Obsah (5)

§ 4034§ 4033§ 415§ 113§ 94

Tsiviilasi nr 2-22-148344 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-148

) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu

1. märtsi
2. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu
3. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).
4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

§ 4034

lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab

§ 4033

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-2113098, p 18 viimane lõik). 5.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 3

1. Kohus selgitas
2. veebruari ja
3. aprilli 2023 määrustes hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja vastuse (dtl 62-63) kohaselt esialgselt võlausaldajalt saadud väljavõttes on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks järgmised andmed. Otsuse tegemisel kontrollib Coop Finants kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Taust.ee, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Arvestati laenusaaja märgitud sissetulekut 1400 eurot ja kohustusi 400 eurot. Maksimaalne laenusumma sai olla 1500 eurot. Laenusaaja omas töökohta (EMTA andmed) ja tööandja tasus töötasu (pangalaekumised). Ülalpeetavaid ei olnud. Pangasisesest süsteemist CCS, mis koondab endas järelmaksu ning Säästukaart Pluss andmeid, nähtus, et kliendil puudus Säästukaart Plussi leping. Pangasisesest süsteemist TANK, mis koondab endas väikelaenude andmeid, nähtus, et kliendil ei olnud kohustusi. Pangasisesest süsteemist LENNUK, mis koondab endas pangaüleseid andmeid, nähtus, et klient ei ole kasutanud muid pangateenuseid. Aktiivseid võlgnevusi ei olnud. Lisaks on kostja kinnitanud (lepingu p 17), et laenuandjale esitatud teave on olnud õige, täielik ja asjakohane (sh esitatud andmed sissetulekute kohta) ning laenuandja nõudmisel dokumentaalselt tõendatav, tema sissetulek võimaldab katta tema igapäevased majapidamiskulud, täita ülalpidamiskohustused ja täita lepingujärgseid maksekohustusi; ta on sõlminud lepingu vaba tahte alusel, lähtudes laenu sihtotstarbest. Lepingu sõlmimise ajal ei esine tema suhtes asjaolusid, mis võiksid põhjustada lepingu sõlmimise sunnitud olukorras erakorralise vajaduse katmiseks. Esialgne võlausaldaja jõudis analüüsi tulemusena järeldusele, et kostja oli laenukõlbulik. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt on esialgne võlausaldaja kontrollinud, et kostja omas töökohta ja kostja igakuise töötasu suurust (leping sõlmiti
4. jaanuaril 2021, lisatud väljavõttes toodud palgalaekumised kinnitavad töötasu laekumist septembri 2020 seisuga). Kohustuste puhul ei ole teada, kas need hõlmavad kõiki igakuiseid kohustusi (finantskohustused, majapidamiskulud jne). Hageja esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks palunud kostjal oma igakuiseid kohustusi täpsustada või et esialgne võlausaldaja oleks kostja kohustusi nõuetekohaselt kontrollinud. Hageja nimetatud andmekogude ja pangasiseste süsteemide kontrolli ei saa pidada piisavaks. Hageja esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. 7.

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hagiavalduse kohaselt kostja sai laenu 1630 eurot. Hagiavaldusele lisatud tabelist nähtuvalt on kostja tasunud põhiosa katteks kokku 138,65 eurot, intressi katteks 136,80 eurot, lepingu haldustasu katteks 10,50 eurot ja sissenõudmiskulude (meeldetuletuskirjade saatmise tasud) katteks 10 eurot.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 1334,05 eurot (1630 295,95). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1334,05 eurot. Hageja nõuded intressi, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. 4 8. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (0,05% päevas, 18,90% aastas).

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 järgi krediidiandja võib nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt

§ 4034

lg-st 7 on lepingu intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1334,05 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses.
2. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 350, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu seoses hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega 100 eurot (ajakulu 1 tund, tunnitasu 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud kokku 470 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 329 eurot (470 x 0,70).
3. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 5