KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 26.03.2024 Kohtuasja number 1-21-4249 Ingrid Kullerkann, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 29.02.
- a määrus Sergei Geraštšenko (isikukood: 37306204219) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Sergei Geraštšenko, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Geraštšenko määruskaebus Viru Maakohtu 29.02.
- a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Pärnu Maakohtu 18.01.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4249 karistati Sergei Geraštšenkot karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmine algas 29.12.2020 ja lõppeb 29.08.
- Viru Vangla esitas 08.02.2024 Viru Maakohtule materjalid Sergei Geraštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist.
- Viru Maakohtu 29.02.
- a määrusega jäeti Sergei Geraštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus tuvastas, et täidetud on KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed tingimused. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude kogumis vaagimisel aga ei tekkinud kohtul veendumust, et Sergei Geraštšenko suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. 1 Kohus pidas positiivseks, et süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses täitnud töökohustust, talle on vabaduses tagatud elukoht ning teda toetab lähikondsete võrgustik. Samuti on isik läbinud vestlused õigusvastase käitumise teemadel ja aktiivselt osaledes sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ka kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud õiguskuulekas ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Samas süüdimõistetu varasem elukäik ja isik viitavad uute kuritegude toimepanemise riskile. Sergei Geraštšenkot on korduvalt karistatud narkokuritegude eest vangistusega, käesoleva karistuse aluseks olnud narkokuritegu pandi toime grupis ning käideldud aine kogus oli märkimisväärne. Isik on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. Kuriteod on olnud ette planeeritud. Kinnipeetav ei ole varasematest õigusrikkumistest ja karistustest järeldusi teinud. Sergei Geraštšenkol on ka sõltuvus narkootikumidest, mida ta ei tunnista. Ta vahendas narkootikume nii majandusliku kasu saamise eesmärgil kui ka isikliku tarvitamisvajaduse rahuldamiseks. Enne vangistust süüdimõistetul legaalsed sissetulekud puudusid, võlakohustusi on üle 6000 euro. Kindel vabanemisjärgne töökoht puudub. Varasemad kriminaalhooldused on kulgenud probleemselt (kohustuste rikkumine, uue kuriteo sooritamine). Eelnevat kokku võttes maakohtu seisukohalt kriminaalhooldus ja elektrooniline valve ei hoia ära uusi kuritegusid selliselt nagu vangistus ning Sergei Geraštšenko karistuse eesmärgid pole veel täidetud.
- Maakohtu määruse vaidlustas Sergei Geraštšenko, kes palub ennetähtaegse vabastamise taotluse üle vaadata. Oma kaebuses on süüdimõistetu põhjalikult avanud kriminaalasja põhimenetluse tehiolusid, samuti on kaebuses käsitletud vangistuse elu-olu, isiku tervise ning varasema ennetähtaegse vabastamisega seonduvat. Kaebaja kinnitusel tema narkootikume enam ei tarvita, sest ta on läbinud Wismari haiglas ravi. Oma süüd ta tunnistab ja kahetseb. 6000 eurot nõudeid on seotud kohtukuludega. Sergei Geraštšenko perekonnal on suur maja ja lapselapsed vajavad hooldust ning tuge. Hetkel viibib ta Tallinna Vangla avavanglas. Süüdimõistetu ei saa aru, miks positiivsed aspektid tema puhul ei loe. Kinnipeetav soovib võimalust alustada uut elu ja on nõus elektroonilise valvega ning temale määratavate kohustustega. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium leiab, et Sergei Geraštšenko määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist); b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (RKKKm 1-22-7792/21, p 8). Need tingimused on käsilolevas asjas täidetud.
- KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKKm 1-15-2671/174, p 12). Vangla ja prokuratuuri seisukohaga on kohus seotud üksnes põhistamiskohustuse kaudu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus Sergei Geraštšenko ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ja arusaadavalt. Lähtutud ei ole sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest. Samuti ei ole olulisi asjaolusid tähelepanuta jäetud. Maakohus ei teinud Sergei Geraštšenko vabastamata jätmisel kaalutlus- ega põhjendamisviga 2 ning on põhjalikult argumenteerinud, miks süüdlase varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikust tulenevad riskid annavad aluse kahelda süüdlase vabanemisjärgses õiguskuulekuses.
- Määruskaebuses on ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist, s.o positiivsetele asjaoludele liigvähese kaalu andmist. Kriminaalkolleegium sellist rikkumist ei tuvastanud – kohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Arvestatud on nii positiivsete (elukoht, sotsiaalprogrammi ja vestluste läbimine, töötamine, õiguskuulekas käitumine vangistuses) kui ka negatiivsete asjaoludega (korduv karistatus, sõltuvusprobleemid, kriminaalsed käitumismallid). Kohtumääruses on määruskaebuse väidetele sisuliselt ammendav vastus juba antud. Maakohus selgitas, et vaatamata Sergei Geraštšenkot positiivselt iseloomustavatele asjaoludele on temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt väga suur. Kaalutlusõiguse rikkumisena ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda olukorda, kus süüdimõistetu maakohtu seisukohtadega ei nõustu. Süüdlase soov aidata oma perekonda on küll inimlikult mõistetav, ent ei tingiks maakohtu määruse tühistamist. Eelnevale lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi.
- Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3