lg 2-le võib elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus elatist tasuma 150 eurot kuus. Perekonnaseaduse (
) §de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.
lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui
Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 01.04.2023 on hagejatele makstav elatis 260, 33 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). MTA tõendi kohaselt oli perioodil 01.09.2022 – 31.08.2023 kostja sissetulek 22, 40 eurot 2 (töövõimetushüvitis) ning hagejate seaduslikule esindajale väljamakseid tehtud ei ole. Kinnisvara ja mootorsõidukeid kostjale ei kuulu. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub kinnisasi asukohaga xxx. Mootorsõidukeid hagejate seadusliku esindaja nimel ei ole. Tuvastatud on, et kostjal on lisaks hagejatele veel 2 ülalpeetavat (C. C. ja D. D.). 4. Kostja on tuginenud asjaolule, et tal on veel kaks last ning osa laste vajadustest on kaetud peretoetustega.
lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (RKTKo 2-16-2343 p 11). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16118651p 13). Kohtu hinnangul tuleb kostjal välja mõistetavat elatist vähendada tulenevalt mõjuva põhjuse olemasolust
Arvestades kostja varalist seisundit ja asjaolu, et kostjalt mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest (04.10.2019), millest tulenevalt tekib kostjal märkimisväärne kohustus tasuda lisaks igakuisele elatisele elatist hagejatele kuni kohtuotsuse tegemiseni rohkem kui kolme aasta eest, tooks elatise välja mõistmine alammääras kaasa hagejate ja teiste laste ebavõrdse olukorra, st. hagejad oleksid oluliselt paremas olukorras kui kostja teised lapsed. Kuna kostja on nõustunud tasuma mõlemale hagejale 150 eurot kuus, tuleb elatis välja mõista selles ulatuses. 5. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse suurusega kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 04.10.2019, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist kahele lapsele rohkem kui kolme aasta eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 3 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2024. a otsusega nr 2-1915474. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.