müüdud väetist sisaldavad kotid kandsid endal silte, et pakendis on väävliga väetis. Kui ostjad avastasid need lepingurikkumised, võtsid nad Agrochemaga ühendust ja nõudsid, et neile hüvitataks rikkumistega tekitatud varaline kahju. Agrochema seda tegigi: hüvitas Baltic Agrole 183 852 eurot, Kesa-Agrole 4694,40 eurot ja Weissile 21 105,60 eurot. β) Mahe kanepiseeme 6. Sellegi kuriteo – seekord omastamise – ohvriks langes Agrochema. Nimelt sõlmis D. Jeršov Agrochema esindajana 13. jaanuaril 2017 Tiigikalda OÜ-ga (edaspidi Tiigikalda) (esindaja Renno Nurmela) lepingu, mille kohaselt ostis Agrochema Tiigikaldalt 48 tonni mahedat kanepiseemet hinnaga 2000 eurot tonn. Selle lepingu ja vastava arve alusel maksis D. Jeršov 20. jaanuaril 2017 Tiigikaldale 115 200 eurot (48x2000x1,2 (käibemaks)). Agrochema kanepiseemet ei saanudki. Nimelt korraldas D. Jeršov U. Lokiga selle seemne müümise Lanfralt ATC AS-le (edaspidi ATC) (hinnaga 2040 eurot tonn) – seeme viidi Tiigikalda asukohast Jõgevamaal ATC lattu Tartus. γ) Valga raps 7. Siingi oli omastamises kannatanuks Agrochema. 2. mail 2017 leppis D. Jeršov Agrochema esindajana Eestivili AS (edaspidi Eestivili) esindaja R. Puhkiga kokku, et Agrochema ostab Eestiviljalt 201,8 tonni Valgas Võru 8 asuvat rapsi hinnaga 401 eurot tonn, millele lisandub käibemaks. Niisiis pidi Agrochema ostma Eestiviljalt rapsi 97 106,16 euro eest. Rapsi tegelikult ei olnud ja viidatud kokkulepet sõlmides olid D. Jeršov ja R. Puhk sellest teadlikud, st nad teadsid, et Agrochema maksab Eestiviljale raha, ent midagi vastu ei saa. 3. mail 2017 maksiski D. Jeršov veebipangas Agrochema arvelduskontolt äsja viidatud 97 106,16 eurot Eestiviljale ära. 6 δ) Vao raps 8. Jällegi oli omastamise ohvriks Agrochema. 5. mail 2017 leppis D. Jeršov Agrochema esindajana Agritrading Company AS (hilisem Altmonte Kaubandus AS (praeguseks pankrotis)) (edaspidi Agritrading) esindaja R. Puhkiga kokku, et Agrochema ostab Agritradingult 1376 tonni Vaos asuvat rapsi hinnaga 397 eurot tonn, millele lisandub käibemaks. Seega pidi Agrochema ostma Agritradingult rapsi 655 526,40 euro eest. Rapsi tegelikult ei olnud ja viidatud kokkulepet sõlmides olid D. Jeršov ja R. Puhk sellest teadlikud, st nad teadsid, et Agrochema maksab Agritradingule raha, ent midagi vastu ei saa. 11. mail 2017 maksiski D. Jeršov veebipangas Agrochema arvelduskontolt äsja viidatud 655 526,40 eurot Agritradingule ära. ε) Huuletubakas 9. D. Jeršov ja U. Lokk ostsid 2017. aasta sügisest kuni 2018. aasta jaanuarini Rootsis huuletubakat ja hoidsid seda seejärel koos T.T. ega Tallinnas J. Sütiste tee 29 asunud garaažiboksis nr 44. Kokku hoidsid süüdistatavad selles garaažiboksis 1760 karpi ehk 22,985 kilogrammi huuletubakat. See tubakas oli mõeldud müügiks. ζ) OOO-ga Biotopresurs (edaspidi Biotopresurs) seotud dokumentide võltsimine 10. See võltsimissüüdistus puudutab Vao rapsiga seotud omastamist. Agrochema teised esindajad avastasid, et 655 526,40 euro tasumine Agritradingule oli problemaatiline ja nad asusid asja uurima. Seejärel – millalgi 2017. aasta juuni lõpust kuni augusti alguseni – koostasid D. Jeršov ja U. Lokk ise või lasid kellelgi teisel koostada müügilepingu nr DJ 44/2017 teksti. D. Jeršov kirjutas sellele lepingule alla ja lepingule löödi ka Agrochema tempel. Selle lepingu kohaselt müüs Agrochema 8. mail 2017 Valgevenes asuvale äriühingule Biotopresurs 420 000 euro eest 1000 tonni rapsi. Tegelikult sellist müüki ei toimunud – Biotopresursit ei olnud 2017. aastal isegi enam olemas, sest selle äriühingu pankrot kuulutati Valgevenes välja 8. detsembril 2015. Lisaks lepingule nr DJ 44/2017 koostasid D. Jeršov ja U. Lokk samal perioodil – kunagi 2017. aasta juuni lõpust kuni augusti alguseni – ise või lasid kellelgi teisel koostada nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte. Nendele saatelehtedele kanti allkirjad ning löödi venekeelsed templid. Saatelehtede kohaselt transportis Valgevene äriühing OOO Belgruz (edaspidi Belgruz) 10. kuni 19. maini 2017 Eestist Valgevenesse Biotopresursile 1000 tonni rapsi. Tegelikult transporti ei toimunud. η) Lemuro sp. z.o.o-ga (edaspidi Lemuro) seotud dokumentide võltsimine 11. Kõnealune võltsimissüüdistus seondub maheda kanepiseemne omastamisega. Kui Agrochema teised esindajad olid asunud uurima Agrochema raha D. Jeršovi poolset käsutamist, koostas D. Jeršov ise või lasi kellelgi teisel koostada millalgi 2017. aasta mais müügilepingu nr DJ18/05-2015 teksti. D. Jeršov allkirjastas selle lepingu ja lepingule pandi ka Agrochema tempel. Lisaks on lepingul T.R. allkiri, ent T.R. seda allkirja ise ei kirjutanud. Lepingu kohaselt ostis Poola äriühing Lemuro Agrochemalt 48 tonni mahedat kanepiseemet hinnaga 2020 eurot tonn ja hinnale lisandus käibemaks. Tegelikult niisugust tehingut ei toimunud. Peale lepingu nr DJ18/05-2015 koostasid D. Jeršov ja U. Lokk samal perioodil – kunagi 2017. aasta mais – ise või lasid kellelgi teisel koostada ka rahvusvahelise kaubaveo saatelehed nr 117-3 ja 117-36, millele kanti käsikirjalised tekstid ning allkirjad ja kuupäevad. Saatelehtede kohaselt 7 transporditi mahe kanepiseeme 18. kuni 22. maini 2017 Eestist Poola. Tegelikkuses midagi sellist aset ei leidnud. θ) Valga rapsiga seotud üleandmise-vastuvõtmise akti võltsimine 12. Akti vorm koostati R. Puhki korraldusel ja akti allkirjastasid 8. mail 2017 digitaalselt nii D. Jeršov kui ka R. Puhk. Akti kohaselt andis Eestivili Agrochemale üle 201,8 tonni Valgas Võru 8 asunud rapsi. Seda ei juhtunud. ι) Vao rapsiga seotud müügilepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti ja hoiustamislepingu võltsimine 13. Esiteks koostati R. Puhki korraldusel müügilepingu nr 05052017-1 tekst. Selle kohaselt ostis Agrochema 5. mail 2017 Agritradingult 1376 tonni rapsi hinnaga 397 eurot tonn, st 655 526,40 euro eest (koos käibemaksuga). Niisugust ostu ei toimunud. Lepingule andsid 11. mail 2017 digiallkirja nii D. Jeršov kui ka R. Puhk. Teiseks koostati R. Puhki korraldusel kauba üleandmise-vastuvõtmise akt. Selle 5. mai 2017 daatumit kandva dokumendi järgi andis Agritrading Agrochemale üle 1376 tonni Vaos olnud rapsi. Rapsi tegelikult ei eksisteerinud. Akti allkirjastasid 11. mail 2017 digitaalselt nii D. Jeršov kui ka R. Puhk. Kolmandaks koostas R.N. R. Puhki ja D. Jeršovi korraldusel 5. mai 2017 kuupäeva kandva hoiustamislepingu, mille kohaselt kohustus Agritrading hoiustama Vaos Agrochemale müüdud rapsi. Nagu öeldud, rapsi polnud ja ka selle hoiustamist ei toimunud. Hoiustamislepingulegi panid 16. mail 2017 digitaalse allkirja nii D. Jeršov kui ka R. Puhk. κ) Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine 14. D. Jeršov organiseeris koos U. Loki ja R. Puhkiga Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide (müügileping nr DJ 44/2017 ja nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte) saatmise läbi Valgevene Eestisse Agrochemale. Sellise tegevuse eesmärgiks oli vabastada Agritrading, D. Jeršov ja R. Puhk kohustusest hüvitada Agrochemale Vao rapsiga seonduvalt tekitatud kahju. λ) Lemuroga seotud võltsitud dokumentide kasutamine 15. D. Jeršov esitas Lemuroga seotud võltsitud dokumendid (leping nr DJ18/05-2015 ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehed nr 117-3 ning 117-36) 2017. aasta mais Agrochemale, et jätta muljet, nagu oleks mahe kanepiseeme Poola transporditud. Nii soovis D. Jeršov vabastada end kohustusest hüvitada Agrochemale kahju, mille ta oli sellele äriühingule seoses maheda kanepiseemnega tekitanud. μ) Vao rapsiga seotud võltsitud hoiustamislepingu kasutamine 16. D. Jeršov esitas viidatud hoiustamislepingu 16.mail 2017 e-kirja teel Agrochemale, soovides seeläbi näidata, nagu oleks Agrochema andnud Agritradingule alates 5. maist 2017 Vaos olnud rapsi hoiule. Sel moel tahtis D. Jeršov vabastada nii ennast kui ka Agritradingut ja R. Puhki kohustusest hüvitada Agrochemale Vao rapsiga seonduvalt põhjustatud kahju. 8 ν) Maksukuritegu 17. Tiks Grupp OÜ (edaspidi Tiks) juhatuse liige U. Lokk (kes tegutses alates 23. augustist 2017 Tiksi faktilise juhatuse liikmena) ja D. Jeršov (kes tegutses kuni 23. augustini 2017 volituse alusel Tiksi juhatuse liikmega võrdväärselt ja oli alates 23. augustist 2017 Tiksi juhatuse liige) esitasid ühiselt ja kooskõlastatult tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile 2017. aasta aprilli, juuli ja augusti maksudeklaratsioonides teadvalt valeandmeid. Nii suurendasid nad alusetult tagastusnõuet ja varjasid maksukohustust kokku 136 835,25 euro ulatuses. Lisaks süüdistatakse Tiksi juhatuse liiget D. Jeršovi tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile 2017. a septembri maksudeklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamises, varjates nii maksukohustust ja suurendas alusetult tagastusnõuet 10 420,80 euro ulatuses. 18. Kauaaegsed tuttavad D. Jeršov ja U. Lokk näitasid maksuhalduritele toimunud tehingutena selliseid tehinguid, mida tegelikult toimunud polnud. Seda tegid nad selleks, et näidata justkui oleks Tiks maksnud käibemaksu, ja saada selle tagastamise taotlemisega riigilt raha; samuti soovisid nad vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja varjata sellega tegelikku maksukohustust. Kuriteo toime panemiseks kasutasid D. Jeršov ja U. Lokk 2 äriühingut: Lanfrat ja Ratcan OÜ-d (edaspidi Ratcan). Oma teo panid D. Jeršov ja U. Lokk toime heauskse Tiksi raamatupidaja K.S. li vahendusel: nad esitasid K.S. lile valeandmeid sisaldavaid arveid ning K.S. el kajastas arved Tiksi raamatupidamises ja esitas maksuhaldurile nende alusel koostatud käibedeklaratsioonid. 19. Lanfraga seoses baseerub maksukuriteo süüdistus kahel Lanfra arvel: 12. aprilli 2017 arve kohaselt ostis Tiks Lanfralt väetist 94 982,40 euro eest (käibemaksumäär 0%) ja 16. juuli 2017 arve kohaselt 24 624 euro eest (sh käibemaks 4104 eurot). Tegelikult Tiks Lanfralt mingit väetist ei ostnud ega selle eest midagi tasunud. Väetise ostis Venemaalt Lanfra, kasutades selleks vahendajana EuroChem Agro GmbH-d (edaspidi EuroChem), kes tasus väetise impordilt käibemaksu. Nii saadud väetise müüs Lanfra Agrochemale – nagu eelnevalt näidatud. Tiksil ei olnud väetisetehingu(te)ga seega mingit seost. Ometigi esitas Tiks 2017. aasta aprilli ja juuli käibedeklaratsioonid selliselt, justkui oleksid tehingud tema osalusel aset leidnud. Nii suurendati 2017. aasta aprilli deklaratsiooniga tagastusnõuet 20 231,25 euro võrra. Sama aasta juuli deklaratsioonis kajastati käibemaksuna 4104 eurot – nõnda vähendati tasumisele kuuluv käibemaks nullini ja suurendati tagastusnõue 2589,56 euroni. Aprilli käibedeklaratsiooni puutuvalt tegi maksuhaldur 25. mail 2017 tagastusotsuse ja viidatud raha – 20 231,25 eurot – kanti Tiksile üle. 20. Ka Ratcaniga seonduvalt rajaneb süüdistus mittetoimunud väetiseostu tehingul. 17. augusti 2017 lepingu kohaselt ostis Tiks Ratcanilt tonnihinnaga 225 eurot 2500 tonni väetist (koos käibemaksuga 675 000 eurot). 18. augusti 2017 kuupäeva kandva Ratcani arve järgi pidi Tiks tasuma Ratcanile 31. jaanuariks 2018. a 675 000 eurot. Nagu viidatud, sellist tehingut tegelikult ei toimunud. Sellest hoolimata esitas Tiks 2017. aasta augusti käibedeklaratsiooni, kus seda tehingut kajastatakse ja nii kajastatakse ka 112 500 eurost käibemaksu. Nii vähendati tasumisele kuuluva käibemaksu summa nullini ja loodi Tiksile näilik õigus nõuda riigilt enamtasutud käibemaksuna tagasi 102 545,33 eurot. 21. D. Jeršov tegutses ka üksinda – seda seoses Farmcrew OÜ-ga (edaspidi Farmcrew). D. Jeršov tundis Farmcrew juhatajat R.T. i ja seetõttu oli neil võimalik teha kokkuleppeid ebaausaks käitumiseks. D. Jeršov ja R.T. vormistasid mitu dokumenti (müügileping, 9 üleandmise-vastuvõtmise akt, hoiustamisleping ja arve), mille kohaselt ostis Tiks Farmcrewlt 334 eurose tonnihinnaga 150 tonni rapsi. Mingit rapsiostu aga aset ei leidnud. Ometigi kajastas D. Jeršov raamatupidaja vahendusel seda olematut tehingut Tiksi 2017. aasta septembri käibedeklaratsioonis, näidates seda, justkui oleks makstud 10 420,80 eurot käibemaksu. Selliselt vähendas D. Jeršov tasumisele kuuluv käibemaksu nullini ja suurendas tagastusnõuet 7251,04 euroni. (
2. c)U. Lokk α) Väetis 22. Selle usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamiseks peetud kuriteo sooritas U. Lokk käesoleva otsuse p-s 5 kirjeldatud moel: ta osutas D. Jeršovile füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi. U. Lokk korraldas koos D. Jeršoviga ilma väävlita väetise tarne ning lepingute sõlmimise Agrochemaga. Lisaks esindas ta tehingutes Agrochemaga Lanfrat. Ka korraldas ta D. Jeršoviga nõuetele mittevastava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Lisaks organiseeris ta D. Jeršoviga kottidesse lubatust väiksema koguse väetise kaalumise. Samuti aitas U. Lokk kaasa kuriteoplaani koostamisele. β) Mahe kanepiseeme 23. See omastamine leidis aset käesoleva otsuse p-s 6 näidatud viisil. γ) Lanfra maksejõuetuse põhjustamine 24. 8. detsembrist 2016 kuni 3. veebruarini 2017 oli Lanfra juhatuse liige J.T. . Reaalselt oli ühingu juhiks siiski U. Lokk, kuna just tema mõjutas oluliselt Lanfra äritegevust. U. Lokk tegutses tema enda koostatud, ent J.T. i allkirjastatud volikirja alusel. Esiteks tekitas U. Lokk käesoleva otsuse p-s 5 kirjeldatud moel Lanfra nimel Agrochemale CAN27+5S väetise asemel CAN27 väetist müües Lanfrale kahju. Nimelt sõlmis Lanfra 22. mail 2017 Agrochemaga kokkuleppe, mille järgi pidi Lanfra sellise väetisemüügi tõttu tasuma Agrochemale 200 000 eurose kahjuhüvitise. Seda kohustust Lanfra ei täitnud. Teiseks võttis U. Lokk 22. detsembrist 2016 kuni 28. juulini 2017 Lanfra arvelduskontolt välja kokku 83 430 eurot sularaha. Selline sularaha väljavõtmine ei olnud suunatud Lanfra majandustegevuse korraldamisele, vaid selle eesmärgiks oli raha väljaviimine äriühingust ning selle isiklikes huvides kasutamine. Kuivõrd Lanfra ei olnud võimeline oma kohustusi Agrochema ees täitma, kuulutas Harju Maakohus 14. detsembril 2017 välja Lanfra pankroti. δ) Raamatupidamise kohustuse rikkumine 25. U. Lokk oli 3. oktoobrist kuni 8. detsembrini 2016 Lanfra juhatuse liige, 8. detsembrist 2016 kuni 5. maini 2017 Lanfra faktiline juht ja 5. maist kuni 6. septembrini 2017 jällegi Lanfra juhatuse liige. 31. augustil 2017 sai U. Lokk Lanfra raamatupidajalt K.S. lilt enda valdusse Lanfra 2016. ja 2017. aasta majandustegevust kajastavad raamatupidamisdokumendid. 14. detsembril 2017 kohustas Lanfra pankroti välja kuulutanud Harju Maakohus Lanfra juhatuse liikmeid, sh U. Lokki, esitama pankrotihaldurile hiljemalt enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist kõik Lanfa raamatupidamise dokumendid. U. Lokk pole seda korraldust senimaani täitnud. Et pankrotihaldur pole raamatupidamise algdokumente saanud, pole olnud võimalik Lanfra varalisest seisundist ülevaadet saada. 10 ε) Huuletubakas 26. See kuritegu toimus käesoleva otsuse p-s 9 toodud viisil. ζ) Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimine 27. Selle kuriteo pani U. Lokk toime käesoleva otsuse p-s 10 märgitud moel. η) Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine 28. See kuritegu toimus nii, nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse p-s 14. ν) Maksukuritegu 29. Selle kuriteo sooritas U. Lokk nii, nagu on näidatud käesoleva otsuse p-des 17–20. (
3. d)R. Puhk α) Valga raps 30. R. Puhk osutas füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi D. Jeršovi poolt toime pandud käesoleva otsuse p-s 7 kirjeldatud omastamisele. Nimelt korraldas R. Puhk koos D. Jeršoviga Agrochemale kuuluva vara omastamise ning asjasse puutuva dokumentatsiooni koostamise. Lisaks oli R. Puhk omastamise aluseks olnud tehingus osalenud äriühingu esindaja. Samuti aitas R. Puhk kaasa kuriteoplaani koostamisele. β) Vao raps 31. Ka osutas R. Puhk füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi D. Jeršovi poolt toime pandud sellele omastamisele, mida käsitletakse käesoleva otsuse p-s 8. Siingi korraldas R. Puhk koos D. Jeršoviga Agrochemale kuuluva vara omastamise ning asjasse puutuva dokumentatsiooni koostamise. Lisaks oli R. Puhk omastamise aluseks olnud tehingus osalenud äriühingu esindaja. Ka aitas R. Puhk kaasa kuriteoplaani koostamisele. γ) Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimisele kaasaaitamine 32. R. Puhk osutas vaimset kaasaabi D. Jeršovi ja U. Loki poolsele käesoleva otsuse p-s 10 kirjeldatud dokumentide võltsimisele. Nimelt osales ta dokumentide võltsimist puudutava kuriteoplaani koostamises, andis nõuandeid selle kohta, kuidas kuritegu toime panna ning tugevdas D. Jeršovi ja U. Loki tahet dokumente võltsida. δ) Valga rapsiga seotud üleandmise-vastuvõtmise akti võltsimine 33. Selle kuriteo sooritas R. Puhk käesoleva otsuse p-s 12 esitatud viisil. ε) Vao rapsiga seotud müügilepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti ja hoiustamislepingu võltsimine 11 34. Selle kuriteo pani R. Puhk toime käesoleva otsuse p-s 13 kirjeldatud viisil. ζ) Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine 35. See kuritegu leidis aset nii, nagu on näidatud käesoleva otsuse p-s 14. (II) Maakohtu otsus (
4. a)Resolutsioon 36. Tartu Maakohtu 2. novembri 2022 otsusega mõisteti kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi. 37. D. Jeršovi karistati: -

