← Eesti

2-24-1717/10

Obsah (9)§ 5§ 45§ 46§ 47§ 49§ 8§ 54§ 18§ 59

2-24-1717 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-1717 Tsiviilasi U S maksejõuetusavaldus Menetlustoimin

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

  1. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 08.03.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning tasutaotluse. 4.
  2. Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Kinnisvara, sõidukid, digitaalne vara ja muud finantsinstrumendid, äriühingud, muu oluline vara puuduvad. Võlgnikul on nõue kohtutäituri vastu, kes on peatatud täitemenetluse käigus arestinud kogu tagastatava tulumaksu summas 769,58 eurot. Vabatahtlik pensionifond on välja võetud septembris 2021, kokku laekus 1344,27 eurot. Täiendav kogumispension puudub. Võlgniku sissetulekud koosnevad töövõimetoetusest ja töötutoetusest, lisaks töötukassa koolitushüvitis. Veebruaris 2024 olid tegelikud laekumised summas 424,62 eurot. 4.
  3. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku – pole tuvastatud või puudub. 4.
  4. Võlgnikul on arvelduskonto ja hoiukonto Swedbank AS-is, arvelduskonto jääk arvande esitamise seisuga 0,38 eurot. 4.
  5. Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 21 539,10 eurot, on kokkuvõtlikult järgmised:
  6. Bondora AS ees 8 190,64 eurot (sh põhiosa 7 654,96 eurot ja kõrvalnõuded 535,68 eurot);
  7. Aktiva Finance Group OÜ ees 4 166,81 eurot;
  8. OK Incure OÜ ees 6 337,73 eurot;
  9. Kohtutäitur Rocki Albert ees 2 207,32 eurot;
  10. Kohtutäitur Rannar Liitmaa ees 636,60 eurot. Kõik kohustuse on muutunud sissenõutavaks, nende aluseks on kas kohtulahendid või täitemenetluse otsused. Maksejõuetusavalduses on võlgnik näidanud kohustusi 1708,40€ võrra väiksemana, kui usaldusisikule on võlausldajate poolt teatatud. Nõuded võivad kasvada kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatavate viiviste võrra. Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et: -Talle ei kuulu praegu kinnisasju, transpordivahendeid ja tulirelvi ega äriühingute osalusi. -Talle ei kuulu koduse majapidamise esemeid (kasutab üürileandja omasid). -Tal ei ole järelmaksuga soetatud vara. -Võlgniku nimel on käesoleval ajal sõlmitud korteri üürileping ja Telia Eesti AS-iga sideteenuste leping. -Tema võetud laenudel ei ole kaaslaenajaid, käendajaid ega tagatise andjaid. -Tema valduses on korteri üürileandjale kuuluv vara. -Teiste isikute käes ei ole temale kuuluvat vara - Eraisikute ees kohustused puuduvad ja pole ka erasisikutele ise 3 aasta jooksul laene andnud. - Tal ei ole praegu pooleliolevaid kohtuasju. - Ta elab üksinda üürikorteris XXXXXXXXXXXX. Tasub eraisikule üüri 250€/kuus, lisaks elekter ca 30€/kuus ja kommunaalid 35-40€/kuus. Lisaks tasub Teliale arveid. Korteriga seoses võlgnevused puuduvad. - Tal on kontod Swedbank AS-is. -Praegusel ajal koosneb tema sissetulek töövõimetoetusest 328€ ja Töötukassa koolitusrahas ca 100€, mis mõlemad laekuvad tema kontole Swedbank AS-is. -Tal oli pensioni II sammas, kuid võttis selle välja ja maksis selle eest tagasi Laen.ee laenu. -Talle on määratud töövõime osaline vähenemine. -Laenude võtmise osas on selgitanud, et tal oli perevägivald ja ta oli kohustatud laenu võtma. 3 2-24-1717 -Maksejõuetusavalduse aitas tal koostada võlanõustaja ja ta on kursis pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega. Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: -Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku sünnijärgne perenimi XXXX Ta oli ajavahemikus XXXXXXXX abielus XXXXXXXXX -Ühisvara tuvastatud ei ole. Tal ei ole ülalpeetavaid. -Registervara olemasolu viimase 5 aasta jooksul ei ole tuvastatud. - Tagasivõidetavaid tehinguid ei ole tuvastatud - Kontolt on tehtud väiksemates summades arveldusi eraisikutega, kuid võlgnik on kinnitanud, et tal pole laenukohustusi eraisikute ees. Võlgniku jooksvad kulutused koosnevad kulutustest elektrile (30 eurot), telefoniteenusele (63 eurot), kommunaalkuludele (35 eurot) ja korteriüürile (250 eurot), kokku summas 378 eurot. Võlgniku sissetulek veebruaris 2024 olli 424,62€, mis tähendab, et kuludeks toidule jm igapäevastele kuludele jääb 46,62€/kuus. Võlgnik kasutab toiduabi teenuseid. 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tollliameti poolt esitatud andmetele tuginedes on võlgniku keskmine tulumaksuga maksustatav netosissetulek (töötasu, haigustoetused jms) olnud järgmised: 2020.a. bruto 4 515,24 €, neto 4 168,57 € ehk 347 €/kuus 2021.a. bruto 6 887,03 €, neto 5 971,25 € ehk 498 €/kuus 2022.a. bruto 3 957,07 €, neto 3 469,85 € ehk 289 €/kuus 2023.a. bruto 5 575,11 €, neto 4 755,58 € ehk 396 €/kuus Eelnimetatud sissetuleku hulka kuuluvad töötasud, haigushüvitised, töötuskindlustuse hüvitised ning 2021 aastal II pensionisamba oosakute raha ( neto 1344,27). Eelnimetatud tulu hulgas ei ole kajastatud töövõimetoetust, mida võlgnik on vaadeldud perioodil saanud 263-328€/kuu. Seega on võlgniku tegelik netosissetulek vaadeldud perioodil olnud keskmiselt 610-725€/kuus. Kuude lõikes on see olnud erinev ja sõltunud näiteks sellest, kas ta on saanud töötasu või töötutoetust. Viimati sai ta töötasu detsembris 2023 brutotasuna 60€. Käesoleval ajal on võlgnik registreeritud töötuna ja tema sissetulekuks on töötutoetus ja töövõimetoetus. U S teadaolevad kohustused on viie

