← Eesti

1-22-7015/19

Obsah (4)§ 306§ 130§ 180§ 175

1-22-7015 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 07. juuli 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-7015 (21922900042) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistung

§ 306kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Robert Bekker süüdi tunnistada Kar

S § 121 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 kuud vangistust.

  1. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Robert Bekkerile Tartu Maakohtu 22.10.
  2. a otsusega nr 1-21-5291 mõistetud karistusega, s.o 2 aasta 2 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistusega ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust.
  3. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates Robert Bekkeri kahtlustatavana kinnipidamisest kriminaalasjas nr 1-21-5291, so alates 19.04.
  5. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada

§ 130

lg 41 alusel Robert Bekkeri suhtes tõkendit – vahistamine – alates Tartu Maakohtu 22.10.

  1. a otsusega nr 1-21-5291 1-22-7015 mõistetud karistuse ärakandmise hetkest. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud liitkaristuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem.
  2. Robert Bekkerilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 1)

§ 175

lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 61 eurot; 2)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1236 eurot; Menetluskulud kogusummas 1297 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700022861 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-7015“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. Määratud esindajale makstud tasu summas 381,60 eurot ning sundraha teise astme kuriteo puhul summas 1087,50 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus
  2. Robert Bekkerit süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kasutas 12.06.2021 kella 16.57 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone
  3. eluosakonna kambris nr 3107 füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav R. H. suhtes, lüües vähemalt neljal korral R. H. näo piirkonda. R. Bekker tekitas oma tegevusega R. H. valu ja tervisekahjustused – paremal ninajuurel 2 mm suuruse haava, vasaku kõrvalesta turse ja vasaku kõrva taga hematoomi. Kohtuotsuse põhjendused
  4. Esmalt tuvastab kohus sündmuse faktilised asjaolud ja kvalifitseerib teo (I), seejärel mõistab süüdistatavale karistuse (II) ning viimasena lahendab menetluskuludega seonduvad küsimused (III). (I)
  5. R. Bekkerile heidetakse ette kaaskinnipeetava R. H. kehalist väärkohtlemist. Konflikt kinnipeetavate ja kambrikaaslaste vahel leidis aset 12.06.2021 kella 16.57 paiku. Süüdistuse kohasel lõi R. Bekker kannatanut vähemalt neljal korral näo piirkonda, põhjustades R. H. valu ja tervisekahjustused. R. Bekker löömist ei tunnista ning väidab, et kannatanu kukkus. 2 1-22-7015
  6. Tartu Vangla valvemeedik tunnistaja D. Š. sõnul (tl 67-68) andis peavalve millalgi
  7. aasta juunis teada, et meditsiiniosakonda tuuakse vigastuste fikseerimiseks R. H. ja R. Bekker, kelle vahel oli väidetavalt toimunud kaklus. R. H. ninajuurel tuvastati haav ja turse ning kõrva taga hematoom. Ninajuurel olev haav oli umbes 2 cm pikk ning selle servad olid sirged (haav võib olla kas rebitud servaga või sirge). R. H. ütles valvemeedikule, et tal oli kambrikaaslasega intsident. Kannatanu vigastustest tegi tunnistaja ka fotod. R. Bekkeril mingeid vigastusi ei tuvastatud.
  8. Tartu Vanglas valvurina töötav tunnistaja N. O. (tl 68-70) liikus 12.06.2021 kella 16.57 paiku eluosakonnast mööda ja kuulis ühest kambrist karjumist ja seda, et vastu ust kolgiti paar korda. See oli E-11 eluosakonna
  9. üksuses kamber nr 3107, kus sel hetkel asusid R. Bekker ja R. H.. Kolkimine kõlas tunnistaja jaoks selliselt, nagu oleks keegi vastu ust lennanud või vihahoos löönud. Tunnistaja liikus selle hääle poole ja jõudiski R. Bekkeri ja R. H. kambri juurde. Kohale jõudes nägi ta ukse vaateavast R. H., kes oli täpselt ukse juures ja vaata tunnistajale otsa, tagapool oli R. Bekker. R. H. jooksis silmade vahelt verd. Siis käis aga kannatanu kambri WC-s nägu pesemas ning rääkis seejärel tunnistajale, et hetkel on kõik korras, aga varsti lähevad uuele ringile, s.t tunnistaja arusaama järgi hakkavad uuesti kaklema. R. Bekker ei rääkinud tunnistajale midagi. Kokkuvõtvalt sai N. O. aru, et toimunud on kaklus ning R. Bekker on R. H. löönud vähemalt ühel korral ning olukord on maha rahunenud.
