Obsah (9)

§ 357§ 360§ 660§ 173§ 164§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Anna Liiv ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024, Tallinn Kohtuasja nu

) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 7. Hageja esitas maakohtule hagi abielu lahutamiseks. Kostja taotles asjas

§ 357lg 1 alusel menetluse peatamist.

Maakohus jättis menetluse peatamise taotluse rahuldamata ja tegi lõppotsuse, millega rahuldas hagi ja lahutas poolte abielu. Kostja põhiline etteheide maakohtule on see, et maakohus oleks pidanud andma pooltele kuuekuulise leppimisaja. Kolleegium märgib, et menetluse peatamata jätmise määruse peale ei saa

§ 360lg 2 järgi edasi kaevata.

Seega ei ole peatamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamine seaduse järgi lubatud, küll aga saab sellise määruse kohta esitada vastuväite apellatsioonkaebuses (

§ 660lg 2).

Eelnevast tulenevalt käsitab ringkonnakohus menetluse peatamata jätmise otsustust menetlusliku vastuväitena, mis tähendab seda, et kostja sai sellele tugineda oma apellatsioonkaebuses maakohtu otsust vaidlustades.

1. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning on õigesti asjas esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest järeldanud, et abielu säilitamine ei ole võimalik, mistõttu ei ole leppimisaja andmine ja menetluse peatamine põhjendatud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.
2. Kohus võib perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei soovi hagejast lahutada ning soovib kuuekuulist leppimisaega, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Õige on kostja osundamine PKS § 67 lg-le 3, mille kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Praeguses asjas on maakohus menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et abinõude tarvitusele võtmine ei annaks tulemust, sest hageja ei pea abielu säilimise võimalust võimalikuks. Ka ringkonnakohtu istungil ei toonud kostja lepinguline esindaja esile asjaolusid, mis veenaksid kohut, et abielu saab säilitada. Kostjal oli võimalus esile tuua ja tõendada, et ta on astunud konkreetseid samme abielu säilitamiseks, sh oli kostjal võimalik kasutada ära maakohtu otsuse tegemise ja apellatsioonimenetluses 3 toimunud istungi vahelist aega. Kolme kuu pikkune ajavahemik maakohtu otsuse tegemisest kuni ringkonnakohtu istungini on piisav, et teha kindlaks, kas poolte leppimine on võimalik või mitte. Viidatud perioodil ei ole poolte suhted paranenud. Üksnes asjaolu, et
3. mai
4. a sündmuse osas on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei anna alust arvata, et kostja käitumine ei kahjustaks hagejat või lapsi. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et tegemist ei olnud ainukese abikaasade vahelise kodutüliga, mis on vajanud politsei sekkumist (dtl 148, e-kirja lisa – Politsei- ja Piirivalveameti vastuskiri). Viimane kodutülidest leidis aset
5. novembril 2023, milles sai digiloo haigusjuhtumi kirjelduse järgi tervisekahjustuse hageja laps (dtl-d 153–155). Kostja arvamus, et ta ei kahjusta oma käitumisega hagejat või lapsi, on tema subjektiivne arvamus, mis on ümber lükatud asjas esitatud tõenditega (dtl 148 ja selle e-kirja lisad). 8.
6. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus PKS § 67 lg-t 3, kui jättis leppimisaja määramata, kuna abielusuhte jätkamine eeldab mõlema poole tahet. Hageja oli ka ringkonnakohtu istungil kindlal veendumusel, et abielusuhted on lõppenud ja need ei taastu (
7. märts
8. a protokoll; ajamärk 00:20:42). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja näidanud üles valmidust tegutseda abielu säilitamise nimel. Asja materjalide pinnalt on võimalik teha järeldus, et kostja on see, kes ei ole teinud hagejaga koostööd. Sellele viitab kostja käitumine ja asjasse suhtumine, hoides kõrvale kohtuistungitele ilmumisest, tuues korduvalt põhjuseks enda haigestumise. Kui maakohus tegi perearstile päringu selle kohta, kas kostja oli
9. septembril 2023,
10. oktoobril 2023 ja
11. oktoobril 2023 haigestunud sedavõrd, et ei saanud osa võtta kohtuistungist, sh virtuaalsest kohtuistungist, vastas perearst, et kostja küll suhtles kahel korral pereõega, kuid ei tulnud tervisliku seisundi hindamiseks vastuvõtule (dtl-d 131 ja 135). Kostja jättis ilmumata ka ringkonnakohtu istungile, viidates arstitõendit esitamata haigestumisele (dtl 241). Kui kostja väidab, et tal ei ole olnud võimalik hagejaga suhelda ja erimeelsusi selgeks rääkida, siis selleks oli kostjal võimalus tulla kohtuistungile. Ka kohus ei saa pooli lepitada, kui üks pooltest ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile. 8.
12. Kolleegium märgib, et kuigi praeguses asjas ei ole pooled pikemat aega lahus elanud, siis viitab abikaasade elukorraldus lahkuminekule järgnenud ajal, et hageja otsus abielu lahutamise soovi osas on vankumatu. Pooled on
13. aprillil 2023 sõlminud abieluvara lepingu, lisaks elatise tasumise kokkuleppe, ning hageja on esitanud maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (dtl-d 47–50;
14. märts
15. a protokoll; ajamärk 00:28:46). Seega asjaolu, et poolte lahuselu on olnud lühike (alates
16. a maikuust), omab menetluse peatamise otsustamise seisukohast vähest tähendust. Nõustudes maakohtuga ei näe ka kolleegium tuvastatud asjaolude põhjal võimalust abielu säilitamiseks. Hageja hindab kostjat tulenevalt kostja käitumisest endale ja lastele ohtlikuks (dtl 150). Kolleegium märgib, et mõlemad abikaasad peavad ennast abielus hästi tundma ning leppimisaega tuleks anda pooltele, kellel mõlemal on tahe abielu säilitamiseks. Praegusel juhul see nii ei ole, sest leppimise soov on vaid ühepoolne. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
18. Tulenevalt