§ 2172

lg 1 järgi usalduse kuritarvitamise eest 3 aastase vangistusega; -

§ 201

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi omastamise eest 4 aastase vangistusega; -

§ 376

lg 1 järgi tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise eest 8 kuulise vangistusega; -

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimise eest samuti 8 kuulise vangistusega; -

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamise eest 1 aastase vangistusega ja -

§ 3891lg 1 järgi maksukuriteo eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

Liitkaristuseks mõistis kohus D. Jeršovile 4 aastase vangistuse, mida vähendati eelvangistuse tõttu 3 aasta 11 kuu ja 26 päevani. See vangistus jäeti

§ 73alusel 4 aasta ja 6 kuulist katseaega kohaldades täitmisele pööramata.

Lisakaristusena kohaldati D. Jeršovi suhtes

§ 491lg 1 alusel 3 aastast ettevõtluskeeldu.

38. U. Lokki karistati: -

§ 2172

lg 1 –

§ 22

lg 3 järgi usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamise eest 3 aastase vangistusega; -

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi omastamise eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega; -

§ 384

lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamise eest samuti 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega; -

§ 3811

lg 2 järgi raamatupidamise kohustuse rikkumise eest 1 aastase vangistusega; -

§ 376

lg 1 järgi tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise eest 8 kuulise vangistusega; -

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimise eest 3 kuulise vangistusega; -

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamise eest 4 kuulise vangistusega ja -

§ 3891lg 1 järgi maksukuriteo eest 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega.

Ka U. Lokile mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastase vangistuse, mida vähendati eelvangistuse tõttu 3 aasta 11 kuu ja 27 päevani. See vangistus jäeti

§ 73alusel 4 aasta ja 6 kuulist katseaega kohaldades täitmisele pööramata.

Lisakaristusena kohaldati U. Lokigi suhtes

§ 491lg 1 alusel 3 aastast ettevõtluskeeldu.

39. R. Puhki karistati: -

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 2 – § 22 lg 3 järgi omastamisele kaasaaitamise eest 3 aastase vangistusega; -

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimise eest 6 kuulise vangistusega ja -

§ 345lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamise eest 4 kuulise vangistusega.

Liitkaristuseks mõistis kohus R. Puhkile 3 aastase vangistuse, mis jäeti

§ 73alusel 3 aasta ja 6 kuulist katseaega kohaldades täitmisele pööramata.

1. Agrochema tsiviilhagid rahuldati ja mõisteti: 12 - D. Jeršovilt, U. Lokilt ja R. Puhkilt solidaarselt välja 655 526,40 eurot põhinõude katteks,
2. juunist 2017 kuni
3. novembrini 2019 tekkinud 124 999,01 eurone viivis ja see viivis põhinõudelt (655 526,40 eurolt), mis tekib alates
4. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni; - D. Jeršovilt ja U. Lokilt solidaarselt välja 96 960 eurot põhinõude katteks,
5. septembrist 2017 kuni
6. novembrini 2019 tekkinud 16 576,18 eurone viivis ja see viivis põhinõudelt (96 960 eurolt), mis tekib alates
7. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni; - D. Jeršovilt ja U. Lokilt solidaarselt välja 267 515,91 eurot põhinõude katteks ja see viivis põhinõudelt (267 515,91 eurolt), mis tekib alates
8. septembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni.
9. Rahuldati ka Lanfra tsiviilhagi ja mõisteti U. Lokilt välja 84 564,97 eurot põhinõude katteks,
10. juunist 2020 kuni
11. novembrini 2022 tekkinud 16 310,61 eurone viivis ja see viivis põhinõudelt (84 564,97 eurolt), mis tekib alates
12. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni.
13. Ka MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldati ja mõisteti D. Jeršovilt ja U. Lokilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 20 231,25 eurot ja lisaks sellele tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress 0,06% päevas – seda alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
14. Asenduskonfiskeerimise korras mõisteti kahelt kolmandalt isikult – Teralt ja Gaialt – välja raha, mis vastas neile isikutele kuuluvate sõiduautode väärtusele. Ka konfiskeeriti D. Jeršovile ja U. Lokile kuulunud raha. (b) Menetluslikud küsimused
15. Õige pole kaitsjate väide, et süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 nõuetele. Süüdistus on arusaadav ja kajastab süüdistusega seotud tõendeid.
16. Kaitseõiguse rikkumist ei kujuta endast see, et D. Jeršovi ja U. Lokki kahtlustati kohtueelses menetluses

§ 209

järgi kelmuses, ent süüdistus esitati neile

§ 2172järgi usalduse kuritarvitamises.

Ehkki kohtueelselt jäid D. Jeršov ja U. Lokk usalduse kuritarvitamise osas üle kuulamata, kuulati nad sellega seoses üle kohtus. Lisaks ei erine lõplik süüdistus algsest kahtlustusest kuigivõrd suures määras.

1. Mõistlik aeg maksukuriteo menetlemiseks pole möödunud. Kriminaalmenetlust alustati
2. aasta oktoobris. Menetlus oli aktiivne, ent 2 aastat kohtueelseks menetluseks oli ikkagi liiga palju. Samas toimetati D. Jeršovi ja U. Loki suhtes teistki kriminaalmenetlust ja menetlus kohtus on olnud mõistliku pikkusega.
3. Tartu Ringkonnakohus leidis, et jälitustegevusega koguti tõendeid ebaseaduslikult ja seetõttu tuleb nii hangitud tõendid kõrvale jätta.
4. Nõustuda ei saa D. Jeršovi kaitsja seisukohaga, et

§ 2172lg 1 on vastuolus põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatud määratletuspõhimõttega.

D. Jeršovile heidetakse ette

§ 2172lg 1 teisele alamkoosseisule vastava teo toime panemist, s.o usalduse murdmist.

„Teise isiku varaliste huvide järgimise kohustust“ ei saa pidada liiga umbmääraseks või abstraktseks. Õiguskirjanduse kohaselt on usaldusseisund juriidilise isiku nõukogu liikmel, käsundisaajal, ent võib olla võetud ka muude lepinguliste kohustuste vormis. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 13 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega – see peaks olema igale äriühingu juhatuse liikmele mõistetav ja selge. (c) Väetise ostmine