  10. Kannatanu R. H. sõnul (tl 69 p – 73) viibis ta
  11. aastal ühes kambris koos R. Bekkeriga. Omavahel saadi läbi kehvasti ja suheldi vaid mõned sõnad. Samas ei olnud kannatanu sõnul neil omavahel konflikte või erimeelsusi. Millalgi
  12. aastal toimus aga kannatanul ja R. Bekkeril kaklus, millega seoses viidi kannatanu ka vangla meditsiiniosakonda läbivaatusele. R. H. ei oska öelda, miks see kaklus toimus, kõik käis nii kiiresti – maksimaalselt 10 sekundit. R. Bekker lõi kannatanut kambri vannitoa uksega vastu külge, peale mida oli neil omavahel sõnelus ja siis oli löömine. Kannatanu ei tea, milles see sõnelus seisnes, võimalik, et ta küsis süüdistatavalt, et mis tal viga on või miks ta nii tegi ning selle peale vastas R. Bekker hoobiga. R. Bekker lõi kannatanut rusikatega, maksimaalselt 4 korda. Löökide tagajärjel ta maha ei kukkunud, kuid võis kukkuda seljaga vastu kambri välisust, kuna seisis just seal. Löögid olid tugevad ja tabasid kannatanu nina, kõrva, pead ja otsaesist. Nii nina pealt kui ka nina seest oli verejooks ning peas oli sinikas. Hematoomid kõrval kestsid kuskil 3-4 nädalat. Ninale on jäänud väike arm, pea on ära paranenud. Kannatanu sõnul tundist ka end löökide järel kehvasti, oli pearinglust. Valu järgnes peale arsti juures käimist – nii nina kui pea hakkasid valutama ja kõrv tuikas. R. H. sõnul tema R. Bekkerit ei loonud. Süüdistatav küsis konflikti jooksul temalt, et kas ma löön su ära. Olukord lõppes siis, kui valvur N. O. tegi kambri lahti. Löömise ja kambri ukse avamise vahele jäid tunnistaja sõnul loetud sekundid. Nädal enne konflikti taotles kannatanu, et teda R. Bekkerist eraldi kambrisse pannakse, kuna ta aimas juhtunut juba ette, sest R. Bekker šantažeeris teda.
  13. Süüdistatav R. Bekker näeb toimunut teisiti (tl 73 p – 75 p). Kambrit jagati R. H.
  14. aasta mais ja juunis. Omavaheline läbisaamine oli nullilähedane. Nad ei suhelnud ning samas polnud neil ka tülisid. 12.06.2021 toimus aga väike intsident, kus R. Bekker kuulas ühte raadiosaadet ning R. H. vajutas selle seina peal olevast nupust ära. R. Bekker ütles seepeale, et pangu tagasi aga kannatanu ütles, et ei pane. Siis läks R. Bekker ise ja pani raadiosaate tagasi ning sellepeale R. H. ägestus ja tormas süüdistatavale kallale. Tormamine tähendab, et kannatanu jooksis akna poolt R. Bekkeri poole, kes seisis kambri välisukse juures. Kinnipeetavad oli üksteisest kuskil paari meetri kaugusel. Sinna vahele jäi veel WC uks, mis oli lahti. R. Bekker tuli eest ära ja kannatanu kukkus seetõttu näoli põrandale. Süüdistatav ei tea, ka kannatanu kukkus ka millegi vastu, kuid märkis, et on võimalik, et kannatanu kukkus vastu WC-potti. R. Bekker nägi, et kannatanul jooksis seejärel verd. Ühel hetkel vaatas valvur 3 1-22-7015 kambrisse sisse. R. Bekkeri sõnul on ka võimatu, et selle konflikti ajal keegi vastu välist kambriust läks. Verepritsmed võisid kambri ukse juurde saada alles siis, kui kannatanu käis juba verise näoga seal ringi. R. Bekkerile tuleb üllatusena, et kannatanu juba enne konflikti oli soovinud nende ühisest kambris ära minna. R. Bekkeri sõnul oli kannatanul temaga kambrit jagada mugav, kuna R. Bekker jagas temaga oma kõnekaarti. Pärast konflikti viidi R. Bekker vangla arsti juurde ning sel teelkonnal küsis ühes kambris viibinud kinnipeetav R. Bekkerilt hõigates, et mis juhtus ja kas oli matsu andmine. R. Bekker vastas sellepeale, et jah. Kinnipeetav küsis, kas R. Bekker andis või sai matsu ning R. Bekker vastas, et andis. Süüdistatava sõnul ei provotseerinud ta kannatanut ning ainus intsident ja suhtlus sel päeval oli neil seoses raadioga.
  15. Väljavõte R. Bekkeri haigusjuhtudest (tl 9) kinnitab, et R. Bekkeril 12.06.2021 meditsiiniosakonnas vigastusi ei tuvastatud ning R. Bekker eitas konflikti toimumist.
  16. Kokkuvõtvalt viibisid sündmuse juures seega vaid kaks inimest ning nende versioonid toimunust on vastandlikud. R. Bekkeri väitel kannatanu tormas tema poole ja sai vigastused kukkudes. Tähele tuleb panna, et kannatanu vigastused on pea erinevates piirkondades (paremal pool ninal, vasakul kõrval ja vasaku kõrva taga) ja nende tekkimise võimalus ühe kukkumise käigus on äärmiselt vähetõenäoline. Sündmust väljastpoolt kambrit kuulnud tunnistaja kuulis paari kolkivat heli nagu keelgi oleks vastu ust lennanud või vihahoos löönud. R. Bekkeri versiooniga korduvate kolkivate helide tekkimine kokku ei lähe. Kannatanu sõnul seisis ta rünnaku ajal seljaga vastu kambri välisust