Obsah (4)

§ 101§ 97§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind X Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 15. m

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. M. A.l tuleb kanda igakuine elatis iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja C. S. arvelduskontole nr EEXXX AS-is SEB Pank.
2. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ap ellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist suvekuudel (s.o juuni, juuli, august) 300.00 eurot kuus ning muudel kuudel (s.o september kuni mai) 370.00 eurot kuus. Kostja täitis kokkulepet kuni
3. aasta veebruarini. Alates
4. aasta veebruarist kostja hagejale elatist ei tasu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 08.11.202207.11.2023 eest summas 2929.93 eurot ning alates 08.11.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx igakuine elatis 260.33 eurot (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Tagasiulatuva elatise summa 2929.93 eurot perioodi 08.11.2022-07.11.2023 eest moodustab elatis seadusjärgses miinimummääras, arvestusega, et perioodil 08.11.2022-31.01.2023 oli miinimumelatis 225.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot); perioodil 01.02.2023-31.03.2023 oli miinimumelatis 215.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot); alates 01.04.2023 on miinimumelatis 260.33 eurot (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). Hageja märgib, et ei pea oma kulusid tõendama, kuna nõuab elatist kooskõlas

§ 101lg 1 sätestatuga.

Hageja selgitab, et hageja peres kasvavad lisaks hagejale kaks lapsetoetust saama õigustatud last: xxx sündinud T. S. ja xxx sündinud I. D. M.. Perehüvitis 100.00 eurot kuus on määratud pere kolmandale lapsele ehk I. D. M.. Hageja eest tasutakse hageja seadusliku esindaja kontole lapsetoetust 80.00 eurot kuus. Lisaks lapsetoetusele tasutakse PHS § 16 lg 1 p 5 kohast lasterikka pere toetust, mille suuruseks on alates 01.01.2024 450.00 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). Kuni 2 31.12.2023 oli vastav summa 650.00 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et PHS § 21 lg 2 alusel makstava toetuse alusel ei ole võimalik kostjal taotleda elatise vähendamist hagejale makstava elatise osas, kuna hageja on pere teine laps, mitte kolmas, ning hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ainus ühine laps. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub igakuist elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja C. S. arvelduskontole nr EEXXX AS-is SEB Pank. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1689.92 eurot (käibemaksuga), millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt, kuid leiab, et hagiavalduses nõutav miinimumelatis on arvutatud valesti. Kostja on nõus tasuma elatist miinimummääras. Ajavahemiku 07.11.2022-31.01.2023 kohta arvutatud elatise summa 225.64 eurot kuus on õige ning seda kostja ei vaidlusta. Kostja kinnitab, et tasus elatist suvekuudel 300.00 eurot ja muudel kuudel 370.00 eurot kuus kuni

1. a veebruarini. Kostja lõpetas hagejale elatise tasumise, kuna on muusik ning seoses koroonakriisiga kadus kostjal igasugune sissetulek. Elatise makseid alates koroonakriisi algusest tegi kostja enda säästudest, kuid kuna sissetulek lõppes umbes
2. aasta märtsis, siis
3. aasta veebruariks olid kõik kostja säästud lõppenud. Kostja ei ole kuni käesoleva hetkeni endale tööd leidnud. Kostja lisab, et hageja seaduslikust esindajast lahku minnes maksis kostja hageja seaduslikule esindajale 5500.00 eurot ning kinkis talle auto, mille väärtus oli umbes 13 000.00 eurot. Seega on kostja maksnud hagejale elatist rohkem kui seaduses sätestatud miinimummäär ning samuti andnud hageja seaduslikule esindajale vara umbes 18 500.00 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja on arvutanud valesti miinimumelatist ning arvutuse ekslikkus tuleneb asjaolust, et hageja seaduslikul esindajal on kolm last (nendest kõige noorem on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps). Seega on ajavahemiku 01.02.2023-31.03.2023 eest arvutatud elatise summa vale põhjusel, et hageja on pere kolmas laps, mistõttu on tema lapsetoetuse summa 100.00 eurot kuus, mitte 80.00 eurot. Lisaks tuleb miinimumelatise nõudes võtta arvesse ka lasterikka pere toetust 650.00 eurot. Eelnevast tulenevalt on miinimumelatise suurus perioodil 01.02.2023-31.03.2023 151.47 eurot kuus ning alates 01.04.2023 196.16 eurot. Seega on tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud summas 2339.56 eurot. Kostja palub menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 163 lõiget 2 ja jätta kostja menetluskulud tervikuna või suuremas osas hageja kanda, kui kohus rahuldab hagi osaliselt ja sarnases ulatuses nagu kostja on kompromissina pakkunud. Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja 1263.92 eurot (käibemaksuga), millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused I