(5)võlausaldaja ees kokku 21 539,10 €, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Esimesed kohtulahendid tema suhtes tehti veebruaris 2023 ja siis avati ka täitetoimikud võlgade sissenõudmiseks. Seega võib eeldada, et lepingud lõppesid/öeldi üles/ juba 2022 aasta keskel. Võlgniku suhtes on avatud 5 täitetoimikut. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. Tema 2024 veebruarikuu sissetulek oli 425€. Võlgnik oli laene võtnud juba enne 2021 aasta algust. Sealjuures tasus ta igakuiseid laenumakseid 300-400 €/kuus. Võlgnik ise on öelnud, et oli sunnitud laene võtma perevägivalla tõttu ja nüüd üksinda elades ning tihti töökohta vahetades ning halva tervise tõttu ei jätku tal vahendeid laenude tasumiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest: U S kohustuste aluseks on kohtulahendid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist on kontrollitud ning laenude andmisel on võlausaldajad järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Võlgnik on selgitanud, et laene võttis ta perevägivalla tõttu ja maksejõuetuks muutus ta 2023 aasta keskel. Usaldusisiku hinnagul on U S maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine ( väidetavalt teise isiku survel) ning uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks tingimustes, kus tal puudus piisav ja pidev sissetulek kohustuste tasumiseks. Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2022-l aastal, kui tekkisid võlgnevused ning võlausaldajad hakkasid loovutama nõudeid inkassofirmadele, kes omakorda esitasid avaldused kohtusse. Makejõuetusavalduses on võlgik taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul varad ja piisav regulaarne sissetulek, 4 2-24-1717 mistõttu võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on täiesti võimatu. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et: 1) U S oma kohustusi täita ei suuda; 2) võlgade ümberkujundamist ei ole võlgnik soovinud ning see ei oleks tema jaoks ka sobiv menetlusliik. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). U S on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: 1. kuulutada välja U S pankrot; 2. nimetada pankrotihaldur; 3. kohustada U S vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged; 4. algatada U S kohustustest vabastamise menetlus. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik

§H 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 12,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringute koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1 tund; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 30 minutit; võlgniku kolme aasta sissetulekute andmetega tutvumine ja analüüs 30 minutit; võlgniku 3 aasta pangakontode väljavõtetega tutvumine ja analüüs 1 tund; andmete analüüs kogumis, sh lepingud ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 h. U S suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis (lubatud kuni 164 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1625,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk 357,50 eurot. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut taotleb usaldusisik tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusiisk palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 820,00€, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot (kokku 1000,40 eurot) ning hüvitada see riigi vahenditest ja usaldusisiku tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003. Kohtu seisukoht 5. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

  2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 08.03.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt koosneb U S sissetulek töövõimetoetusest ja töötutoetusest. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 21 539,10 eurot, kõik kohustused on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul ei ole võlgnevuste tasumiseks vahendeid. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
  3. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
  4. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja

§ 5

2-24-1717 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

  1. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
  2. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 11. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 12.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 13. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 14.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse 6 2-24-1717 pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 15.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

  1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
  2. aastal oli tunnitasu ülemmäär 145 eurot, alates 01.01.2024 on see 164 eurot.
  3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1000,40 eurot (käibemaksuga).
  4. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 2-24-1717 Reena Undrest kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.