ning võis just löökide mõjul seljaga vastu ust kukkuda. Kui tunnistaja luugi avas, oli otse selle taga verise näoga R. H.. On üsna üheselt selge see, et kui vanglas leiab aset sündmus, kus keegi saab vigastusi, järgneb sellele uurimine. Sellest hoolimata ei pidanud R. Bekker vajalikuks oma versiooni toimunust avaldada ei kambrisse tulnud ametnikule ega ka hiljem meditsiiniosakonnas. Enamgi veel, valvurite saatel koridoris liikudes teatas ta teisele kinnipeetavale, et tema andis matsu. Seega toetavad kannatanu versiooni toimunust mitmed teised tõendid. Süüdistatava kaitseväite kinnituseks tõendeid pole. Kohus on seisukohal, et R. Bekkeri sündmusest tunduvalt pika aja möödumisel esmakordselt esitatud kaitseversioon ei kajasta tegelikult toimunut. Kohus loeb süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks ning arvab need tõendikogumist välja.
  17. Kannatanule tekitatud vigastusi tõendab väljavõte R. H. haigusjuhtudes Tartu Vanglas (tl 8). Väljavõtte kohaselt toodi kannatanu 12.06.2021 meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks, kuna kahe kinnipeetava vahel oli kaklus. Kannatanu ninajuurel, paremal tuvastati 2 mm torkehaav, esines vähene verejooks, tekkimas oli turse. Vasakul kõrvalestal esines turse, hüpereemilisus. Vasaku kõrva taga hematoom. Veel on kirjas, et konflikti põhjus jääb ebaselgeks. Lisaks nähtuvad kannatanu ninal olevad vigastused kohtule esitatud fototabelist (tl 1-2, tunnistaja D. Š. ülekuulamise protokolli lisa).
  18. Ekspertiisiaktist nr 22E-LÕI0016 (tl 3-7) nähtub, et R. H. esinesid järgmised vigastused/tervisekahjustused: ninajuure, paremal 2 mm torkehaav vähese verejooksuga ja tursega; vasakul kõrvalestal turse, hüpereemilisus (punetus); vasaku kõrva taga hematoom (verevalum). Ekspertiisiakti kohaselt võivad kannatanu vigastused olla tekitatud 12.06.
  19. Veel märgib ekspert, et ei saa välistada R. H. kirjeldatud ja fotografeeritud ninajuurel, paremal paikneva vigastuse tekitamist terava esemega, kuid täpsemalt ei ole võimalik öelda, kas vigastused on tekitatud kasutades torke- või terariista. Vasakul kõrvalestal esinenud turse, punetus ja vasaku kõrva taga esinenud hematoom võivad olla tekitatud kokkupuutel kõva tömbi eseme või pinnaga, võimalik et rusikaga löömisel. Vigastused ei ole eluohtlikud ning põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab kuni neli nädalat. 4 1-22-7015
  20. Kaitsja on kannatanul tuvastatud vigastusega seoses välja toonud, et on kummaline, kuidas meditsiinidokumentides viidatakse justkui olevat R. H. näo- ja ninavigastus tekitatud torkeriistaga. Kohus on seisukohal, et kannatanule tekitatud vigastuste tekkemehhanismi ei ole võimalik üheselt tuvastada. Teada on siiski see, et enne kannatanul neid vigastusi ei olnud ning pärast konflikti R. Bekkeriga kannatanul erinevad vigastused fikseeriti. KarS § 121 lg 1 teokoosseisu täitmiseks piisab käesoleva kaasuse kontekstis ainuüksi ühekordsest rusikaga löömisest ning sellega kannatanule tervisekahjustuse tekitamisest või valu põhjustamisest. Kohus on kogutud tõendite põhjal veendumusel, et R. Bekker peksis kannatanut ja selle tagajärjel tekkisid pea piirkonnas vigastused. Lisaks tundis kannatanu pärast rünnakut valu. Seega on objektiivne süüteokoosseis täidetud.
  21. R. Bekker pani kehalise väärkohtlemise episoodi toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. R. Bekkeri teokirjeldustest tulenevalt ei saa rääkida mingist muust tahtluse vormist kui kavatsetusest – ta lõi kannatanut korduvalt erinevatesse kohtadesse pea piirkonnas, sh näkku. Selliseid tegusid saab isik toime panna ainult eesmärgipäraselt.
  22. Kohus ei tuvastanud R. Bekkeri teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)
  23. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKK 11.06.2018, 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega; RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
  24. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt deklareeritakse karistuse mõistmise lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Esimese astme kohtulahendite analüüsi tulemusena on õiguskirjanduses järeldatud, et suurem osa karistustest langeb piirkonda, mis on keskmisest selgelt madalamad. Aritmeetilisest keskmisest lähtumise deklareerimine toob kaasa kohtuotsuste ebaloogilisi põhjendusi – karistust kergendavate asjaolude puudumisel varem korduvalt karistatud isikute poolt mitmete kuriteoepisoodide toimepanemine päädib sanktsiooni keskmisest madalama karistusega (vt. J. Ginter. Karistuse mõistmine esimese astme kohtutes. – Juridica 2022 nr 9–10 lk 738–739).