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud 3 võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209.20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249.78 eurot.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine x-aastane tütar, kes elab ema juures ning vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ja on nõus elatist tasuma miinimummääras, kuid pooled vaidlevad miinimumelatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). II Hageja ja kostja vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb miinimumelatise nõude puhul võtta arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-te 1 ja 2 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. PHS § 21 lg-st 1 tulenevalt on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-19160 22.06.2022 otsuse p-s 14.3 selgitanud, et kohus hindab sõltumata poolte taotlusest

§ 101

lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel PHS §-de 17 ja 21 mõttes. PHS § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus alates 01.01.2019 pere esimese ja teise lapse kohta 60.00 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100.00 eurot ning alates 01.01.2023 pere esimese ja teise lapse kohta 80.00 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100.00 eurot. PHS 4 § 21 lg 2 kohaselt oli lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele alates 01.01.2017 300.00 eurot, alates 01.01.2023 650.00 eurot ning alates 01.01.2024 450.00 eurot. Hageja seadusliku esindaja peres kasvab koos hagejaga kolm PHS § 17 lg-te 1 ja 2 alusel lapsetoetust saama õigustatud last: xxx sündinud T. S., xxx sündinud hageja ning 28.12.2021 sündinud I. D. M.(dtl 45-46). Lapsetoetus summas 100.00 eurot kuus on määratud pere kolmandale lapsetoetust saama õigustatud lapsele ehk I. D. M. (dtl 48). Arvestades, et hageja on pere teine laps, oli hageja lapsetoetuse suurus perioodil 08.11.202231.12.2022 60.00 eurot kuus ning alates 01.01.2023 80.00 eurot kuus. Kuna hageja seadusliku esindaja peres kasvab kolm lapsetoetust saama õigustatud last, saab hageja seaduslik esindaja PHS § 21 lg-st 1 tulenevalt lasterikka pere toetust, mis oli perioodil 08.11.2022-31.12.2022 300.00 eurot kuus, alates 01.01.2023 650.00 eurot kuus ning alates 01.01.2024 450.00 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on saanud 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 710.00 eurot (dtl 59), millest saab järeldada, et toetuse moodustab lasterikka pere toetus 450.00 eurot, lapse toetus esimese ja teise lapse kohta 80.00 eurot ning kolmanda lapse kohta 100.00 eurot (450.00 eurot + 80.00 eurot + 80.00 eurot + 100.00 eurot). Hagi esitamise ajal, s.o 08.11.2023 oli lapsetoetus teise lapse kohta 80.00 eurot ning lasterikka pere toetus 650.00 eurot. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on lasterikka pere toetuse eesmärk sama, mis peretoetustel üldiselt. Perehüvitiste seaduse § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ning perekonnaseaduse § 116 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab seda, et mõlemal vanemal on võrdne kohustus last ülal pidada ja peretoetuste eesmärk on pakkuda rahalist tuge mõlemale vanemale, olenemata sellest, kas vanemad elavad koos või lahus. Kuna peretoetused on mõeldud lapse kulude katmiseks, leevendab see mõlema vanema koormust nende kulude kandmisel ning kuna vanemate osa kulude kandmisel peaks olema võrdne, peaks ka toetustest saadav abi selles osas olema võrdselt jaotatud. Lastest lahuselavaid vanemaid ei saa kohelda ebavõrdsemalt kui perega koos elavaid vanemaid (vt Riigikogu XIV koosseis, 703 SE II seletuskiri, lk 3). Alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 kehtinud