1. D. Jeršovi väitel käitus ta korrektselt, märkides kohtus kokkuvõtvalt järgmist. Baltic Agro esindaja M.S. pöördus tema poole sooviga osta Agrochemalt väetist. D. Jeršov suhtles seepeale Agrochema Leedu kommertsdirektori Mindauskas Spatkevitšusega, kes lubas väetise hankida, misjärel sõlmis D. Jeršov Agrochema nimel Baltic Agroga väetise müümise lepingu. Pärast seda aga tekkis turul hinnatõus või mingisugune defitsiit ja D. Jeršov ei saanud seetõttu Leedust lubatud väetist. Seejärel ütles Leedu peadirektor Jonas Kaminskas D. Jeršovile, et Baltic Agrolt tuleb paluda vabandust ja D. Jeršovil on vaja lepingust taganeda. Seda D. Jeršov teha ei tahtnud, sest lepingust taganemisega oleks kaasnenud sanktsioonid. Lisaks oleks lepingu täitmata jätmine olnud hoobiks Agrochema mainele. Siis pakkuski Lanfra esindaja U. Lokk välja alternatiivi: Agrochema võiks tarnida Baltic Agrole esialgselt kokkulepituga analoogset väetist. Selle plaani teoks tegemiseks ostis Lanfra Sillamäel asunud EuroChemi nimeliselt äriühingult väetist. See väetis oli ilma väävlita ja seetõttu oli vaja sinna väävlit lisada. Selle tarvis toimetati väetis Tartusse Kemotar Haldus OÜ (edaspidi Kemotar) asukohta, sest Kemotari esindajad Asso Mägi ja Keio Hallap lubasid väetisse väävlit panna. Tema, st D. Jeršov korraldas selle, et 500 kilostele väetisekottidele pannakse peale sildid selle kohta, et tegemist on CAN+S väetisega. Seejärel müüdigi väetis maha, mh viidi see Baltic Agrole. Seda, et tegelikult väetisele väävlit ei lisatud, sai D. Jeršov teada alles hiljem.
2. Ka U. Lokk eitas vääriti käitumist ja selgitas kohtus lühidalt seda. Ta kuulis, et D. Jeršov oli sattunud probleemidesse – ta oli lubanud anda Baltic Agrole palju väetist, aga ta ei saanud seda väetist kätte. U. Lokk pakkus välja, et vajaliku väetise võiks Lanfra osta Sillamäel asunud Saksamaal registreeritud Vene äriühingult EuroChemilt. See väetis oli küll väävlita, aga väävli võis ise väetisele lisada. Nii tehtigi: osteti väetis ära ja lepiti Kemotari esindaja A.M. ga kokku, et Kemotaris lisatakse väetisse väävel. U. Lokk lootis ka ise üht-teist teenida: kuivõrd tegu oli tuhandete tonnide väetisega, oli võimalik väga hästi teenida isegi siis, kui iga tonni pealt vaid 10 või 20 eurot omale võtta. U. Lokk möönis, et kottidesse ei pruukinud saada täpselt 500 kg väetist. U. Lokk saatis kogemata välja vale väetise – ilma väävlita. Kohtueelses menetluses ta tõesti ei öelnud, et A.M. pidi väetisele väävlit lisama – aga see oli tal kogu aeg mõttes olnud ning kohtueelselt see kahjuks kirja ei saanud.
3. Lanfra (esindaja U. Lokk) sõlmis Agrochemaga (esindaja D. Jeršov)
4. aasta lõpul mitu lepingut, milles võttis endale kohustuse müüa Agrochemale kokku paar tuhat tonni väetist, hinnaga 163–169 eurot tonn.
5. detsembrist 2016 kuni
6. märtsini 2017 esitas Lanfra Agrochemale mitu arvet, mille kohaselt pidi Agrochema tasuma talle Lanfra poolt müüdud mitme tuhande tonni väetise eest kokku 679 480,20 eurot. Agrochema tasuski need arved ära.
7. Agrochema (esindaja D. Jeršov) müüs Lanfralt ostetud väetise edasi Baltic Agrole, KesaAgrole ja Weissile. Lepingute kohaselt pidi väetis sisaldama väävlit (CAN27+5S). Tegelikult väetis väävlit ei sisaldanud.
8. Baltic Agro esindaja M.S. väitis kokkuvõtlikult järgmist. Baltic Agro sõlmis Agrochemaga väävliga väetise ostmise lepingu. Agrochema aga seda lepingut tähtaegselt ei täitnud ja M.S. asus uurima, milles on probleem. M.S. teadis, et sedavõrd suur kogus väetist peaks saabuma Leedust ja ta uuris Leedust järgi, miks väetist veel tulnud pole. Leedust öeldi talle, et sealt ei 14 plaanitudki niisugust hulka väetist Eestisse saata. Seejärel kõneles M.S. D. Jeršoviga. Viimane ütles talle, et väetis tuleb hoopis mujalt – esialgu viitas D. Jeršov EuroChemile, ent hiljem Uralchemile. D. Jeršov saatis M.S. ile ka Uralchemi sertifikaadid. D. Jeršov pakkus M.S. ile välja, et ta hakkab ise tegelema väetise edasi tarnimisega Baltic Agro klientidele. M.S. oli sellega päri, ent mõni aeg hiljem hakkasid tulema pretensioonid nendelt Baltic Agro klientidelt, kellele D. Jeršov väetist tarninud oli. Väetis ei olnud piisavalt kvaliteetne ja uuringute järel selgus põhjus: väetises polnud väävlit. Väävlita väetis on odavam kui väävliga väetis. Seoses sellega tekitas Agrochema Baltic Agrole 183 852 eurose kahju.
9. M.S. i väidete õigsust kinnitavad e-kirjad.
10. Pangakontode väljavõtted kinnitavad, et Lanfra teenis väetise soetus-ja müügiväärtuste vahena 315 325,20 eurot (ühelt poolt ost EuroChemilt ja teisalt müük Agrochemale).
11. Ilma väävlita väetist müüs Agrochema ka Kesa-Agrole ja Weissile. Lisaks said need äriühingud väetist lubatust vähem: nad said mitte 500 kiloseid väetisekotte, nagu lubatud, vaid u 475–480 kilo kaaluvaid kotte.
12. Kemotari esindaja ja ATC-ga seotud A.M. märkis lühidalt seda. Kemotar pakkus oma lao territooriumil ladustamis-, pakkimis- ja tõsteteenust. Kõnealune väetis saabus tõesti nende lattu. Selle väetise vahemüüja oli Lanfra. Väetis pärines Venemaalt. Kemotar midagi väetisele lisama ei pidanud – vagunites saabunud väetis oli vaja vagunitest välja lasta ja tonnistesse kottidesse ümber pakkida. Kotid tõid Kemotarile D. Jeršov ja U. Lokk ning kottidele paigaldati D. Jeršovi või U. Loki saadetud sildid.
13. ATC impordimanager ja Kemotari heaks raamatupidajana töötanud K.T. väitis lühidalt järgmist. Kõnealuse väetise Lanfra kaudu Venemaalt tellimise korraldasid D. Jeršov ja U. Lokk. Väetise saajaks oli ATC, kes tegeles tolliprotseduuridega ja maksis ära kõik maksud. See väetis viidi Kemotari lattu. Seda juttu, et Kemotar oleks pidanud väetisele mingi komponendi lisama, kuulis K.T. kohtus esimest korda.
14. Kemotari juhatuse liige K.H. rääkis kokkuvõtvalt nii. D. Jeršov ja U. Lokk tellisid Kemotarilt väetise pakendamise teenuse. Väetis saabus Kemotarisse vagunitega. See ladustati ja pakendati seejärel D. Jeršovi ja U. Loki toodud 500 kilostesse kottidesse. Kottidele pandi D. Jeršovi ja U. Loki antud sildid. Väetis müüdi mh Baltic Agrole, kes andis mõni aeg hiljem Kemotarile teada, et väetis ei vasta nõuetele. Hiljem selgus, et midagi oli puudu.
15. Kohus asus seisukohale, et A.M. , K.T. ja K.H. i ütlused on usaldusväärsed. A.M. ja K.T. kinnitasid, et Kemotar väetisele väävlit ei lisanud. Seega pakendas Kemotar väävlit mittesisaldavat väetist ja tegi seda D. Jeršovi ning U. Loki soovil.
16. Agrochema tekitas Baltic Agrole väävlita väetist tarnides 183 852 eurose kahju. Väävlita väetise tarnimise läbi tekitas Agrochema kahju ka Kesa-Agrole ja Weissile – aga neile äriühingutele tekkis kahju ka seetõttu, et väetist tarniti lubatust vähem. Kesa-Agro kandis 4694,40 eurost ja Weiss 21 105,60 eurost kahju.
17. Kui D. Jeršovi poolt kohtus avaldatud versioon oleks tõene, oleks D. Jeršov selle välja toonud juba siis, kui Põllumajandusameti esindaja L-K.S. päris temalt
18. mail 2017, mil moel sai väetisest CAN väetis CAN+S. D. Jeršov L-K.S. le ei vastanud. 15
19. Uralchemi sertifikaadi saatis D. Jeršov M.S. ile seetõttu, et ta soovis viimast veenda, justkui oleks väetises olnud väävel – D. Jeršov teadis, et M.S. on teadlik asjaolust, et EuroChem väävliga väetist ei tooda.
20. M.S. i väitel ütles D. Jeršov talle pärast väetisest väävli puudumise ilmsiks tulekut, et teda – st D. Jeršovi – on petetud. Kohtus aga D. Jeršov midagi sellist ei väitnud.
21. Kohus leidis, et tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõendite alusel saab teha järelduse, et D. Jeršovi ja U. Loki ütlused on ennastõigustavad ega ole usaldusväärsed. Ka on süüdistatavad esitanud eri aegadel diametraalselt erinevaid versioone.
22. Niisiis korraldasid D. Jeršov Lanfra faktilise juhina ja U. Lokk Lanfra registrijärgse ning faktilise juhina teadlikult Agrochemale väetise CAN27+5S asemel väetise CAN27 müügi. Mõlema mehe sooviks oli varalise kasu hankimine. D. Jeršov ja U. Lokk organiseerisid väävlit mittesisaldava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo.
23. D. Jeršov Agrochema juhatuse liikmena sõlmis U. Loki kaasabil Agrochema jaoks kahjuliku lepingu. Lanfra tarnis Agrochemale väetise CAN27+5S asemel 2764,5 tonni väetist CAN27, mille eest Agrochema tasus kokku 679 480,20 eurot.
24. D. Jeršov rikkus kavatsetult Agrochema varaliste huvide järgimise kohustust ning lojaalsuskohustust.
25. D. Jeršovi ja U. Loki kooskõlastatud tegevust väetise müügil iseloomustab D. Jeršovi
26. veebruari 2017 e-kiri U. Lokile küsimusega, „kas tarnime ise või laseme Keiol vedada“. Ka Lanfra raamatupidaja K.S. li väitel tegutsesid D. Jeršov ja U. Lokk Lanfra nimel alati üheskoos.
27. 51 480 eurose kahju tekitasid D. Jeršov ja U. Lokk Agrochemale seeläbi, et tarnisid viimasele arvel kajastatutest 260 tonni vähem väetist.
28. 6383,91 eurone kahju tekkis Agrochemal seetõttu, et 39 tonni väetist jäi realiseerimata – sest selles ei olnud väävlit.
29. Baltic Agrol tekkis väävlita väetise klientidele müümise tõttu kahju, mille Agrochema Baltic Agrole hüvitas. Selline kahjuhüvitamine on aga vaadeldav Agrochemal tekkinud kahjuna – 183 852 euro ulatuses.
30. Kesa-Agroga seoses tekkis Agrochemal 4694,40 eurone kahju.
31. Puutuvalt Weissi kujunes Agrochema kahjuks 21 105,60 eurot.
32. Et eespool välja toodud kahju ületab 40 000 eurot, on tegemist suure kahjuga

§ 121p 2 mõttes.

1. D. Jeršov pidi Agrochema juhatuse liikmena järgima Agrochema huve, olema Agrochemale lojaalne ning täitma oma kohustusi tavaliselt oodatava hoolega. Et ta seda ei teinud, rikkus ta Agrochema varaliste huvide järgimise kohustust ja lojaalsuskohustust, millega põhjustas äriühingule suure varalise kahju. 16
2. D. Jeršov pani teo toime kavatsetult.
3. U. Lokk aitas D. Jeršovi teole kaasa. D. Jeršov ja U. Lokk tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult ning võrdses ulatuses. Seega võiks U. Loki teopanust sisuliselt käsitleda suisa täideviimisena. Samas aga nõuab usalduse kuritarvitamise koosseis erisubjekti ehk isikut, kellel on õigus käsutada teise isiku vara, võtta talle varalisi kohustusi või järgida tema varalisi huve. Sellistele kriteeriumitele vastas aga vaid Agrochema juhatuse liige D. Jeršov. Seega tuleb leida, et U. Lokk osutas D. Jeršovi teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. U. Lokil oli nn kahekordne tahtlus.
4. Seega tuleb D. Jeršov tunnistada

§ 2172lg 1 järgi süüdi usalduse kuritarvitamises ja U.

Lokk

§ 2172lg 1 – § 22 lg 3 järgi sellele teole kaasaaitamises.

(

1. d)Mahe kanepiseeme 80. 13. jaanuari 2017 kuupäeva kandva lepingu nr DJ13/01-2017 kohaselt müüs Tiigikalda (esindaja R.N. ) Agrochemale (esindaja D. Jeršov) 48 tonni mahedat kanepiseemet hinnaga 2000 eurot tonn. Agrochema tasus ostusumma – 115 200 eurot (koos käibemaksuga) – Tiigikaldale ära. 81. D. Jeršov väitis sellega seoses lühidalt järgmist. Tehing toimus. Transpordiga tegeles Aleksander Belavin ja vedas OÜ Põhjatuul (edaspidi Põhjatuul). Tema – st D. Jeršov – oli kauba pealelaadimise juures. Ta täitis ka saatelehed, ent need on kaduma läinud. Pärast pealelaadimist võttis ta seemnetelt kolm proovi. Ta müüs kanepiseemne edasi Lemurole. Mis seemnetest peale müüki edasi sai, ta ei tea. 82. Tiigikalda esindaja R.N. väitel soovis D. Jeršov osta Tiigikaldalt kanepiseemneid ja pakkus nende eest turuhinnast kõrgemat hinda. Tehing toimuski ja transpordi kaubale organiseeris D. Jeršov. 83. 2017. aasta jaanuaris sõlmisid Lanfra (esindaja U. Lokk) ja ATC (esindaja A.M. ) lepingu, mille kohaselt müüs Lanfra ATC-le 117 504 euro eest 48 tonni mahedat kanepiseemet. 84. A.M. kinnitas, et ATC ostis tõesti Lanfralt 48 tonni kanepit ja müüs selle edasi Rumeeniasse. A.M. mäletamise kohaselt ATC Lanfrale Kanepi eest raha välja ei maksnud, sest Lanfra oli ATC-le võlgu ja seetõttu tehti tasaarvestus. 85. Ka ATC raamatupidaja K.T. sõnul ostis ATC mahekanepit, mille organiseerisid ATC lattu D. Jeršov ja U. Lokk. 86. A.M. väiteid tasaarvestuse tegemise kohta kinnitavad mitmed dokumendid. 87. Tõendite hulgas on 12. mai 2017 daatumiga leping nr DJ18/05-2017, mille kohaselt müüs Agrochema Lemurole teravilja. Sellel lepingul on D. Jeršovi ja T.R. allkirjad. 88. T.R. ütles lühidalt järgmist. Ta oli tõesti aastaid tagasi Lemuroga seotud, ent äritegevus käima ei läinud. Lepingul nr DJ18/05-2017 olev allkiri pole tema oma. Ta ei ole kunagi kohtunud ei D. Jeršovi ega U. Lokiga. 2017. aastal ei töötanud ta Jõgeval, vaid hoopis Soomes. 17 Et T.R. viibis 2017. aastal Soomes, kinnitab ka tema pangakonto väljavõte. Seega on T.R. ütlused tõesed. 89. D. Jeršovi arvutist leiti sellise D. Jeršovi allkirjaga lepingu kavand, mis kandis 13. mai 2017 kuupäeva ja mille kohaselt müüs Agrochema Eestiviljale 48 tonni mahedat kanepiseemet. 90. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede nr 117 ja 117-36 järgi vedas seemne Lemurole Hermespol sp.z.o.o (edaspidi Hermespol). Hermespoli esindaja S.D. e-kirja kohaselt aga Hermespol seemet ei vedanud. Seega ei vasta saatelehtedel märgitu tegelikkusele. 91. Et D. Jeršovi ütlused on vastuolus nii T.R. ütluste kui dokumentaalsete tõenditega, ei ole nad usaldusväärsed. 92. Lemurole polnud võimalik üht kirja kätte toimetada – seega pole tegemist hetkel tegutseva äriühinguga. 93. Kaanoni Koopaikeskusest saadud e-kirjade kohaselt skaneeris 30–35 aastane mees rahvusvahelise kaubaveo saatelehted nr 117 ja 117-36 selles koopiakeskuses ja palus need saata aadressile agro@agrochemaeesti.ee. See teave koos varem analüüsitud tõenditega annab aluse öelda, et saatelehed koostas D. Jeršov ja skaneeris need esitamiseks Agrochemale, et jätta tollele muljet Agrochema ja Lemuro vahel tehingu tegelikust toimumisest. 94. Seega tegelikkuses Agrochema ja Lemuro vahel tehingut ei toimunud, kaup ei liikunud ja lepingus kajastatu ei vasta tegelikkusele. Tegelikult müüs Lanfra D. Jeršovi ja U. Loki kooskõlastatud tegevuse tulemusena seemned ATC-le. 95. Momendist, mil Agrochema ostis Tiigikaldalt kanepiseemne ära, muutus ostja selle seemne omanikuks ja seega oli see seeme sellest hetkest peale D. Jeršovile usaldatud vara. D. Jeršovil polnud õigust anda kanepiseemne käsutamise õigust ega valdust üle U. Lokile, kuid ta siiski tegi seda. U. Lokk müüs seepeale kanepiseemne D. Jeršovi teadmisel ATC-le. 96. D. Jeršov ja U. Lokk panid toime omastamise grupis. D. Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochemale kuuluva vara käsutamiseks. D. Jeršov ja U. Lokk korraldasid nii Lanfra ja ATC vahelise tehingu kui ka kanepiseemne tarnimise Tiigikaldalt ATC-le. Nii pöörasid nad kanepiseemne ebaseaduslikult Lanfra kasuks ja jätsid Agrochema sellest kanepiseemnest vastusooritust saamata ilma. (
2. e)Lemuroga seotud dokumentide võltsimine ja nende dokumentide kasutamine 97. Lemuro ja Agrochema vahelist teravilja ostu-müüki eelnevast tulenevalt ei toimunud. Samas allkirjastas D. Jeršov lepingu, mille kohaselt see tehing toimus. Seega võltsis D. Jeršov selle lepingu

§ 344lg 1 tähenduses.

Ka on lepingul Agrochema tempel – selle templi kasutamise õigus oli D. Jeršovil. Lepingule on kantud ka T.R. nimi ja selle juures on allkiri, ent seda ei kirjutanud T.R. . See leping andis Lemurole omandiõiguse kanepiseemnele ja Agrochemale õiguse saada kanepiseemne müügi eest tasu. 98. Eelöeldust nähtuvalt võltsis D. Jeršov ka rahvusvahelise kaubaveo saatelehed. Nimelt nähtus saatelehtedelt, et kanepiseeme viidi Poola, aga see ei vasta tõele. D. Jeršov soovis saatelehtedega tõendada, et kanepiseeme on viidud Poola, ja seeläbi tõendada, et ta on lepingulise kohustuse täitnud. 18 99. Ka kasutas D. Jeršov viidatud lepingut ja saatelehti – ta esitas need Agrochemale. Seda tegi ta sooviga veenda Agrochemat, justkui oleks tehing Agrochema ja Lemuro vahel toimunud. See oli vajalik selleks, et vabaneda kohustusest hüvitada Agrochemale see kahju, mille D. Jeršov tekitas kanepiseemet ATC-le müües. (