  25. Allakirjutanu jagab artikli autori seisukohta, et sõltuvalt asjaoludest tuleks lähtuda sanktsiooni alumise kolmandiku ülemisest määrast. Sellist lähenemist on tunnistanud ka kohtupraktika (Tallinna RKK 1-11-11411, Pärnu MK 1-10-11574).
  26. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
  27. Kohus ei pea karistusliigina rahalist karistust võimalikuks. Esiteks ei võimalda seda süü suurus. Teiseks on tegemist korduvalt karistatud isikuga, keda ei suutnud uue kuriteo toimepanemisest heidutada ka reaalne vabaduse piiramine. 5 1-22-7015
  28. Kohus loeb teosüüd pigem väikeseks. Tegemist on lühiajalise intsidendiga, mille tagajärjed ehk kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid ka KarS § 121 lg 1 koosseisu mõttes pigem kerged. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus R. Bekkeri teos tuvastanud.
  29. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada lisaks ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. R. Bekkeril on kaks kehtivat kriminaalkaristust liiklusalaste kuritegude eest. Arvestades ka käesoleva kriminaalasja esemeks olevat tegu, on süüdistatav toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mis viitab üldisele madalale õiguskuulekusele. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav senini oma käitumise ebaõigussisu teadvustanud ega tekitanud kohtule veendumust, et ta edaspidi käitub õiguskuulekalt. Seega puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivset mõju heaks. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi.
  30. Prokurör taotles R. Bekkerile selle teo eest karistuseks vangistust 3 kuud. Kohus ei pea vajalikuks sellest karistusettepanekust süüdistatava kahjuks kõrvale kalduda. Selline vangistus vastab üldjoontes kõigile KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele.
  31. R. Bekkerile ette heidetav tegu leidis aset 12.06.
  32. Tartu Maakohus on tema suhtes teises asjas teinud süüdimõistva otsuse 22.10.
  33. KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus karistusseadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.
  34. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse liitkaristusest mahaarvamise peamiseks eelduseks on asjaolu, et süüdlane ei ole kuni uue kohtuotsuse tegemiseni pidevalt viibinud vahi all või karistuse kandmisel, vaid on sealt vahepeal olnud vabastatud, mistõttu samaliigiliste karistuste tasandamine neile ühise karistuse kandmise algusaja määramise teel pole võimalik (vt Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 65 punkt 3.6-3.8). Kui süüdlane alles kannab talle eelmise süüdimõistva otsuse järgi kohaldatud karistust, moodustatakse esmalt liitkaristus § 64 ja § 65 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest ning seejärel määratakse otsuses kindlaks vaid liitkaristuse kandmise aja algus. Juba ärakantud karistuse osa liitkaristusest mahaarvamine ei ole sel juhul lubatud, vaid samaliigilised karistused tasandatakse nende jaoks ühise karistuse kandmise algusaja määramise teel. Liitkaristuse kulgemise alguseks on sel juhul päev, millest alates on arvestatud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust.
  35. Erandlike asjaolude puudumisel liidetakse KarS § 64 lg 1 alusel raskemale karistusele kergemast karistusest pool. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel tuleb liita R. Bekkerile mõistetud karistus 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.10.2021 otsusega nr 1-21-5291 mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust. Selle karistuse kandmise algusaeg on 19.04.
  37. Antud juhul on tekkinud olukord, kus R. Bekker vabaneb liitkaristust moodustava otsusega mõistetud karistuse kandmiselt enne kui käesolev kohtuotsus jõustub. Kohus on seisukohal, et otsuse täitmise tagamiseks on põhjendatud R. Bekkeri suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. R. Bekkeri suhtes oli juba enne liitkaristust moodustava karistuse kandmisele asumist kohaldatud tõkendit vahistamine. Käesolevas asjas ei olnud tõkendi kohaldamise 6 1-22-7015 vajadust seetõttu, et R. Bekker kandis vahepeal karistust. Üldjuhul peaks karistuse kulgemine toimuma katkematult ning liidetav karistus suurendab kantavat karistust vaid vähesel määral. R. Bekkeril on võimalik karistuse kandmiselt vabanemise järel asuda oma elu korraldama ilma, et seda peaks katkestama uus karistuse kandmisele asumine.
  38. Kohus vahistab