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

Hagilises abieluasjas reguleerib menetluskulude jaotust

§ 164lg 1.

Sellest lähtudes on ka maakohus jätnud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kolleegiumi hinnangul saab ringkonnakohus lisaks

§-le 164 võtta menetluskulude jaotusel arvesse ka

§ 171

lg-t 1, mille kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega näeb

§ 171

lg 1 ette 4 erisätte menetluskulude jaotuse otsustamiseks ringkonnakohtu menetluses. Kohtul tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Arvestades, et kostja apellatsioonkaebuse ükski väide ei olnud edukas, peab ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda

§ 171lg-st 1, jättes apellatsiooniastmes kantud kulud kostja kanda.

Kolleegium määrab

§ 174lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 120 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Sellele lisandub kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit ja kohtuistungil osalemine 45 minutit. 11.
2. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on asja sisu arvestades vajalik ja põhjendatud, kuid lepingulise esindaja toimingute maht on põhjendatud osaliselt. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja asja keerukust, peab kolleegium apellatsioonkaebuse tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud toimingute piisavaks mahuks 4 tunni asemel 3 tundi. Ülejäänud toimingute ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. 11.
3. Kolleegiumi hinnangul ei saa siinses asjas hageja poolt lepingulise esindaja kasutamist pidada ebamõistlikuks. Olukorras, kus hagejal olid suhted kostjaga pingelised, kostja ei ilmunud kohtuistungitele, kostjat esindas advokaat ning taotleti menetluse peatamist, oleks hageja jäänud õigusteadmiste puudumise tõttu nõrgemasse positsiooni ning ta ei oleks olnud võimeline ise oma õigusi menetluses kaitsma. 11.
4. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 550 eurot (= 4,58 x 120). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle. Lisaks tuleb

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 5