1. f)Valga raps 100. D. Jeršov eitas oma süüd ja märkis lühidalt järgmist. Ta ei kontrollinud, kas Eestivilja poolt Agrochemale müüdud raps oli Valga laos olemas või mitte, sest usaldas oma eelmist tööandjat Eestivilja ja R. Puhki. Et rapsi tegelikult polnud, sai ta teada alles hiljem. Raps osteti lattu, sest ostu hetkel rapsile ostjat ei olnud. Agritadingule müüdi see raps kohe pärast esialgse tehingu tegemist tagasi seetõttu, et hind tõusis ja rapsi ostuhinnast kallimalt maha müües oli võimalik raha teenida. 101. R. Puhk kohus ütlusi ei andnud, ent eeluurimisel märkis ta, et raps oli kusagil kliendi laos olemas – ta ei mäletanud aga, kus täpselt. 102. Eestivili väljastas Agrochemale rapsi müügi tõttu 2. mai 2017 kuupäeva kandnud arve 97 106,16 euro tasumiseks. D. Jeršov tasus selle arve 3. mail 2017. Kohe pärast seda liikus 6600 eurot Eestivilja kontolt Lanfra kontole – selgituseks „a.16121521“. 103. D. Jeršov ja R. Puhk allkirjastasid 8. mail 2017 rapsi üleandmise-vastuvõtmise akti. 104. Valga elevaatorit opereerinud AS Estreftransservice kirja kohaselt ei olnud elevaatoris 2017. aastal ei vilja ega rapsi. 105. Ka R.D. i ütluste kohaselt Valga elevaatoris Agrochemale kuuluvat rapsi polnud. 106. Eestivilja laoarvestuse analüüsi kohaselt polnud sel äriühingul laos 201,8 tonni rapsi, mida Agrochemale müüa. 107. 11. mai 2017 lepingu kohaselt müüs Agrochema Agritradingule 201,8 tonni rapsi hinnaga 98 074,80 eurot – see summa kanti Agritradingu arveldusarvelt Agrochemale reaalselt üle. 31. mail 2017 müüs Agritrading rapsi Eestiviljale tagasi. 108. Eeltoodust lähtuvalt seda rapsi, mille Agrochema D. Jeršovi vahendusel Eestiviljalt justkui ostis, tegelikkuses ei eksisteerinud. 109. D. Jeršovi ja R. Puhki internetivestlus kinnitab seda, et Lanfra oli Eestiviljale võlgu ja R. Puhk nõudis seda võlga tagasi. Lanfra võlga Eestivilja ees kinnitab ka Lanfra ostuvõlgnevuste aruanne. 110. Et D. Jeršov ja R. Puhk rapsi-tehingut tegelikult teha ei soovinud, vaid tahtsid üksnes jätta muljet, et selline tehing toimus, kinnitab ka nende vaheline Skype vestlus: R. Puhk nõudis D. Jeršovilt rapsi raha, D. Jeršov päris, millisest laost ta rapsi ostab, R. Puhk viitas Eestivilja ning Agrochema nimele ümber kirjutamsele jne. 111. Kokkuvõtlikult saab asuda seisukohale, et tehingu eesmärk oli Agrochema rahaliste vahendite kandmine Eestiviljale. 19 112. Kuivõrd rapsi olemas ei olnud, pöörasid D. Jeršov ja R. Puhk 97 106,16 eurot ebaseaduslikult Eestivilja kasuks. 113. Tehing Agritradingu ja Agrochema vahel vormistati omastamise varjamiseks, sest sellel tehingul puudub igasugune reaalne sisu. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et tehing vormistati juba siis, kui Agrochema oli aru saanud, et rapsi tegelikult pole. 114. R. Puhki tuleb pidada kaasaaitajaks D. Jeršovi poolsele omastamisele. Muu hulgas oli R. Puhkil nn kahekordne tahtlus, sh teadis ta D. Jeršovi põhiteost. R. Puhki ja D. Jeršovi Skypevestluse põhjal ei saa teha kaitsja nimetatud järeldust, justkui oleks R. Puhk arvanud, et raps on elevaatoris olemas. Paika ei pea ka kaitseväide, et D. Jeršov ja R. Puhk soovisid anda laenu kauba tagatisel vms – kumbki mees ei kõnelenud sellest kusagil poole sõnagagi. Kaitsja väitel oli tehingute tegemine olematu kaubaga Agrochema jaoks tavaline – ja nii ohustas kannatanu end teadlikult ise. Äripraktikas võidakse tõesti edasi-tagasi müüke teha, ent praegu midagi sellist ei toimunud. R. Puhk korraldas koos D. Jeršoviga Agrochemale kuuluva vara omastamise ja näiliku tehingu aluseks oleva dokumentatsiooni koostamise, olles ise näilikus tehingus osalenud äriühingu esindajaks. Kui R. Puhk seda teinud poleks, ei oleks D. Jeršov saanud põhitegu lõpule viia. (
2. g)Valga rapsiga seotud üleandmise-vastuvõtmise akti võltsimine 115. Et rapsi polnud ja seda üle ei antud, tähendab, et üleandmist-vastuvõtmist kinnitav akt ei vasta tõele. Selle akti allkirjastasid digitaalselt D. Jeršov ja R. Puhk. Akt sobis õiguse omandamiseks, kuivõrd selle akti kohaselt läks 201,8 tonni rapsi valdus ning omand Eestiviljalt Agrochemale üle. (
3. h)Vao raps 116. D. Jeršov ei võtnud süüd omaks ka selles süüdistuses ja selgitas kokkuvõtlikult järgmist. Tal oli tal plaanis müüa ostetud raps Lätti. Ta usaldas R. Puhki ega käinud kontrollimas, kas raps tegelikult olemas oli või mitte. Valgevene äriühinguga seotud dokumentidest ei tea ta midagi. 117. R. Puhk rääkis kohtueelselt lühidalt nõnda. Ta andis 2017. aasta mais U. Lokile rapsi ostuks 295 000 eurot sularahas. U. Lokk pidi selle raha eest tarnima rapsi Vao lattu, kuid lattu see raps ei jõudnud. R. Puhk usaldas U. Lokki ja tegi seetõttu D. Jeršoviga rapsi üleandmise akti ja müüs rapsi Agrochemale. Agrochema maksis Agritradingule raha rapsi eest ära seetõttu, et Agrochema usaldas teda, st R. Puhki. R. Puhk eeldas, et raps jõuab Vao lattu (kd 24, lk 5758). 118. U. Loki sõnul ta R. Puhkilt 295 000 eurot ei saanud. 119. Süüdistatavate ütlused pole usaldusväärsed, sest teised tõendid lükkavad need ümber. 120. 5. mai 2017 lepingu nr 05052017-12 kohaselt ostis Agrochema (esindaja D. Jeršov) Agritradingult (esindaja R. Puhk) 655 526,40 euro eest 1376 tonni rapsi. D. Jeršov tasus ostuhinna 655 526,40 eurot Agritradingule 11. mail 2017. 11. mail 2017 allkirjastasid D. Jeršov ja R. Puhk ka 1376 tonni rapsi vastuvõtmise-üleandmise kohta akti nr 05.05.2017-1. 16. mail 20 2017 allkirjastasid D. Jeršov ja R. Puhk ka hoiustamislepingu nr 05052017-1, mille järgi kohustus Agritrading hoiustama Agrochemalt ostetud rapsi alates 5. maist 2017 viljalaos Vaos. 121. Agrochema esindaja D.Z. selgitas lühidalt järgmist. D. Jeršov kutsuti Agrochema Eesti esinduses tekkinud probleemide tõttu 10. mail 2017 juhtkonna poolt Leetu. D. Jeršov ilmus kohale 12. mail 2017. Pearaamatupidaja sõnade kohaselt andis Vao rapsiga seonduva rahaülekande tegemise korralduse D. Jeršov. D.Z. saatis R.D. i uurima, kas Vaos rapsi on – R.D. läkski Vaosse, ent seal rapsi ei näinud. 122. Agrochema raamatupidaja N.U. väitis kokkuvõtlikult seda. Millalgi mai alguses, neljapäeva pärastlõunal tuli D. Jeršov tema juurde. D. Jeršov kiirustas, sest ta pidi minema Leetu. D. Jeršov tahtis, et N.U. maksaks Agritradingule raha. D. Jeršovil oli kaasas arve. N.U. päris D. Jeršovilt, kas ostja on rapsile olemas ja D. Jeršov vastas jaatavalt. Seepeale laadiski N.U. maksekorralduse veebipanka üles ja D. Jeršov kirjutas sellele korraldusele oma kabinetis alla, saates korralduse nõnda panka. 123. Vao laos töötanud M.N. e väitel pole seal laos rapsi hoiustatud – seda kasutati töökojana, kus M.N. remontis autosid. 124. R.D. kinnitas, et ta käis Vao keskuse laoplatsil olukorda kontrollimas, ent rapsi seal ei olnud. 125. 10. jaanuaril 2019 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt Agritradingu laos 31. mail 2017 rapsi polnud. 126. Agritradingu kontode vaatlusprotokollist ilmneb, et sel äriühingul polnud piisavalt raha, et osta enam kui 600 000 euro eest rapsi. 127. Vao keskuse kuivatist 2018. aasta jaanuaris tehtud fotodelt nähtuva kohaselt pole usutav, et seal kuivatis oleks rapsi hoiustatud. 128. Kohtus toodi esmakordselt välja kaitseversioon, et raps võis tulla ka hiljem. Varem oli siiski pidevalt räägitud, et raps oli juba 2017. aasta mais reaalselt olemas. 129. 2017. aasta augustis saabus Agrochema postkasti Valgevenes 1. augustil 2017 postitatud ümbrik, milles oli leping nr DJ 44/2017, mille kohaselt müüs Agrochema (esindaja D. Jeršov) 8. mail 2017 Biotopresursile 1000 tonni Vao laos asunud rapsi hinnaga 420 eurot tonn (kokku seega 420 000 euro eest). Kaasas olid ka saatelehed, mille järgi viis rapsi Vaost Valgevenesse Belgruz. Samas kustutati Biotopresurs Valgevene äriregistrist juba 31. oktoobril 2016 ehk Biotopresurs ei saanud 2017. aasta mais enam mingeid tehinguid teha. Belgruzi e-kirjaga antud kinnituse kohaselt ei vedanud see äriühing Eestist Valgevenesse rapsi. Lisaks on rapsi väljaveoks Valgevenesse tarvis riiklikku sertifikaati, ent seda pole Agrochema Põllumajandusametilt taotlenud. Et mingit tehingut Biotopresursiga ei toimunud, on viidatud leping ja saatelehed sisult valed ehk võltsitud. 130. D. Jeršov tegi pangaülekande talle usaldatud Agrochema vara arvelt, ehkki ta oli teadlik, et Agritrading vastusooritust ei tee ja ostetavat rapsi pole. Seega pööras D. Jeršov 655 526,40 eurot ebaseaduslikult Agritradingu kasuks. Biotopresursiga seotud dokumendid võltsis D. Jeršov omastamise varjamiseks – nii nagu ta oli teinud juba seoses Valga rapsiga. 21 131. R. Puhk aitas D. Jeršovi teole kaasa. R. Puhki juurest leiti poolik paberileht, mis näeb välja nagu juhis dokumentide vormistamiseks ja saatmiseks Valgevenesse. Ka nägi Biotopresursiga seotud dokumente R. Puhki kabinetis Giedrius Chamanskis. Seega teadis R. Puhk seda, et tehingut Biotopresursiga tegelikult ei toimunud. Ka R. Puhki enda poolt tehtud helisalvestis tema enda ja D. Jeršovi ning U. Loki vahelisest vestlusest võimaldab järeldada, et Agrochema ja Agritradingu vahelist tehingut ei toimunud: R. Puhk organiseeris koos D. Jeršovi ja U. Lokiga Agrochema ja Biotopresursi vahelise müügilepingu ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede (CMR) koostamist ja saatmist Valgevenest Eestisse. Niisiis oli R. Puhk algusest peale kursis, et Agrochema Agritradingule midagi ei müü. Ilma R. Puhkita poleks skeemi realiseerimine olnud võimalik. Kuna Agrochema vara oli usaldatud üksnes D. Jeršovile, saab täideviijaks olla vaid D. Jeršov ja R. Puhki tegevus tuleb kvalifitseerida kaasaaitamisena. (
4. i)Omastamise lõplik kvalifitseerimine 132. D. Jeršov:

§ 201lg 2 p-d 1 (mitu omastamist), 2 (40 000 eurot ületav ulatus) ja 4 (grupp).

U. Lokk:

§ 201lg 2 p-d 2 (suur ulatus) ja 4 (grupp).

R. Puhk:

§ 201lg 2 pd 1 (mitu tegu) ja 2 (suur ulatus) – § 22 lg 3.

(

1. j)Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimine 133. Leping nr DJ 44/2017 ei vastanud tõele: tegelikult Agrochema Biotopresursile rapsi ei müünud. Ka ei ole õige saatelehtedel märgitu, justkui oleks rapsi transportinud Eestist Valgevenesse Belgruz. 134. U. Loki seotust dokumentide võltsimisega kinnitab U. Loki juurest leitud mälukaart, millelt leiti Agrochema ja Biotopresursi lepinguna vormistatud dokumendi poolik koopia. 20. juunil 2017 saatis U. Lokk oma elukaaslase Sandra Haugase e-posti aadressile 40 rahvusvahelise kaubaveo saatelehte, mis sarnanevad täpselt nendega, mis saadeti Valgevenest ümbrikuga Agrochemasse. Järelikult võttis U. Lokk osa dokumentide võltsimisest ja tegi seda koos D. Jeršoviga. 135. R. Puhki dokumentide võltsimisele kaasaaitamist kinnitab R. Puhki enda tehtud salvestis tema vestlusest D. Jeršovi ja U. Lokiga. Ka muud eelnevalt analüüsitud tõendid näitavad seda, et R. Puhk osutas vaimset kaasabi võltsimist puudutava süüteoplaani koostamises. (
2. k)Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine 136. Eelnevalt analüüsitud tõendid võimaldavad öelda, et D. Jeršov, U. Lokk ja R. Puhk kasutasid Biotopresursiga seotud võltsitud dokumente, sest nad soovisid vabastada Agritradingut, D. Jeršov ja R. Puhki kohustusest hüvitada Agrochemale tekitatud kahju. Seega panid D. Jeršov, U. Lokk ja R. Puhk toime

§ 345lg 1 pärase kuriteo.

