1-23-3124/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-3124 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2024 määrus Alexander Dmitrievi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alexander Dmitriev 37101053715), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. juuni 2023 otsusega karistati Alexander Dmitrievit KarS § 348 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistati A. Dmitrievi 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
6. augusti 2022 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 12 päeva vangistust, võrra ning mõisteti A. Dmitrievile lõplikuks karistuseks 1 aasta 10 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus
7. juuni 2023 ja lõpp
8. mai
10. Viru Maakohtu
11. märtsi 2024 määrusega jäeti A. Dmitrievi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud, materiaalsed mitte. 2.
12. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu töötab vanglas, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud riigikeele õpingutel, kuid katkestas. 2.
13. A. Dmitrievil on vabanemisel elukoht ühiselamus, kuid seal võib ta kokku puutuda kriminaalse taustaga isikutega, kes võivad negatiivset mõju avaldada. Vabaduses töökoht puudub, ka enne vangistust puudus, kuid väidetavalt sai majanduslikult hakkama. Kuigi isikul puudub garanteeritud töökoht ja kindel sissetulek, ei ole isiku poolt toimepandud kuriteod seotud tema majandusliku olukorraga. 2.
14. Varasemalt on A. Dmitrievit karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ning võltsitud dokumendi (juhiloa) kasutamise eest. Kinnipeetav ei tunnista kuritegusid soodustavaid tegureid, vaid pisendab kuritegude tähtsust ja leiab põhjuseid kuritegude õigustamiseks. Tema sõnul hankis ta võltsitud juhiloa, kuna tal oli vaja sõita. Süüdimõistetul puudub seaduslikul teel probleemide lahedamise oskus ning isiku sõnad ja teod näitavad seda, et isik ei ole valmis muutusteks. 2.
15. Süüdimõistetu vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamises sisulises eelduses, s.o isiku edasises õiguskuulekas käitumises ei olnud maakohus kindel. Maakohus ei olnud seega veendunud, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest loobuma. Eelmise kuriteo eest mõisteti isikule karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid karistus pöörati täitmisele, kuna isik korduvalt rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Puudub kindlus selles, et vabastades isiku käesoleval ajal ennetähtaegselt ja allutades ta käitumiskontrollile, oleks kinnipeetav võimeline täitma talle kohaldatavaid kontrollnõudeid ja kohustusi.
16. Viru Maakohtu
17. märtsi määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Dmitriev, kes leiab, et maakohtu määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna kohus ei ole välja selgitanud kõiki vabastamise eeldusi. Süüdimõistetul on keevitaja, monteerija ja ehitaja kutse ja ta saab kergelt tööd leida. A. Dmitrievil on 1,5 aastane Euroopa Liidu kodanikust tütar, kes elab emaga ja kelle osas tuleb süüdimõistetul isakohustusi täita. Vangla ei ole võimeline andma A. Dmitrievile tasuvat tööd, et ta saaks maksta tütrele elatist 260,33 eurot. Vanglas kogunevad maksmata võlad, vanglakaristus tekitab varalist kahju, mis pidevalt kasvab ning sellest on ebareaalne välja tulla. A. Dmitriev lisab, et teda ei saa riigist välja saata, kuna ta on Euroopa Liidu kodaniku pereliige. Eestis elab ta pikaajalise elamisloa alusel ega kujuta endast tõsist ohtu avalikule korrale või riski riigi julgeolekule. Väljasaatmise puhul peab kohus seda põhjendama. Auto juhtimine rikutud juhiloaga või joobes ei ole paigutatav ühte ritta mõrvade ja röövidega. Arvestades toimepandud kuritegusid võib kohus kindel olla, et šokivangistusega on karistus oma eesmärgi täitnud. A. Dmitriev on täitnud kõik sotsiaalprogrammid, mida vangla võimaldab, on andnud nõusoleku elektrooniliseks valveks ja kohustub uusi kuritegusid mitte toime panema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohtu määrus oleks ebaseaduslik või põhjendamata KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.
19. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Kohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Dmitrievi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud ja seda ka elektroonilise valvega, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata, uute kuritegude risk on kõrge ega ole konkreetse süüdimõistetu puhul maandatav ka kriminaalhooldusega koos elektroonilise valvega. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Määruskaebuses tuuakse välja, et maakohus on jätnud arvestamata rida asjaolusid, kuid ka ringkonnakohus ei pea võimalikuks nendele asjaoludele liigset kaalu anda. Kohati on väljatoodud asjaolud põhjendamatud ega kuulugi arvestamisele. On arusaadav, et perekond on inimesele tähtis, kuid perekonna olemasolu, sealhulgas alaealise lapse ülalpidamiskohustus, ei vabasta isikut karistuse kandmisest, kui ta on toime pannud kuriteo. Kuritegusid toime pannes ei ole süüdimõistetu seadnud oma last esikohale – küll peab nüüd seda olulisemaks kui karistuse 2 ärakandmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjaoluga, mis on vabastamise eelduseks. Kohtukolleegium peab kohatuks ka süüdimõistetu argumentatsiooni sellest, et vangla ei võimalda talle tasuvat tööd, et A. Dmitriev saaks elatist tasuda, võlgnevusi likvideerida, vaid vangla tekitab varalist kahju juurde. Selline olukord on aga kolleegiumi hinnangul võrdelises seoses süüdimõistetu enda käitumisega. Vangla on justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega ei ole tegemist äriühinguga, kes peaks tagama isikule sobiva ja meeldiva töökoha. Vangistuses töötamise eesmärgiks on A. Dmitrievi individuaalse täitmiskava kohaselt säilitada tööharjumus ning sissetulek. Samas oleks kummastav kujutada ette olukorda, et isik paneb toime kuriteo, töötab vangistuses ja saab selle eest sarnast tasu inimesega, kes on vabaduses ja ei pane kuritegusid toime. Nii on ka VangS sätestatud ära, millist sissetulekut on isikul võimalik töötamise eest saada – VangS §
20. Süüdimõistetu toob ka välja, et tal on mitmeid kutseid keevitaja, ehitaja ja monteerijana, kuid kui tutvuda kinnipeetava suhtes koostatud iseloomustusega, siis nähtub, et kinnipeetav on enda sõnul Narva kutsekeskkoolis omandanud eriala (keevitaja). Haridust kinnitavad andmed puuduvad. Samuti ei ole seda kinnitavad tõendeid esitanud A. Dmitriev. Kuigi isiku sõnul on tal mitmeid kutseid, mis võimaldavad tal vabalt töökohta valida, siis kinnipeetava iseloomustusest tuleb taaskord, et isikul ei ole garanteeritud töökohta. Tõsi on see, et A. Dmitrievil on võimalik end töötuna arvele võtta, samas ei ole ka tema kuriteod seotud majandusliku kasu saamisega. Enamgi veel, isikul puuduvad
21. jaanuari 2024 seisuga rahalised nõuded, seega ei saa ka mingisugusest erakorralisest kahjust rääkida. Süüdimõistetu pühendab suure osa oma kaebusest väljasaatmisega seonduvale. Kohtule nähtuvalt ei ole A. Dmitrievit riigist välja saadetud, seega ei kuulu argumendid ka ümberlükkamisele. Ka jääb edutuks argumentatsioon seoses sellega, et A. Dmitrievi toimepandud kuritegusid ei saa seada ühte ritta mõrvade ja röövimistega – süüdimõistetu poolt on toimepandud kuriteod, mille eest on ette nähtub karistusena vangistus. Samuti on asjakohatud argumendid seoses šokivangistuse mõistmise ja eesmärkidega. Määruskaebuses ei ole välja toodud argumente, mis lükkaks ümber maakohtu järeldused ning A. Dmitrievil tuleb jätkata vangistuse kandmist.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
23. märtsi 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas