Obsah (8)

§ 54§ 45§ 46§ 47§ 49§ 8§ 18§ 59

2-24-1714 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-1714 Tsiviilasi H T maksejõuetusavaldus Menetlustoimin

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

1. Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 18.03.2024 kohtule usaldusisiku aruande ning 19.03.2024 võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisaga nr
2. 4.
3. Aruande kohaselt on võlgniku tegelik elukoht XXXXX ( võlgnikul on 2005 aastal sündinud laps (õpib), võlgnik on alates septembrist 2023 töötu. 4.
4. Võlgniku varad. Maksejõuetusmenetluse algatamise seisuga ei ole ning varasemalt polnud võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul polnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Võlgnik ei olnud pensionifondiga liitunud. Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud kontod Coop Pank AS-s ning Swedbank AS-s (Lisa 4 ja 5 ) ning LHV Pank AS-s (ei kasuta). Võlgniku sissetulekut moodustavad töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis ning peretoetus, kokku summas 735 eurot kuus. Võlgnik sai ka sissetulekust tulenevat toetust Saaremaa Vallavalitsuselt. Muu realiseeritav vara puudub. Võlgniku kohustused, kokku 6 003,93 eurot: TF Bank AB (publ) Eesti filiaal eest 441,21 eurot; Bondora AS ees 3 583,39 eurot (20.10.2022 sõlmitud laenuleping), Holm Bank AS ees 423,53 eurot (23.08.2021 sõlmitud maksekaardileping, Svea Finance AS 1190,77 eurot (09.12.2021 ostulimiidi kasutamise kokkulepe); Swedbank AS 365,03 eurot (2005 aastal sõlmitud limiidikonto leping. Täitemenetlused puuduvad. 4.
5. Võlgniku avaldused. Võlgnik on teatanud, et makseraskused tekkisid
6. aasta keskel, mil ta ei suutnud võetud kohustusi korrektselt täita, sest olemasolevatest sissetulekutest nendeks ei jätkunud. Ta võttis järjest erinevaid kiirlaene, saamata aru tagajärgedest. Lisaks, seoses töökaotusega, muutus tema majanduslik olukord kehvemaks. Võlgnik on Töötukassas töötuna arvel ning temale on määratud osaline töövõime. Terviseprobleemide tõttu on raskendatud ka tööotsingud. 4.
7. Usaldusisiku arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Võlgnikul on kohustusi 6000 euro ulatuses. Temal puudub väärtuslik vara ja piisav sissetulek, mille arvelt oleks võimalik kohustusi lähitulevikus täita. Seega on tekkinud pankrotiolukord. Võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et tema ona kasutanud laenuraha toimetulekuks, so. kommunaalkulude või toidupoodides ostude eest tasumiseks. Seega on laenud olid võetud makseraskuste ületamiseks. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole usaldusisik hetkeseisuga tuvastanud. Usaldusisik on selgitanud võlgnikule, et tema on kohustatud kohustustest vabastamise menetluses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Usaldusisik on selgitanud, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Ülaltoodu alusel leiab usaldusisik, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ning kuulutada välja tema pankrot ning algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. 4.5 Usaldusisiku töö aruanne ning tasu arvestuse käik. Usaldusisik on teinud järgmised toimingud: menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine 1 tund; Päringute tegemine (krediidiasutused, registrid jt) 1 tund; vastuste analüüs 2 tundi; hinnang, vara- ja võlanimekirja koostamine ja esitamine 4 tundi. Ülesannete täitmiseks kulutas usaldusisik 8 tundi. Juhindudes PankrS §-st 23 palub usaldusisik määrata usaldusisiku tasuks 1040 eurot (tund – 130 eurot), millele lisandub käibemaks 228,80 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus 3 2-24-1714 2269,20 eurot. Prognoositavad menetluskulud moodustavad 2 269,20 eurot, ning vara, mille arvelt oleks võimalik neid katta, võlgnikul hetkeseisuga puudub. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu osaliselt riigi vahenditest, s.o. 8 tundi eest 528 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot. Usaldusisik palub maksta tasu tema büroole, mis on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101793410). Usaldusisik palub:
8. Rahuldada maksejõuetusavaldus ning kuulutada välja H T pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
9. Nimetada H T pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden
10. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.
11. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot ning jätta see võlgniku kanda.
12. Kuna pankrotihalduri tasu ei saa katta võlgniku vara arvelt, palub haldur määrata halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest, summas 644,16 eurot (sh käibemaks), väljamaksmisega haldurit teenindava büroo Business Law Firm OÜ arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pank AS-s. 01.04.2024 usaldusisik täpsustas esitatud aruannet paludes usaldusisiku tasu osas lugeda õigeks tuginemine

§ 54lg-le 2 ja § 45 lg -le 2.

Kohtu seisukoht 5. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 18.03.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt koosneb H T sissetulek sotsiaaltoetustest summas 735 eurot, tema ülalpidamisel on XXXXXXXXX aastal sündinud laps, kes omandab haridust. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 6003,93 eurot. Võlgnikul võlgnevuste tasumiseks vahendid puuduvad. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
3. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
4. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. H T maksejõuetusavalduse menetluse võtmise ja usaldusisiku nimetamise ajal, s.o 14.02.2024, täitemenetluste registri andmetel võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei olnud. Ka käesoleva määruse koostamise seisuga täitemenetluste registri andmetel H T suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole.
5. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 4 2-24-1714 10. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 11.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 12. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 13.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 14.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis alates 01.01.2024 on 164 eurot.
2. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub 5 2-24-1714 kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1268,80 eurot (käibemaksuga).
3. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu, summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s. Business Law Firm OÜ arvelduskontole. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning tasuda samuti büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6