(

1. l)Vao rapsiga seotud müügilepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti ja hoiustamislepingu võltsimine 137. Vao rapsi ei eksisteerinud, seda ei antud üle ja seda ei hoiustatud. Sellegipoolest koostati R. Puhki korraldusel rapsi ostu-müügilepingu tekst, millele kirjutasid alla R. Puhk ja D. Jeršov, viies nii dokumendi võltsimise lõpule. R. Puhki korraldusel koostati ka rapsi üleandmisvastuvõtmise akt, millele R. Puhk ja D. Jeršov panid oma allkirja. Ka andsid need kaks meest 22 oma allkirja hoiustamislepingule. Kõigi nende dokumentidega oli võimalik omandada õigusi, mistõttu tuleb D. Jeršov ja R. Puhk nende dokumentide võltsimises süüdi mõista. (
2. m)Vao rapsiga seotud võltsitud hoiustamislepingu kasutamine 138. D. Jeršov esitas võltsitud hoiustamislepingu kavatsetult Agrochemale, et vabastada Agritrading, D. Jeršov ja R. Puhk võimalikust kohustusest hüvitada Agrochemale kahju. Seega tuleb D. Jeršov süüdi tunnistada. (
3. n)Lanfra maksejõuetuse põhjustamine 139. U. Lokki süüdistatakse selles, et ta kahjustas Lanfra juhatuse liikmena Lanfra varalist seisundit ja põhjustas nõnda Lanfra maksejõuetuse. U. Lokk end süüdi ei tunnistanud. 140. Ei ole vaidlust selles, et U. Lokk oli 3. oktoobrist kuni 8. detsembrini 2016 ja 5. maist kuni 6. septembrini 2017 registrijärgne Lanfra juhatuse liige. Süüdistuse väitel juhtis U. Lokk Lanfrat aga ka vahepealsel ajal, st 8. detsembrist 2016 kuni 5. maini 2017, mil Lanfra juhtaja oli registri kohaselt J.T. – siis oli U. Lokk Lanfra faktiline juht. 141. J.T. andis lühidalt selliseid ütlusi. U. Lokk palus temalt abi: ta tahtis, et J.T. oleks mõnda aega Lanfra juhatuse liige. J.T. oli sellega nõus. Lanfra juhatajana ta suurt midagi ta ei teinud. Tõsi, ta tegi pangas lepingu, et Lanfrale avataks konto. Lanfra kontosid ta ise ei kasutanud ja internetipangas ta mingeid tehinguid ei teinud. Ka ei olnud J.T. il pangakaarte – need olid ilmselt U. Loki käes. Sularaha J.T. Lanfra arvelt välja ei võtnud. Juurdepääs Lanfra kontodele oli U. Lokil või D. Jeršovil. Ka allkirjastas J.T. mingi ostu-müügilepingu. Äriühingu raamatupidamise ta kokku ei puutunud. Juhatuse liikme kohalt astus ta tagasi, sest ta ei suuda kõike hoomata ja ettevõtet edukalt juhtida. Lanfra raamatupidamise dokumente tal kunagi olnud ei ole. Küll aga kinnitas ta U. Loki suunamisel Lanfra majandusaasta aruande. Ta ei teinud äriühingus midagi ilma U. Loki teadmata. Ta kirjutas U. Loki suunisel alla volikirjale, millega Lanfra volitas U. Loki end esindama. Seega oli J.T. variisik, kes otsuseid ei teinud – faktiliselt juhtis Lanfrat U. Lokk. 142. See, et U. Lokk müüs koos D. Jeršoviga Agrochemale nõuetele mittevastavat väetist, põhjustas Agrochema poolsete rahaliste nõuete esitamise Lanfra vastu. 143. U. Lokk võttis 19. detsembril 2016 Coop Panga väljastatud pangakaardiga 22. detsembrist 2016 kuni 28. juulini 2017 Lanfra pangakontolt välja 83 430 eurot. 144. Lanfra sõlmis 22. mail 2017 Agrochemaga kahju hüvitamise kokkuleppe, millega kohustus tasuma Agrochemale 200 000 eurose kahjuhüvitise. See kohustus jäi täitmata. 145. Ajutine pankrotihaldur Andrian Palmits rääkis kokkuvõtlikult nii. Alates 6. septembrist 2017 Lanfra juhatajaks saanud A.P. sai tõenäoliselt ülesandeks viia Lanfra sellisesse seisu, kus see registrist ära kustutatakse. Lanfra pankroti põhjustas ebaõnnestunud väetise-tehing, misjärel tekkis Lanfral 200 000 eurone võlg, mis viiviste võrra kasvama hakkas. Raamatupidamise alusdokumendid puuduvad. Lanfrasse ei jäänud sentigi raha. Ilmselt oli Lanfra n-ö vahekeha, mida kasutati mingiteks operatsioonideks. 146. A.P. märkis lühidalt seda. U. Lokk pakkus talle võimalust hakata Lanfra juhatajaks ja hakata tegelema Lanfra võlgadega ning nii raha teenida. U. Lokk vormistaski end notaris 23 äriühingu juhatajaks. Selleks ajaks oli äriühingu majandustegevus lakanud. Selgus, et Lanfra võlad olid märksa suuremad kui A.P. ile eelnevalt räägitud oli. A.P. ei näinud ei Lanfra arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ega pangkaarte. Ka ei saanud ta Lanfrast sularaha. 147. Finantsasjatundja U.V. kõneles kokkuvõtvalt nõnda. 2017. aasta alguses hakati Lanfra kontolt raha välja võtma sellisel moel, milleks äriühingu tegevust arvestades mõistlikku põhjust polnud. Täpsemalt kogunes sularaha kuni 2017. aasta maini ja siis hakati seda elimineerima. Lanfra müüs kaupa nõnda, et ta selle eest tasu ei saanud. Lanfa osakapitali suurendamine toimus ebatavalisel moel. Kohati liikus raha läbi Lanfra ja jõudis siis raha maksjale tagasi. Seega Lanfra varaline seis niisuguste kannete tagajärjel ei paranenud. Sellise rahakeerutamise soov oli ilmselt näidata Lanfrat tegelikust paremini kapitaliseerituna ja seega maksevõimelisena. Kummaline oli see, et paar päeva enne A.P. i Lanfra juhatajaks saamist ostis Lanfra arvete kohaselt palju kaupa Lanfra SIA-lt. Pärast väetisetehingut võõrandas Lanfra kaupa mitmetele äriühingutele. Lanfrale selle kauba eest ei makstud. Raha viidi välja muu hulgas nõnda, et seda tagastati mitmetele äriühingutele, sh anti laenu. Need tehingud viitavad sellele, et oli soov raha Lanfrast välja viia. Sularaha väljavõtmistel ei olnud majanduslikku mõtet. Ei ole ju mõtet võtta välja 50 000 eurot sularaha ja anda see kellegi teise kätte mitmeks kuuks hoiule. Ebatavaline on seegi, kui kiiresti Lanfrast vara välja viima hakati – oli ju see äriühing asutatud alles 2016. aasta oktoobris. Lanfra maksejõuetuse põhjustas ebaõige väetise tarnimine. 2017. aasta märtsi lõpust alates oli Lanfra maksejõuetu. 148. U. Lokilt küsiti, miks ta sõlmis Agrochemaga 200 000 eurose kahju hüvitamise kokkuleppe ja võttis seejärel ikkagi Lanfra arvelt välja 83 430 eurot sularaha. U. Loki sõnul toimus see selleks, et tasuda võlga Tiksi ees. Sularahas toimus maksmine U. Loki väitel seetõttu, et Tiksis töötavad põllumehed ja paljudel neist pole pangaarveid. Ka ütles U. Lokk, et ta lootis sellele, et võimas Agrochema peab oma sõna ja tagastab väetise. 149. U. Loki ütlused on kohtu meelest ennastõigustavad ega riimu teiste tõenditega, mistõttu ei saa neile tugineda. U. Lokk andis Lanfa üle A.P. ile sooviga vabaneda Lanfast ja selle võlgadest. 150. Et J.T. ja A.P. polnud Lanfra reaalsed juhid, kinnitavad ka Lanfra raamatupidaja K.S. li ütlused: ta suhtles Lanfraga seoses vaid U. Loki ja D. Jeršoviga. 151. U. Lokk võttis sularaha välja selleks, et see Lanfrast ära viia. See oli vajalik seetõttu, et ei peaks hüvitama Agrochemale tekitatud kahju. 152. ÄS § 187 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenevalt peavad osaühingu juhatajad täitma oma ülesandeid hoolikalt. U. Lokk seda ei teinud. Lanfra ja Agrochema vahelise lepingu rikkumine tõi kaasa kahjunõude Lanfra vastu ja seega on tegemist Lanfra varalise seisundi kahjustamisega

§ 384lg 1 mõttes.

Hoolsusvastane on ka sularaha välja võtmine – seda vähemalt alates

1. maist 2017, mil esitati kahjunõue.
2. Prokuröri meelest ei välista U. Loki vastutust see, et ta ei olnud
3. detsembrist 2016 kuni
4. maini 2017 registri kohaselt Lanfra juhtaja – piisab sellest, et ta oli Lanfra faktiline juht. Kohus leidis, et äriühingu faktiliseks juhiks olemine isikut

§ 384

subjektiks ei muuda – seaduses sätestatu kohaselt vastutab vaid juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige.

1. Küll aga saab U. Loki erisubjektsuse tuletada prokurör alternatiivsest seisukohast. Lanfra ja Agrochema sõlmisid väetise ostu-müügilepingu
2. oktoobril 2016, mil U. Lokk oli Lanfra 24 registrijärgne juhataja. Seda oli ta ka
3. detsembril 2016, mil sõlmiti selle lepingu lisa nr
4. Maksejõuetuse põhjustamine oli sel hetkel juba alanud – eelnevast tulenevalt ei olnud U. Lokil ja D. Jeršovil juba algusest peale soovi Lanfra ja Agrochema vahelist lepingut täita. Oluline on seegi, et U. Lokk asus
5. mail 2017 uuesti Lanfra juhatuse liikmeks – seega enne seda kui sõlmiti kahju hüvitamise kokkulepe, mida U. Lokk täita ei kavatsenudki. Ka jätkas U. Lokk pärast
6. maid 2017 Lanfra arvelt raha välja võtmist. Seega aktsepteeris U. Lokk alates
7. maist 2017 oma eelnevat äriühingule kahjulikku tegevust Lanfra faktilise juhatajana.
8. U. Lokk tegutses

§ 384lg-s 1 nõutava tahtlusega.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
2. Seega tuleb U. Lokk

§ 384lg 1 järgi süüdi tunnistada.

(o) Raamatupidamise kohustuse rikkumine

1. U. Lokk end Lanfra raamatupidamisdokumentide varjamises süüdi ei tunnistanud ja märkis, et tal ei olnudki pankrotihaldurile esitamiseks mingeid dokumente: osa dokumente andis ta A.P. ile ja osa võtsid endaga kaasa uurijad.
2. A.P. i sõnul ei näinud ta mingeid Lanfra dokumente, ehkki tal oli tõsine huvi raamatupidamisdokumentide vastu.
3. A. Palmitsa ütlused oli kokkuvõtlikult sellised. Talle Lanfra raamatupidamisdokumente üle ei antud. J.T. i väitel ei teadnud ta sellest asjast midagi. U. Lokk ütles tema (st A. Palmitsa) nähes A.P. ile, et ta (st U. Lokk) ju andis dokumendid A.P. ile üle, ent A.P. sõnas, et ta pole midagi saanud. Pearaamatu A. Palmits siiski raamatupidaja K.S. li käest sai – aga raamatupidamise algdokumente mitte. Vaid pearaamatu alusel tehingute põhjendatust hinnata ei saa – raamatupidaja vaid kandis sisse seda, mida juhataja talle ütles.
4. Finantsasjatundja U.V. sõnul oli ülevaate saamine Lanfra varalisest seisust väga keeruline: kasutada oli vaid pearaamat, arvelduskonto väljavõtted ja kõigest mõned üksikud arved.
5. K.S. li väitel andis ta kõik raamatupidamisdokumendid üle U. Lokile.
6. Usaldusväärsed ja omavahel kokku langevad on A.P. i, K.S. li, A. Palmitsa ja U.V. ütlused. Ka ühtivad need dokumentaalsete tõenditega.
7. Niisiis tuleb järeldada, et U. Lokk sai raamatupidamisdokumendid
8. augustil 2017 K.S. lilt. U. Lokk aga ei andnud neid dokumente üle ei J.T. ile, A.P. ile ega A. Palmitsale.
9. Seega varjas U. Lokk raamatupidamisdokumente. Kui pole esitatud äriühingu lepinguid ega arveid, st raamatupidamise algdokumente, on ülevaate saamine äriühingu varalisest seisundist vähemalt keskmise vastava valdkonna spetsialisti jaoks oluliselt raskendatud. U. Lokk tegutses kavatsetult: tema eesmärk oli vastutusest vabaneda ja teha võimatuks või võimalikult keeruliseks ülevaate saamine Lanfras toimunud tegevustest. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb U. Lokk

§ 3811lg 2 järgi süüdi tunnistada.

(p) Huuletubakas 25

1. D. Jeršov end selleski teos süüdi ei tunnistanud ja väitis lühidalt järgmist. Ta tõi tõesti koos U. Lokiga Rootsist tavalist ja huuletubakat. Tema teada tohtis ta Eestisse tuua 15 kg tubakatooteid inimese kohta. Pool J. Sütiste teel asunud garaašis olnud tubakast kuulus talle. Huuletubakat tõi ta iseenda tarbeks.
2. Ka U. Loki väitel pole ta kuritegu sooritanud. Täpsemalt väitis U. Lokk kokkuvõtlikult seda. Ta ostis tõesti Rootsist huuletubakat. Garaažist leitud tubakas oli toodud ühe või kahe korraga. Talle teadaolevalt võis riiki tuua inimese kohta 15 kg huuletubakat. Ta isegi tarvitas huuletubakat. Garaaži üüris ta talvekummide ja muu kraami ladustamiseks.
3. T.T. – kelle osas menetlus eraldati ja seejärel oportuniteedi kaalutlustel lõpetati – kõneles lühidalt nõnda. Ta müüs U. Lokilt saadud huuletubakat oma tuttavatele. Ta ise huuletubakat kunagi tarvitanud pole ega osanud vastata, kui pikaks perioodiks ühest kastist (24 torni) jätkuma peaks. Konkreetset kokkulepet U. Lokiga selle kohta, et ta (st T.T. ) huuletubakat müüma hakkab, ei olnud. Küll aga võis U. Lokk aimata, mida T.T. huuletubakaga tegema hakkab. Huuletubaka müügist saadud raha andis ta U. Lokile.
4. J. Sütiste tee 29 asuvast garaažiboksist nr 44 leiti
5. jaanuaril 2018 1760 karpi ehk 22,985 kg kuut erinevat marki huuletubakat.
6. Selle garaažiboksi rentis U. Lokk
7. jaanuaril 2017 sõlmitud lepingu alusel E.M. lt.
8. Huuletubaka karpidelt leiti U. Loki DNA-d.
9. AS Tallink Grupp kinnitusel käisid U. Lokk ja D. Jeršov korduvalt Rootsis.
10. D. Jeršovi kontolt tehti tubakatoodete eest tuhandetes eurodes makseid ühele huuletubakaga kauplevale Rootsi äriühingutele.
11. D. Jeršovi ja U. Loki asutatud Lanfra SIA suhtles snusi ehk huuletubaka teemadel.
12. U. Loki telefonist leiti Rootsis elava huuletubakamüüja V.K. i kontaktid.
13. Tubakaseaduse (TubS) § 6 lg 22 kohaselt loetakse käitlemiseks mittelubatud suitsuvabu tubakatooteid suures kogus olevaks, kui tubakatoodete kogus ületab 15 kilogrammi. Garaažiboksist nr 44 leiti üle 15 kg suitsuvabu tubakatooteid – 22,985 kg.
14. Kohus ei uskunud D. Jeršovi, U. Loki ega T.T. e väiteid, et tubakat toodi Eetisse vaid enda tarbeks. Esiteks ütles T.T. ise, et tema tubakat ei tarvitanud, vaid müüs seda edasi. Pole usutav, et keegi hoiab oma tarbeks ligi 23 kg kuut erinevat marki tubakat. Oma tarbeks ette nähtud tubakat oleks hoitud kodus, mitte üürigaraažis.
15. Kaitsjad leidsid, et kui 22,985 kg tubakat süüdistatavate peale ära jagada, jääb igaühe käideldud kogus alla kriitilise piiri (15 kg). See pole õige, sest süüdistatavad oli kaastäideviijad (grupp) ja nende tahe oli suunatud 22,985 kg tubaka käitlemisele. 26
16. Etteheide edasitoimetamises, hoidmises ja kauplemises on leidnud tõendamist. Müügitegevus jäi terve koguse osas katsestaadiumisse, ehkki süüdistatavate tahe oli tegelikult suunatud sellele.
17. U. Loki ja D. Jeršovi roll tubaka käitlemise grupis oli aine Eestisse toomine ja garaaži viimine ning T.T. e eesmärk oli tubakat müüa ja ostjateni toimetada.
18. Süüdistatavad tegutsesid kavatsetult, õigusvastselt ja süüliselt, mistõttu tuleb nad

§ 376lg 1 järgi süüdi tunnistada.