§ 101

lg-s 5 ei olnud täpsustatud, millisel viisil tuleb miinimumelatise nõude puhul arvestada lasterikka pere toetust ning tegemist oli kohtuniku diskretsiooniga. Kohus on seisukohal, et 01.02.2023 jõustunud

§ 101

lg 5 teise lause alusel tuleb miinimumelatise nõude puhul arvesse võtta lasterikka pere toetust ka juhul, kui kõik lasterikka pere toetust saavad lapsed ei ole hageja seadusliku esindaja ja kostja ühised lapsed. Toetus tuleb jagada võrdselt kõigi toetust saava pere laste vahel. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga 206.16 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud laste arvuga 54.17 eurot) ning alates 01.01.2024 seoses lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisega, miinimumelatis 222.83 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud laste arvuga 37.50 eurot). III Kostja on toonud esile, et tasus hagejale elatist suvekuudel 300.00 eurot ja muudel kuudel 5 370.00 eurot kuus kuni

1. a veebruarini. Kostja lõpetas hagejale elatise tasumise, kuna on muusik ning seoses koroonakriisiga kadus kostjal igasugune sissetulek alates
2. a märtsist. Kostja ei ole kuni käesoleva hetkeni endale tööd leidnud. Kostja lisab, et hageja seaduslikust esindajast lahku minnes maksis kostja hageja seaduslikule esindajale 5500.00 eurot ning kinkis talle auto, mille väärtus oli umbes 13 000.00 eurot. Seega on kostja maksnud hagejale elatist rohkem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Kostja ei ole toonud esile, et kostjal ei oleks võimalik anda hagejale elatist miinimummääras ega teenida täiendavat sissetulekut. Samuti ei tugine kostja asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi või esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvestada hagejale elatise vahetu tasumisena kostja poolt hageja seaduslikule esindajale tehtud kingitusi. Lisaks ei võimalda võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1 tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Kohus on seisukohal, et elatise igakuine makse miinimummääras ei kahjusta kostja toimetulekut ning kostja on suuteline elatist miinimummääras maksma. Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja miinimummääras. IV Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 08.11.2022-07.11.2023 eest elatis 2929.93 eurot. Kostja on nõustunud tagasiulatuvalt perioodi 08.11.2022-07.11.2023 eest hagejale elatist tasuma summas 2339.56 eurot. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

§-s 101 sätestatud miinimummääras, siis on põhjendatud mõista välja elatis hagiavalduse esitamisele eelnenud ühe aasta eest, s.o alates 08.11.2022 kuni 07.11.2023 (s.o hagiavalduse esitamiseni) samuti miinimummääras. 6 Kostja on nõustunud tasuma elatist perioodi 08.11.2022-31.01.2023 eest 225.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot) (vt dtl 4 ja dtl 26). Perioodil 01.02.2023-31.03.2023 oli miinimumelatis 161.47 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud laste arvuga 54.17 eurot). Perioodil 01.04.2023-07.11.2023 oli miinimumelatis 206.16 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud laste arvuga 54.17 eurot). Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 08.11.2022-07.11.2023 eest kokku 2438.39 eurot (perioodi 08.11.2022-31.01.2023 eest 624.24 eurot (225.64 / 30 x 23 + 225.64 + 225.64); perioodi 01.02.2023-31.03.2023 eest 322.94 eurot (161.47 x 2) ning perioodi 01.04.2023-07.11.2023 eest 1491.21 eurot (206.16 x 7 + 206.16 / 30 x 7)). V Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et E. N. A. hagi M. A. vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 08.11.202207.11.2023 eest 2438.39 eurot, alates 08.11.2023 summas 206.16 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud laste arvuga 54.17 eurot) ning alates 01.01.2024 summas 222.83 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud laste arvuga 37.50 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.04.2034. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja C. S.e arvelduskontole nr EEXXX AS-is SEB Pank. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 7