§ 130lg 41 alusel R.

Bekkeri kohtuotsuse täitmise tagamiseks alates Tartu Maakohtu 22.10.2021. a otsusega nr 1-21-5291 mõistetud karistuse ärakandmise hetkest. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud liitkaristuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. (III) 28.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale või esindajale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

  1. Kriminaalasjas on läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis tervisekahjustuste tuvastamiseks (ekspertiisiakt nr 22E-LÕI0016) maksumusega 61 eurot (tl 3-7).
  2. Kannatanu R. H. riigi õigusabi korras määratud esindaja Kaire Hänilene on kohtumenetluses esitanud tasutaotluse summas 381,60 eurot (tl 81-82), mille kohus rahuldas täielikult. Prokurör taotles selle kulu riigi kanda jätmist. Riigi kulul esindaja määramine oli tingitud kannatanu tervislikust seisundist tulenevast vajadusest tema õigused menetluses paremini tagada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga. Kannatanu esindaja määramise asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud tasu välja mõista süüdistatavalt, mistõttu jääb määratud esindaja tasu riigi kanda.
  3. R. Bekkerile määratud kaitsjale vandeadvokaat Kalju Kutsarile on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu 231,60 (99,60 + 132) euro ulatuses (tl 36-37, 41-42). Kohtumenetluses esitas K. Kutsar tasutaotluse summas 1004,40 eurot (tl 78-80), mille kohus rahuldas täielikult. Seega on R. Bekkeri kaitsja tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 1236 eurot. 32.

§ 175

lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. R. Bekkerile etteheidetav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu. Kohtuasi 1-21-529, mille otsusega moodustatakse liitkaristus, registreeriti Tartu Maakohtus 30.07.2021, seega olnuks võimalik kriminaalasjade lahendamine ühes menetluses. Seetõttu kohus teistkordselt sundraha välja ei mõista (vt RKKKo 3-1-1-24-11 p 10.3). Sundraha summas 1087,50 eurot jääb riigi kanda. 33. Kokku on R. Bekkerilt väljamõistetavad menetluskulud 1297 (61 + 1236) eurot. 34.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et 7 1-22-7015 kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja menetluskulude vähendamist ega menetluskulude ajatamist taotlenud ei ole. 35. Kohus ei näe asjaolusid, mis isiku resotsialiseerumisväljavaadete aspektist võimaldaks menetluskulusid vähendada. R. Bekker viibib hetkel vangistuses ning käitub ka seal viisil, mis tingib uute kriminaalasjade menetlemise vajaduse. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevatest menetluskulude hüvitamise kohustusest on ta valdkonnas kogenud inimesena vaieldamatult teadlik. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.