(q) Maksukuritegu α) Lanfrat puudutavad näilikud tehingud

1. Tiksi asutas
2. aastal V.T. . Alates
3. jaanuarist 2017 olid Tiksi osanikud U. Lokk ja D. Jeršov. U. Lokk oli
4. jaanuarist kuni
5. augustini 2017 Tiksi juhataja.
6. jaanuaril 2017 andis U. Lokk volikirjaga D. Jeršovile õiguse teha Tiksi esindamiseks kõiki tehinguid. D. Jeršov oli Tiksi juhatajaks
7. augustist 2017 kuni
8. veebruarini
9. Tiks oli käibemaksukohustuslane. Tiks tegeles kaubaveoga.
10. Alates
11. aasta jaanuarist kuni Tiksi pankrotini (mis kuulutati välja
12. aasta septembris) ajasid Tiksi nimel äri U. Lokk ja D. Jeršov.
13. Eelnevast nähtuvalt kontrollisid U. Lokk ja D. Jeršov ka Lanfrat.
14. Tiksi
15. aasta aprilli käibedeklaratsiooni esitas raamatupidaja K.S. el, kes sai andmed deklaratsiooni esitamiseks nii D. Jeršovilt kui U. Lokilt. Sellel deklaratsioonil kajastatakse 20 231,25 eurot tasutud käibemaksuna. MTA pärimise peale esitati talle
16. aprilli 2017 kuupäeva kandev arve nr 1704001, mille kohaselt ostis Tiks Lanfralt 94 982,40 euro eest väetist (käibemaksumäär 0%).
17. Ka Tiksi
18. aasta juuli käibedeklaratsiooni esitas K.S. el. Selles deklaratsioonis kajastatakse
19. juuli 2017 daatumiga arvet nr 16121534, mille kohaselt ostis Tiks Lanfralt 24 624 euro eest (sh käibemaks 4104 eurot) kaupa. Tänu sellele arvele tekkis Tiksil 2589,56 eurone maksutagastuse nõue.
20. Prokuröri meelest kumbagi ostutehingut ei toimunud – arved nr 1704001 ja 16121534 vormistati selleks, et jätta muljet tehingu olemasolust ja saada riigilt alusetult raha tagasi ning varjata maksukohustust.
21. MTA hinnangul Tiks ei arve nr 1704001 ega nr 16121534 alusel Lanfrale väetise eest midagi ei maksnud. Samuti leidis MTA, et tõendatud ei ole väetise olemasolu, väetise ladustamine, väetise pakendamine, väetise transport ega väetise võõrandamine. D. Jeršov selgitas MTA-le väetiseostuga seonduvat eri aegadel erinevalt.
22. U. Lokk väitis MTA esindajatele, et väetis oli Vaos laos. MTA esindajad läksid seda väidet kontrollima. Nad nägid laokompleksi territooriumil 130 väetisekotti. Ka tegid nad selgeks, et laos endas mingit väetist ei olnud. Laos töötanud M.N. e sõnul ei olnud laos ka varem väetist hoitud. 27
23. Vao ladu opereeris Seven OÜ (edaspidi Seven). Seveni esindaja J.A. i sõnul ei olnud Seven selle äriühingu juhatuse liikmete ega tegevjuhi R. Puhki väitel
24. aasta augustis-septembris Tiksiga mingeid tehinguid teinud – mh ei olnud Seven ladustanud Vao laos väetist või rentinud ladu Tiksile. Seveni esindajad ei olnud Tiksist isegi midagi kuulnud.
25. Vao laos töötanud M.N. e sõnul oli ladu üldiselt tühi, ent mõnikord harva hoiti seal kliijahu, millega koos midagi muud ladustada ei saa (kliijahu tolmab väga tugevasti).
26. aastal hoiti laokompleksi õuel väetist. Selle väetisega tegeles R. Puhk.
27. Seveni esindaja J.A. i vastusest tuleb järeldada, et laokompleksi õuel olnud väetis ei kuulunud Tiksile, sest Seven polnud Tiksile oma territooriumil väetise hoidmiseks luba andnud ja Seveni esindajad polnud Tiksist isegi midagi kuulnud.
28. Seda, et lao kõrval olnud väetis ei kuulunud Tiksile, kinnitavad ka M.N. e ütlused.
29. Ka pangakontode väljavõtetelt ei nähtu seda, et Tiks oleks Lanfrale väetise eest midagi maksnud.
30. Lanfra lasi EuroChemil väetist tõesti pakendada, vedada ja lastida, ent need tegevused ei ole seostatavad Lanfralt Tiksile esitatud arvetega. EuroChemi esindaja Erich Rootsi saadetud dokumentidest saab järeldada, et neis dokumentides kajastatud väetise ostjaks oli tegelikult Lanfra. See väetis liikus eeltoodust tulenevalt Agrochemale ja siis Agrochema klientideni. Tiks sellelt väetisel mingeid makse ei tasunud – käibemaksu impordilt tasus Eurochem.
31. Et Tiks Lanfralt väetist ei ostnud, kinnitab ka D. Jeršovi ja K.S. li
32. aprilli 2017 vestlus Facebookis. D. Jeršov küsis K.S. lilt, kui palju raha on Lanfra maksuameti ettemaksukontol, lisades, et „Meil on vaja kaupa lahti tollimiseks käibemaksu maksta.“ K.S. el vastas, et ettemaksukontol on 20 095,23 eurot ning päris seejärel, kuhu raha maksma peab. U. Lokk vastas, et Eurochemi. Ca 2 tundi hiljem palus D. Jeršov K.S. lil teha ilma käibemaksuta arve selle kohta, et Lanfra müüb Tiksile 527,68 tonni väetist CAN. K.S. el vastas: „Lanfra pidi ju tolli km maksma?“ Seepeale kirjutas D. Jeršov, et hoopis Tiks maksab. Sellest vestlusest saab järeldada, et Tiks Lanfralt väetist ei ostnud ja arve nr 1704001 vormistati pärast Facebooki vestlust jätmaks muljet, justkui oleks tehing toimunud.
33. Et arvel nr 16121534 kajastatud tehingut (
34. juuli 2017) ei toimunud, kinnitab asjaolu, et
35. aasta juuliks oli Lanfra kogu väetise Agrochemale edasi tarninud. Niisiis ei olnud Lanfral enam väetist, mida Tiksile müüa.
36. Süüdistuses on märgitud, et
37. mail 2017 esitasid U. Lokk ja D. Jeršov raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiksi ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse nr 92696171 summas 31 000 eurot, mille hulgas oli Lanfra arve nr 1704001 alusel tasutud impordikäibemaks 20 231,25 eurot. Maksuhaldur tegi
38. mail 2017 tagastusotsuse nr 92696172, mille alusel kanti raha Tiksi arvelduskontole nr EE834204278605830005 – kokku 31 000 eurot, sh arvega nr 1704001 seotud impordilt tasutud 20 231,25 eurone käibemaks. β) Ratcani puudutavad näilikud tehingud
39. Ratcani asutas
40. aasta mai alguses U. Lokk. U. Lokk oli nii selle äriühingu osanik kui ka juhataja. 28
41. K.S. el esitas Tiksi augusti käibedeklaratsiooni selliselt, et sellel kajastati
42. augusti 2017 väetise ostutehingut Ratcaniga, mille kohta oli väljastatud arve nr 1003 – ostuhind oli 675 000 eurot, sh 112 500 eurone sisendkäibemaks.
43. Prokuratuuri meelest väetisemüüki ei toimunud ja U. Lokk Ratcani esindajana ning D. Jeršov Tiksi esindajana vormistasid hiljem raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonis kajastatud valeandmeid sisaldavad dokumendid:
44. augusti 2017 põllumajandustarvikute müügilepingu nr 201708171 ja selle lisa 1 (Ratcani poolne 2500 tonni väetise müük Tiksile 675 000 euro eest) ning Ratcani
45. augusti 2017 arve nr 1003 Tiksile. Seda tegid nad selleks, et vähendada Tiksi maksukohustust ja suurendada tagastusnõuet.
46. MTA leidis oma kontrollaktis, et väetisemüüki ei toimunud.
47. Ehkki ametlikult oli Ratcaniga seotud vaid U. Lokk, kontrollis sedagi äriühingut ka D. Jeršov. K.S. li sõnul tegi ta raamatupidamist ka Ratcanile ja suhtles sellega seoses nii U. Loki kui D. Jeršoviga ning sai neilt mõlemalt mehelt ka raamatupidamiseks tarvilikke dokumente.
48. 675 000 eurot on suur summa ja sellise tehingu tegemine eeldab suurt majandustegevust. K.S. el avaldas Facebooki vestluses imestust, kui kuulis U. Lokilt, et Ratcan teeb 675 000 eurose tehingu. Ka ei osanud K.S. el kohtus öelda, mis oli Ratcani tegevusala – on võimalik, et sel äriühingul majandustegevust ei olnudki.
49. MTA-le Ratcani majandustegevuse kohta mingeid andmeid ei esitatud.
50. Ühtegi töötajat Ratcanil ei olnud.
51. U. Lokk selgitas lühidalt järgmist. Plaan oli osta ports väetist, pakendada see ümber ja müüa poodidesse. Äri tundus ääretult kasumlik. See plaan siiski ebaõnnestus, sest raha (ettemaksu) saamine osutus loodetust keerulisemaks. Ka tekkis mingi probleem kaubaga.
52. D. Jeršovi ütlused on kokkuvõtlikult niisugused. Kahjuks jäi ettemaks saamata. Tiksil tõesti
53. aasta augustis 675 000 eurot polnud, aga raha pidi tulema hiljem. Äris käibki tihtipeale nii, et kaup saadakse varem, ent raha makstakse hiljem. Ratcan oli suuteline väetist soetama.
54. D. Jeršovi kaitsja väitel esitati käibedeklaratsioon teadmisega, et raha saabub peagi. Kui ilmnes, et raha ei tule, pöörati tehing tagasi.
55. Kohus pidas süüdistatavate ütlusi segasteks, üldist laadi olevateks ja teiste tõenditega mittekattuvateks. K.S. li ütluste ja Ratcanil töötajate puudumise tõttu tuleb öelda, et sel äriühingul majandustegevust polnud. Ka Ratcani pangakonto väljavõte kinnitab seda, et Ratcan ei suutnud 675 000 eurost tehingut teha: kontol liikusid väiksed summad.
56. Tõsi on see, et
57. septembril 2017 laekus Tiksilt Ratcanile 2500 eurot, selgitusega „Arve nr 1003 osamakse“. See makse tehti vaid selleks, et jätta muljet, justkui oleks väetismüük toimunud. Nimelt kanti Tiksi arvele vahetult enne 2500 euro kandmist Tiksilt Ratcanile 2520 eurot sularaha. Päev hiljem,
58. septembril 2017 kanti Ratcani kontolt Lanfra SIA kontole 2500 eurot. 29
59. Et väetisemüüki ei toimunud, kinnitavad ka Tiksi ja Ratcani tegevusalad: vastavalt kaubavedu ja finantsteenuste osutamine.
60. Müügilepingus nr 201708171 on mitu hooletusviga. On küsitav, miks pooled ei süvene sedavõrd olulise tehingu puhul selle sisusse. γ) Farmcrewd puudutavad näilikud tehingud
61. Farmcrew osanik ja juhataja oli R.T. . Majandusaasta aruande kohaselt toimus selle äriühingu majandustegevus viimati
62. aastal.
63. Süüdistuse kohaselt esitas D. Jeršov
64. oktoobril 2017 raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiksi septembri käibedeklaratsiooni, milles kajastas esitatud sisendkäibemaksu hulgas Farmcrew
65. septembri 2017 arvel nr 48 märgitud käibemaksu 10 420,80 eurot, millega vähendas tasumisele kuluva käibemaksu nullini ja suurendas tagastusnõuet 7 251,04 euroni.
66. Kõnealuses deklaratsioonis on ostutehingute all tõesti nähtav Farmcrew
67. septembri 2017 arve nr 48 summas 62 524,80 eurot, sh käibemaks 10 420,80 eurot.
68. Arve nr 48 viitab sellele, justkui ostis Tiks Farmcrewlt vilja. Süüdistaja meelest seda ei juhtunud: D. Jeršov ja R.T. tahtsid saada alusetult riigilt raha ja seetõttu vormistasid nad väärinfot kajastavad dokumendid: ostu-müügi lepingu nr 17093001,
69. septembri 2017 kuupäevaga kauba üleandmise-vastuvõtmise akti, hoiustamislepingu nr 1 ning arve nr
71. Äsja viidatud dokumendid puudutavad rapsi ostu-müüki: Farmcrew olevat Tiksile müünud 62 524,80 euro (sh 10 420,80 eurone käibemaks) eest 156 tonni rapsi.
72. MTA tuvastas
73. aprilli 2018 kontrollaktis, et Farmcrew arvel nr 48 kajastatud rapsi Tiksile ei müünud ja seda tehingut kajastavad dokumendid on koostatud tagantjärgi. Sellise järelduse tingisid arvukad ebaloogilisused D. Jeršovi versioonis, D. Jeršovi selgituste vastuolulisus, raha puudumine Tiksil ja D. Jeršovi ning R.T. i seotus.
74. D. Jeršov selgitas kohtus kokkuvõtlikult järgmist. Tiks ostis Farmcrewlt rapsi. Farmcrew andis rapsi Tiksile üle R.T. i juures Ambla külas. Laadimist siiski ei toimunud – see oli plaanis hiljem. Lõppkokkuvõttes jäi laadimine ära, sest R.T. taganes lepingust. Rapsi eest tasuti sularahas. Farmcrew jäi Tiksile võlgu. Tiksil oli üle 60 000 euro sularaha. Tiks ei nõudnud Farmcrewlt raha tagasi.
75. Et Tiksi põhiline tegevusala oli kaubavedu ja Tiks viljaga tegeleda ei jõudnud, viitab sellele, et tehingut ei toimunud.
76. Tiksi pangakontolt ei nähtu, et oleks välja võetud sularaha, mille arvelt oleks saanud tasuda Farmcrewle enam kui 60 000 eurot.
77. Farmcrew kontoväljavõtte kohaselt sellele kontole enam kui 60 000 eurot sularaha sisse ei makstud.
78. Farmcrerw tegi tehinguid 60 000 eurost märksa väiksemas mahus. 30
79. Ei ole ustav, et Farmcrew müüs Tiksile enam kui 60 000 euro sularaha eest rapsi.
80. Arve nr 48 väljastas Farmcrew tegelikult hoopis Tartu Mill AS-le: see arve kajastas 1486,50 euro söödanisu müüki. Tartu Mill maksis selle arve Farmcrewle ära. Seegi kinnitab, et käesolevas menetluses olev arve nr 48 on näilik.
81. Tiksil oli selle äriühingu pearaamatu kohaselt
82. aasta septembri lõpus kassas vaid natuke üle 7000 euro. Ka ei olnud Tiksi käive nii suur, et tal oleks saanud tekkida enam kui 60 000 eurot sularaha.
83. Tiksil oli
84. aasta augustiks tekkinud mitmeid võlgu.
85. Suuremahulise tehingu mittetoimumisele viitab seegi, et äriregistri kohaselt ei esitatud Tiksi
86. aasta majandusaasta aruannet. δ) Maksukuritegu – kokkuvõte
87. Seega Lanfra, Ratcan ega Farmcrew Tiksile väetist ega rapsi ei müünud. Niisiis kajastasid eelnevalt käsitletud arved näilikke tehinguid – süüdistatavad üritasid teeselda tehingute toimumist. Seega esitas Tiks
88. aasta aprilli, juuli, augusti ja septembri käibedeklaratsioonis valeandmeid. Näilike tehingute abil suurendas Tiks alusetult
89. aasta aprilli käibedeklaratsioonis tagastusnõuet –
90. aasta juuli, augusti ja septembri deklaratsioonides aga vähendas Tiks nii tasumisele kuluvat käibemaksu kui ka suurendas tagastusnõuet. Tiksi
91. aasta aprilli, juuli ja augusti käibedeklaratsiooni esitasid K.S. li vahendusel D. Jeršov ja U. Lokk –
92. aasta septembri deklaratsiooni esitas samuti K.S. li vahendusel D. Jeršov.
93. Kohus ei uskunud U. Loki kaitsja väidet, et U. Lokk ei olnud tehingutest Farmcrew ja Lanfraga teadlik. K.S. li sõnul sai ta sisendi käibedeklaratsioonide esitamiseks U. Lokilt ja D. Jeršovilt. Kohus tuvastas eelnevalt, et Tiksi igapäevast tegevust juhtisid nii D. Jeršov kui U. Lokk. Mõlemad süüdistatavad soovisid vähendada Tiksi maksukohustust ja saada riigilt enammakstud käibemaksu alusetult tagasi.
94. D. Jeršovi kaitsja hinnangul ei ilmne süüdistusest, milles seisnes D. Jeršovi teovalitsemine. Kohus seesuguse arusaamaga päri ei ole. Süüdistusest nähtub, et volituse alusel Tiksi esindanud D. Jeršov andis koos U. Lokiga teadmatuses tegutsenud Tiksi raamatupidajale korralduse esitada käibedeklaratsioonis valeandmeid. Lisaks sellele vormistasid mõlemad süüdistatavad arved, mida nad kajastasid raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonides.
95. Ka ei soostunud kohus D. Jeršovi kaitsja väitega, et erinevate käibedeklaratsioonide esitamist ei saa käsitada ühe jätkuva teona. Süüdistatavate tahe oli suunatud käibemaksu enammaksu tagasisaamisele ja maksukohustuse vähendamisele. Maksuhaldurile valeandmete esitamine ei olnud ühekordne juhuslik eksimus, vaid sihipärane tegevus. Seega oli süüdistatavate tegevus kantud ühtsest tahtlusest. Süütegu pandi toime ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil. D. Jeršov jätkas teo toimepanemist ning esitas raamatupidaja vahendusel ka
96. aasta septembri käibedeklaratsiooni.
97. Süüdistusakti p-s 3 on märgitud kuriteoga tekitatud kahju suuruseks 20 231,25 eurot. See siiski ei tähenda, et täidetud pole

§ 3891

lg 1 koosseis, mis kõneleb suurest ulatusest, mis on

§ 121p 2 kohaselt 40 000 eurot ületav summa.

Nimelt ei pea

§ 3891

lg 1 silmas mitte riigile laekumata jäänud või riigi poolt alusetult tagastatud maksusumma suurust, vaid 31 varjatud maksu- või kinnipidamiskohustuse vahet või üldse deklareerimata jäetud maksukohustuse suurust. D. Jeršov ja U. Lokk suurendasid alusetult tagastusnõuet ja varjasid maksukohustust kokku summas 136 835,25 eurot, mis kordades ületab

§ 121p-s 2 märgitut.

D. Jeršov üksi varjas maksukohustust ja suurendas alusetult tagastusnõuet 10 420,80 eurot. 235. D. Jeršovi kaitsja meelest oli tema kaitsealune

§ 39järgses keelueksimuses – D.

Jeršov parandas hiljem maksuametnik E.S. instruktsioonide järgi käik valesti esitatud deklaratsioonid. Ka sellise seisukohaga kohus päri ei olnud. Nimelt on valeandmete esitamine lõpule viidud ebaõigeid andmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisega või siis, kui on möödunud mõistlik aeg deklaratsioonis pärast selle esitamist avastatud vigade parandamiseks. Süüdistatavad ei esitanud parandusdeklaratsioone omal algatusel, vaid üksnes seetõttu, et MTA viis läbi maksumenetluse. 236. Seega täitsid D. Jeršov ja U. Lokk

§ 3891

lg 1 objektiivse koosseisu, tegid seda kavatsetult, õigusvastaselt ja süüliselt ning nad tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada. (

1. r)Rahalised nõuded α) Agrochema – väetist puudutav tsiviilhagi 237. Müües Agrochema nimel Agrochema klientidele ilma väävlita väetist, tekitasid D. Jeršov ja U. Lokk Agrochemale 267 515,91 eurose kahju. Selle kahju tekitamise eest vastutab Agrochema juhatuses olnud D. Jeršov ÄS § 187 lg 2 alusel. U. Loki vastutus tuleneb deliktiõigusest, VÕS §-st 1043. Seetõttu mõistis kohus D. Jeršovilt ja U. Lokilt solidaarselt Agrochema kasuks välja 267 515,91 eurot põhinõude katteks ning VÕS § 113 lg 1 alusel viivise – seda alates 19. septembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. β) Agrochema – Vao rapsi puudutav tsiviilhagi 238. Kohus leidis, et Vao rapsiga seonduvalt pandi tõesti toime omastamine: Agritradingule maksti olematu Vao rapsi eest 655 526,40 eurot Agrochema raha, mistõttu tekkis viimasel 655 526,40 euro suurune kahju. Omastamise täideviija oli D. Jeršov ja kaasaaitajaks oli R. Puhk. Ka U. Lokil oli puutumus Vao rapsi omastamisega: tema oli üks neist, kes võltsis teravilja ostu-müügilepingu nr DJ 44/2017 ja nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte. Isikute grupi eelneval kokkuleppel kahju tahtliku tekitamise korral on kahju ühiseks põhjustajaks ka selline grupiliige, kes kahju põhjustanud tegu vahetult toime ei pannud, kuid kes aitas oma tahtliku tegevusega kaasa kahju põhjustava teo toimepanemisele. D. Jeršovi kui Agrochema juhatuse liikme vastutus tuleneb ÄS §-st 187. R. Puhk ja U. Lokk vastutavad VÕS § 1043 alusel deliktiõiguslikult. Sellest lähtuvalt mõistis kohus D. Jeršovilt, U. Lokilt ja R. Puhkilt solidaarselt Agrochema kasuks välja:
2. a)655 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks;
3. b)124 999,01 eurose viivise põhinõudelt, mis oli tekkinud 17. juunist 2017 kuni 4. novembrini 2019;
4. c)selle viivise põhinõudelt, mis tekib alates 5. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. γ) Agrochema – mahedat kanepiseemet puudutav tsiviilhagi 239. Agrochema kandis kahju ka seeläbi, et D. Jeršov ja U. Lokk maksid Tiigikaldale mahedale kanepiseemnele viidates 96 960 eurot Agrochema raha, ent Tiigikaldalt seda kanepiseemet (ega midagi muud) ei saanud. Siingi järgneb D. Jeršovi vastutus ÄS § 187 järgi, U. Loki oma aga VÕS § 1043 järgi. 32 δ) Lanfra tsiviilhagi 240. U. Lokk võttis Lanfra arvelduskontolt ilma aluseta välja 82 680 eurot ja tegi Lanfra pangakaardiga 1 884,97 euro eest põhjendamatuid oste – kokku oli ebaseaduslikke kulutusi niisiis 84 564,97 euro eest. Saab nõustuda prokuröri seisukohaga, et kuigi maksejõuetuse põhjustamise koosseisuga kaitstakse eelkõige võlausaldajate varalisi huve, peaks koosseis kaitsma ka maksejõuetuks muutunud äriühingu varalisi huve. Sellest tulenevalt mõistis kohus U. Lokilt Lanfra kasuks välja:
5. a)84 564,97 eurot tasumata põhinõude katteks;
6. b)16 310,61 eurose viivise põhinõudelt, mis oli tekkinud 5. juunist 2020 kuni 2. novembrini 2022;
7. c)selle viivise põhinõudelt, mis tekib alates 3. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. ε) MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus 241. D. Jeršov ja U. Lokk panid toime maksukuriteo, mille tõttu kandis MTA Tiksile alusetult üle 20 231,25 eurot. Need 20 231,25 eurot tuleb D. Jeršovilt ja U. Lokilt kui selle kuriteo toimepanijatelt maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 alusel välja nõuda. MKS § 117 lg 1 ja § 115 alusel peavad D. Jeršov ja U. Lokk maksma tähtpäevaks tasumata maksusummalt ka intressi – 0,06% päevas alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. (
8. s)Konfiskeerimine ja vara arestimine 242. Vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks on arestitud kaks kolmandatele isikutele kuuluvat autot: Tera VW Passat ja Gaia Audi A6. 25. maist kuni 21. juulini 2017 laekus Tiksi arvelduskontole 129 998,99 senti, sh 56 700 eurot U. Loki tehtud sularahasissemaksena. Tiks kandis 25. mail 2017 Carcom OÜ-le VW eest üle 28 990 eurot ja 29. mail 2017 Saksa äriühingule Autohaus Freund Audi eest 34 000 eurot. 243. U. Loki arveldusarvel 2016. ja 2017. aastatel tehinguid peaaegu ei toimunud. 2016. ja 2017. aastal teenis U. Lokk kokku ca 19 000 eurot brutopalka – u 843 eurot kuus. Niisiis on U. Loki sissetulekute ja elatustaseme vahel märkimisväärne erinevus. Seega ei saanud U. Lokk maksta 56 700 eurot legaalsetest vahenditest – tegemist oli kriminaaltuluga, mis pärines Agrochemalt väetisetehingu eest saadud rahast. 244. Kahju hüvitamise asemel otsustasid süüdistatavad osta autod. Autod maksid kokku 62 990 eurot (34 000+28 990). Sellest summast 6290 eurot pole kuritegelikku päritolu. Autod osteti nn segunenud vara arvelt, st tegemist on osaliselt süüteoga saadud varana. Seega tuleb need

§ 84sätestatud korras asenduskonfiskeerida.

1. Kui Tiks oli saanud autode omanikuks, müüs ta autod edasi.
2. VW müüdi
3. juuli 2017 daatumit kandva müügilepingu kohaselt Ratcanile (juhataja U. Lokk). Racan müüs selle sõiduki
4. augusti 2017 kuupäevaga lepingu järgi Terale (juhataja D. Jeršov; asutaja ja osanik D. Jeršovi elukaaslane E.V. ).
5. Audi müüdi samuti
6. juuliga 2017 dateeritud lepingu järgi Ratcanile. Jällegi müüdi see edasi
7. augusti 2017 kuupäevaga lepinguga – sedakorda Gaiale. Gaia poolt allkirjastas 33 lepingu U. Loki elukaaslane S. Haugas. Selle äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud nii U. Lokk kui ka S. Haugas.
8. Ratcani, Tera ega Gaia arvelduskontodelt ei nähtu sõidukite eest tasumist. Ratcanil ega Teral sisuliselt polnud majandustegevust ja Gaia tegi äri vaid väikses mahus. Seega said Tera ja Gaia autod endale ilma vastusoorituseta, st kinkena.
9. Audit hakkas kasutama U. Lokk ja VW-d D. Jeršov. Mõlema mehe juurest leiti ka nende autodega seotud dokumente.
10. Gaia on olnud kogu aeg U. Loki kontrolli all.
11. Seega saab konfiskeerimise Gaia ja Tera osas asendada –

§ 831lg 11, lg 12 ja lg 2 p 1 ning § 84 alusel.

252. Kuivõrd autode väärtused olid erinevad, on vaja Teralt välja mõista 26 095,20 eurot ja Gaialt 30 604,80 eurot. Autod jäävad konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla. 253. Agrochema tsiviilhagi tagamiseks on arestitud ka D. Jeršovi vara: 1300 eurot sularaha, tagastamisele kuuluv tulumaks 254,62 eurot ja 95 405,38 eurot arvelduskontodel. See vara jääb Agrochema hagide rahuldamise tõttu aresti alla. 254. Konfiskeerimise tagamiseks arestiti U. Loki juurest leitud 13 000 eurot sularaha. On tõenäoline, et see raha on seotud huuletubaka käitlemisega. Et aga Agrochema ja Lanfra tsiviilhagid on riigi konfiskeerimisnõude osas prioriteetsed, tuleb vara arestimise alust muuta: need 13 000 eurot jäävad aresti alla tsiviilnõuete tagamiseks. (

1. t)Karistus 255. D. Jeršovi ja U. Loki süü usalduse kuritarvitamises on keskmisest suurem. Mõlema teopanus oli sisuliselt võrdne. Seetõttu ei saa ka kaasaaitaja U. Lokile mõista tavalisest leebemat karistust. Arvesse tuleb võtta tekitatud kahju suurust ja D. Jeršovi ning U. Loki pidevat valetamist teistele ja kannatanu huvide täielikku eiramist. 256. Maheda kanepiseemnega seoses omastasid süüdistatavad vara, mis ületab suure ulatuse piiri peaaegu kolmekordselt. Kuritegu asuti varjama dokumentide võltsimise ja näiliku tehinguga. Süüdistatavaid ajendas omakasu. Siingi oli mõlemate panus võrdne. 257. Valga ja Vao rapsi omastamise puhul on oluline, et D. Jeršov kuritarvitas talle usaldatud õigusi korduvalt ja omakasuliselt. Omastamist asus ta varjama läbi võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise. Kahju oli väga suur, eriti puutuvalt Vao rapsi. Ehkki R. Puhk oli üksnes kaasaaitaja, läks omastatud vara ikkagi R. Puhki kontrolli all olevasse äriühingusse. Mõlema mehe süü oli keskmisest suurem. 258. Maksejõuetuse põhjustamise puhul on U. Loki süü keskmine. U. Lokk tahtis päästa end võlgadest, ent saada omakasu – ta kasutas Lanfrast välja võetud raha autode ostmiseks. 259. Ka raamatupidamiskohustuse rikkumisse puutuvalt on U. Loki süü keskmine. U. Lokk soovis varjata tema enda ja D. Jeršovi kuritegusid. 34 260. D. Jeršovi ja U. Loki süü huuletubaka käitlemises on keskmisest väiksem – tegu kestis lühikest aega ja tubakakogus polnud kuigi suur. 261. Et ka maksukuriteo puhul polnud tagastusnõuete suurus kuigi suur, on D. Jeršovi ja U. Loki süü siingi keskmisest väiksem. 262. Võltsimiskuritegude puhul on käigi kolme süüdistatava süü keskmisest suurem, sest süüdistatavad soovisid varjata teisi kuritegusid. 263. Rahalise karistuse mõistmine ei ole tegude suurt hulka, kahjude ulatuslikkust ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades põhjendatud. Seetõttu tuleb kõiki süüdistatavaid karistada vangistusega – vt täpsemalt käeoleva otsuse p-d 37–39. Kohus ei nõustunud prokuröri ettepanekuga kohaldada süüdistatavatele nn šokivangistust. Kõigi süüdistatavate puhul jääb vangistus täies mahus täitmisele pööramata. Põhjendatud on ka seada D. Jeršovile ja U. Lokile 3 aasta pikkune ettevõtluskeeld, sest nad pole äritegevuses ausad. (
2. u)Menetluskulud 264. Viimaks tegi kohus ka menetluskulusid puudutava otsustuse: D. Jeršovi puhul sai kogukuluks 26 881,17 eurot, U. Loki puhul 27 607,17 eurot ja R. Puhki puhul 17 517,37 eurot. (III) Apellatsioonimenetlus 265. Otsuse apelleerisid kõigi kolme süüdistatava kaitsjad. (
3. a)D. Jeršovi kaitsja apellatsioon 266. D. Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Marko Tammann palub: - otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks; - alternatiivselt otsus tühistada ja
4. a)mõista D. Jeršov kõigis talle etteheidetavates kuritegudes peale maksukuriteo õigeks,
5. b)lõpetada maksukuriteo menetlus mõistliku aja möödumise tõttu ja
6. c)jätta MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata; - alternatiivselt
7. a)mõista D. Jeršov maksukuriteos õigeks ja
8. b)jätta MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata; - alternatiivselt saata asi tsiviilhagidega seoses maakohtule uueks arutamiseks; - alternatiivselt jätta tsiviilhagid rahuldamata. 267. Apellatsiooni põhistatakse kokkuvõtlikult selliselt. 268. Ringkonnakohus peaks oma otsust hoolega põhjendama. 269. Süüdistusakti põhiosas pole ära nimetatud tõendeid, mis kinnitavad süüdistuse sisust hõlmatud faktilisi asjaolusid. Prokuröri selgitused kohtuistungil ei paranda süüdistusakti ebaselgust. Maakohus selle küsimusega ei tegelenud, vaid märkis üksnes, et süüdistus kajastab faktilisi asjaolusid piisava detailsusega. 270. Kohtueelses menetluses kuulati D. Jeršov üle kahtlustatuna kelmuses

§ 209lg 2 pde 3 ja 4 järgi.

Süüdistus esitati üllatuslikult hoopis usalduse kuritarvitamises. Maakohus möönis, et nii rikuti kaitseõigust, ent asus seejärel vääralt seisukohale, et selle rikkumise sai 35 kohtumenetluses kõrvaldada. Kui prokuratuur annab kohtueelses menetluses tuvastatud faktilistele asjaoludele süüdistuses esialgsest erineva hinnangu ega taga kahtlustatavale enne sellise õigusliku hinnangu (kuriteo kvalifikatsiooni) muutmist tõhusat võimalust end muudetud kvalifikatsiooni vastu kaitsta, on see käsitatav KrMS § 8 p-s 2 ja § 34 lg 1 p-s 1 sätestatud õiguste rikkumisena.

1. Ka võltsimisetteheited tehti D. Jeršovile alles süüdistusaktis.
2. D. Jeršovile n-ö haagiti varasemale süüdistusele külge ka süüdistus maksukuriteos. Selle väidetava kuriteo osas on mõistlik menetlusaeg möödunud. Esialgu toimetati maksumenetlust. Sellele järgnes
3. juunil 2018 alustatud väärteomenetlus. Väärteomenetlus lõpetati
4. oktoobril 2018, mil alustati kriminaalmenetlust. Kohtueelne menetlus kestis ca 2,5 aastat, sest süüdistusakt koostati
5. märtsil
6. Menetluses oli mitmeid tegevusetuse perioode. Pigem oli kogu menetlus üks suur tegevusetuse periood, sest pärast
7. oktoobrit 2018 koguti vaid mõni üksik tõend. Nende tõendite kogumine ei saanud olla ajamahukas. Menetluse lõpetamata jätmine soosiks prokuratuuri hoolimatust ja vastutustundetust. 273.

§ 2172lg 1 on põhiseaduse vastane.

Maakohus leidis küll vastupidist, ent kohtu põhjendused olid pealiskaudsed, lünklikud ja napisõnalised. Karistusnorm peab põhiseaduse § 23 lg 1 kohaselt olema piisavalt täpselt määratletud. D. Jeršovile heidetakse süüdistuses ette usalduse murdmist.

§ 2172

lg-s 1 sisalduv määratlemata õigusmõiste „teise isiku varalise huvide järgimise kohustus“ on väga umbmäärane ja abstraktne. Selle määratlemata õigusmõiste sisustamine jääb kas valdavalt tsiviilõiguse valdkonda või tsiviilõiguse ja karistusõiguse piirimaile. D. Jeršovil ei olnud võimalik ette näha, millisest mõistlikule inimesele arusaadavast ratsionaalsest piirist läheb juhatuse liikme tsiviilõiguslikult kaitstav hoolsusstandard üle karistusõiguslikult kaitstavaks hoolsusstandardiks. Kui D. Jeršov sai teada, et Agrochemalt väetist saanud isikud polnud väetisega rahul, püüdis ta leida probleemile lahendust. Seega avaldas ta üles piisavat hoolt.

1. Süüdistuse põhiosas pole ära toodud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et D. Jeršov tekitas omastamisega Agrochemale 267 515,91 eurose kahju. Sellega seoses viidatakse konkreetsele tõendile – tunnistajate ütlustele – vaid Vao rapsi puudutavas osas. Kahju suurust aga pole tunnistajate ütlustega võimalik täpselt tõendada.
2. Kemotar on andnud kaks kirjalikku kinnitust, et tema laos oli Agrochema värvliga väetist (vastavalt 3000 ja 534 tonni). kohta. Neid tõendeid näitas kaitsja kohtus üle kuulatud tunnistaja A.M. , K.T. ega K.H. nende dokumentide osas arusaadavaid tunnistusi ei andnud. Seega pole õige eelistada tunnistajate ütlusi viidatud dokumentidele. Ka ATC arvetelt nähtub, et ATC müüs Lanfrale väävliga väetist. Pole tõendatud, et need arved olid võltsitud. Oluline on seegi, et ühest proovist väetisest väävlit ei tuvastatud, ent teise prooviga leiti, et väetises ikkagi väävlit on.
4. märtsi 2022 kohtuistungi koha on olemas vaid helisalvestis, ent istungiprotokoll puudub. Kohtuniku allkirja puudumine kohtuistungi protokollil ei ole pelgalt tehniline üksikasi. KrMS § 339 lg 1 p 10 kohaselt kujutab kohtuistungi protokolli puudumine endast olulist kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis tingib asja maakohtule tagasi saatmise.
5. Süüdistusaktist ei ilmne omastamise subjektiivsed tunnused. D. Jeršovil polnud tahtlust tekitada Agrochemale 267 515,91 eurone kahju ega isegi mitte selline kahju, mis on suurusjärgus 40 000 eurot. Nõustuda ei saa maakohtuga, et saa kompenseerida maakohtu seisukoht, et tehingu mastaabi tõttu pidi D. Jeršov mõistma, et võimalik kahju on suur. Et D. 36 Jeršovi jaoks oli kahju tekkimine üllatuslik, kinnitab seegi, et pärast probleemide ilmsiks tulekut üritas D. Jeršov olukorda lahendada, ent kahjuks peatas Agrochema kiirkorras D. Jeršovi volitused ja tegi endale nii karuteene.
6. Spetsiifiliselt maheda kanepiseemne omastamise süüdistuses osas toob kaitsja lühidalt välja järgmist. Süüdistusaktist pole üheselt mõista, mis oli manifesteerimisteooriale vastav koosseisutegu. Ilmselt peab prokuratuur siiski silmas ATC Lanfra vastase nõude tasaarvestamist. Tasaarvestamine ei see endast kujutada omastamist. Lepingulise kohustuse täitmata jätmine ei ole tingimata omastamine.
7. Valga rapsi puutuvalt leiab kaitsja kokkuvõtlikult seda. Süüdistusaktis viidatakse Agrochemale varalise kahju tekitamisele, ent omastamiskoosseis kahju tekkimist ei eelda – oluline on analüüsida hoopiski tehingu ebaseaduslikkust. D. Jeršov ei olnud piisavalt hoolas, sest ta ei kontrollinud, kas Valga elevaatoris rapsi on või mitte. Samas aga polnud D. Jeršovil omastamistahtlust. D. Jeršov usaldas R. Puhki. Ka Valga rapsi osas tegi Agrochema endale D. Jeršovi volitusi kiirkorras lõpetades karuteene. Agrochema ei nõua Valga rapsiga seonduvalt D. Jeršovilt kahjuhüvitist. Siingi on vaja meeles pidada, et lepingulise kohustuse täitmata jätmine ei ole tingimata omastamine.
8. Vao rapsiga seoses toob kaitsja lühidalt välja niisugused seisukohad. Veelkord: omastamine ei eelda varalise kahju tekkimist. Subjektiivse koosseisu osas on siingi toimitud vääralt.
9. Omastamissüüdistust kokkuvõtvalt: D. Jeršov on vaja õigeks mõista.
10. Lemuroga seotud dokumentide võltsimisse ja nende dokumentide kasutamisse puutuvalt on apellandi põhiväited sellised. Et D. Jeršovi võltsimisega seoses ei kahtlustatud ega üle kuulatud, ei saa D. Jeršovi juba seetõttu süüdi tunnistada. Et Vao rapsi omastamise süüdistus on puudulik, ei saa D. Jeršovi mõista õigeks ka sellega seonduvates võltsimissüüdistustes. Vastutus võltsitud dokumendi kasutamise eest eeldab kasutaja teadlikkust dokumendi võltsitusest, mistõttu ei saa D. Jeršovi

§ 345järgi süüdi mõista.

283. Lemuroga seotud dokumentide võltsimise osas välja toodud argumendid kehtivad ka ülejäänud võltsimissüüdistuste osas. 284.

§ 376

järgne vastutus tubakatoodete käitlemise eest eeldab seda, et Eestisse tuuakse üle 15 kg tubakatooteid. Need 15 kg on vaja arvutada isikupõhiselt. Süüdistuse kohaselt käitlesid kaks inimest 22,985 kg tubakatooteid ehk iga isiku suhtes eraldivõetult ei ole 15 kg piir ületatud. Seda seisukohta ei väära kaastäideviimise instituut. 285. Maksukuriteoga tekitatud kahju suuruseks on süüdistuse kohaselt 20 231,25 eurot. Maakohtu meelest ei väära see D. Jeršovi kriminaalvastutust:

§-s 3891 kõneldakse küll suurest kahjust ja see eeldab

§ 121

p 2 kohaselt 40 000 eurot ületavat summat, ent

§ 3891

kontekstis ei peeta silmas mitte riigile laekumata jäänud või riigi poolt alusetult tagastatud maksusumma suurust, vaid varjatud maksu või kinnipidamiskohustuse või alusetu tagastusnõude ulatust ehk tegeliku ja deklareeritud maksukohustuse vahet või üldse deklareerimata jäetud maksukohustuse suurust. Nii on tõesti karistusseadustiku kommentaaris kirjas. See seisukoht aga pole õige. Määratletusnõudest tulenevat on vaja tõlgendada

§ 3981

kitsendavalt, mistõttu peab tagastusnõude alusetu suurendamisena käsitama üksnes 37 tegusid, mis üle tavad

§ 121p-s 2 nimetatud olulise kahju määra.

Riigikohus on mitmeid koosseise tõlgendanud kitsendavalt. 286. Isegi kui eelnevaga mitte nõustuda, ei saa D. Jeršovi maksukuriteos ikkagi süüdi tunnistada. Nimelt parandas D. Jeršov maksuametnik E.S. juhendamisel valesti esitatud deklaratsioonid. Kuivõrd D. Jeršov pöördus maksuspetsialisti poole, ei saa talle rikkumist tulenevalt

§-s 39 sätestatud keelueksimuses olemisest süüks arvata.

1. Väidetavaid maksurikkumisi ei saa pidada üheks jätkuvaks teoks. Üksikaktid ei ole ajalisruumiliselt sedavõrd lähedased, et kogu käitumine oleks kolmandale isikule vaadeldav ühtse kokkukuuluva teona. Samuti tuleb arvestada sellega, et D. Jeršovi süüdistatakse valeandmete esitamises neljas teatud ajavahemiku järel esitatud käibemaksudeklaratsioonis, kuid need ei eralda üksikrikkumiste gruppe, millest igasse kuulub hulgaliselt episoode. Käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine leidis aset erinevatelt rahavoogudelt.
2. Agrochema esitas kaks tsiviilhagi juba
3. aastal. Samas saadeti kohtusse kaks Agrochema hilisemat tsiviilhagi –
4. novembri 2019 ja
5. juuni 2020 omad. Saab lähtuda sellest, et neid hagisid prokuratuurile esitades ei järginud Agrochema KrMS § 225 lg-s 1 sätestatud 10päevast tähtaega. On mõeldav, et Agrochema taotles selle tähtaja pikendamist. Kaitsjale aga niisugust taotlust esitatud pole, ehkki ta seda soovis. See taotlus peab olema kirjalik. Seaduses ette nähtud kord – ka tsiviilhagide esitamiseks – on täitmiseks. Ei ole korrektne, et esialgu esitatakse ühed hagid ja hiljem teised. Kaitsja taotleb ringkonnakohtski, et talle esitataks viidatud taotlus.
6. Kellegi süüditunnistamine kuriteos ei ole tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslik alus. Ka kriminaalasja menetleval kohtul tuleb tsiviilhagi lahendamisel järgida selgitamiskohustust ja asja ammendava arutamise kohustust. Maakohus seda praegu teinud pole. Ringkonnakohus seda tööd maakohtu eest teha ei saa. Ka peab kohus osutama võimalikele asjas kohaldamisele tulevatele normidele, ent sedagi pole praegu tehtud.
7. Spetsiifiliselt Agrochema
8. juuni 2020 tsiviilhagi osas märgib kaitsja lühidalt seda.
9. Agrochema hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele, sest hagiavaldusele ei ole lisatud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Viidatakse läbivalt
10. septembri 2017 hagiavalduse lisadele, ent
11. juuni 2020 hagiavaldusele neid lisasid lisatud pole.
12. Harju Maakohtu
13. oktoobri 2017 otsusega asjas nr 2-17-10844 mõisteti Lanfralt Agrochema kasuks välja kahjuhüvitis 36 784,80 eurot ja viivis. Viidatud tsiviilasjas tugines Agrochema nendelesamadele lepingutele, mis on aluseks praegusele süüdistusele. Agrochema
14. juuni 2020 hagiavalduses on täielikult lahti kirjutamata, millises osas on käsitletavas tsiviilhagis esitatud nõuded kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-10844 Lanfralt juba välja mõistetud nõuetega kattuvad. Tekib oht, et Agrochema rikastub alusetult: saab Lanfralt asjas nr 2-1710844 välja mõistetud 36 784,80 eurot ja lisaks sellele praeguses kriminaalasjas välja mõistetud 267 515,91 eurot.
15. Agrochema
16. septembri 2017 hagiavalduse lisade nr 24 ja 25 all esitatud
17. mai 2017 protokollist nr 67S ega protokollist nr 68S ei nähtu usaldusväärselt ega üheselt kontrollitavat arvutuskäiku selle kohta, kui palju on väävlita väetise teatud kaaluühik väävliga väetisest 38 odavam. Ka pole hagis avatud, millistest komponentidest koosnes Agrochema see kahju, mis seondus Baltic Agroga (183 852 eurot).
18. Tõendamata ja ka õiguslikult ebakorrektne on väide, et Lanfra pidi olema algusest peale teadlik sellest, et ta müüb Agrochemale ebaõiget toodet ilmselt eesmärgiga Agrochemat petta.
19. Agrochema ei tarninud Baltic Agrole ilma väävlita väetist, sest Kemotar oli väetisse väävli sisse pannud.
20. Et U. Lokk ei olnud Agrochema juhatuse liige, ei saa D. Jeršovile omistada ÄS § 187 lg 2 alusel solidaarvastutust.
21. Nn faktiline ühingujuht ei saa vastutada kahju tekitamise eest juhatuse liikme vastutuse sätete alusel.
22. Agrochemalt väetise ostnud isikud saavad käibemaksukohustuslasena riigilt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei olnud väidetava kahjusumma väljamõistmine koos käibemaksuga põhjendatud.
23. Teine Agrochema hagiavaldus esitati küll
24. novembril 2019, ent kuivõrd kohus jättis selle puuduste tõttu käiguta ja seepeale esitas Agrochema selle hagiavalduse uuesti
25. detsembril 2020, on vaja rääkida just
26. detsembri 2020 hagiavaldusest. Selle tsiviilhagi osas märgib kaitsja kokkuvõtlikult järgmist.
27. Sellelegi hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid – viidatakse
28. juuni 2017 kuriteoteate lisadele, ent ei
29. novembri 2019 ega
30. detsembri 2020 hagiavaldustele neid lisasid lisatud pole.
31. Rapsiga seonduvalt pole kohane rääkida näilikust tehingust. Viidatakse raha välja petmisele, ent kelmusesüüdistust D. Jeršovile esitatud pole. Ka on seesugune välja petmine tõendamata.
32. Ka maheda kanepiseemnega seoses ei saa kõneleda näilikust tehingust.
33. D. Jeršovi arestitud vara tuleb tsiviilhagide rahuldamata jätmise korral aresti alt vabastada. Arestiti vara nende tsiviilhagide tagamiseks, mida kohus menetlusse võtnud pole.
34. Ka avalik-õiguslik nõudeavaldus ei vasta seaduses toodule: selles pole viidatud tõenditele.
35. D. Jeršovile seatud ettevõtluskeeld on ebaseaduslik. Selle keelu jõustumisel kaotab D. Jeršov väga tõenäoliselt oma töö. Nii ei saaks D. Jeršov ka tasuda ära oma käesoleva menetlusega seos tekkivaid võlgu. (b) U. Loki kaitsja apellatsioon
36. U. Loki kaitsja tahab, et a) U. Loki suhtes lõpetataks mõistliku aja möödumise tõttu maksukuriteo menetlemine või alternatiivselt mõistetaks U. Lokk maksukuriteos õigeks, b) U. Lokk mõistetaks ülejäänud etteheidetes õigeks ja c) tsiviilhagid ning avalik-õiguslik nõudeavaldus jäetaks rahuldamata. Kaitsja peamised põhistused on seesugused. 39
37. Usalduse kuritarvitamisega seoses on oluline see, et Kemotari koostatud kahe kinnituse kohaselt oli väetises väävel. Pole tõendatud, et need kinnitused oleks võltsitud. Väävli olemasolu väetises näitavad ka ATC arved, mille võltsitust pole samuti tõendatud. Niisuguste dokumentide olemasolu ei võimalda tugineda tunnistajate ütlustele selle kohta, et väetises väävlit ei olnud.
38. Maheda kanepiseemne omastamisega seoses ei nähtu süüdistusest seda, kuidas U. Lokk võõra vara omastamise tahte manifesteeris. Ka ei nähtu süüdistusest subjektiivset koosseisu.
39. Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimises ei saa U. Lokki süüdi tunnistada juba kaitseõiguse rikkumise tõttu: võltsimiskuritegudes tehti U. Lokile etteheide alles süüdistusaktis. Ka pole tõendatud, et U. Lokk kõnealust dokumenti mingil viisil muutis.
40. Ka võltsitud dokumentide kasutamise etteheites rikuti eelkirjeldatud moel U. Loki kaitseõigust. Lisaks sellele ei nähtu otsusest, millised tõendid U. Loki süüd kinnitavad.
41. Niisamuti pole U. Lokki võimalik tunnistada süüdi maksejõuetuse põhjustamises.
42. Lanfra ja Agrochema vahelise lepingu rikkumine ei toimunud U. Loki teadmisel ja soovil tahtlikult. Seda kinnitab ka
43. mai 2017 kokkulepe, millele kohus aga tähelepanu ei pööranud. Selle kokkuleppe p 2.2 kohaselt pidi Lanfra leidma ostja tagastatavale puudustega kaubale ehk ilma väävlita väetisele; kauba müügist saadav summa pidi maha arvestatama sellest hüvitisest, mis Lanfral tulnuks maksta Agrochemale. Sellest kokkuleppest Agrochema loobus. Just see loobumine lõi olukorra, kus Lanfral polnud enam võimalik ilma väävlita tarnitud väetist müüa ning selle müügist saadud raha arvel Agrochemale tekitatud kahju hüvitada. Kui U. Lokk oleks saanud puudustega väetist realiseerida, poleks Lanfral tekkinud maksejõuetust.
44. U. Lokk põhjendas, miks ta võttis Lanfra arvelt välja sularaha – mh tasus ta Tiksile Lanfrale osutatud transporditeenuse eest arveid (14 500 ja 34 100 eurot). Tasumise kohta on olemas