Obsah (7)

§ 134§ 1231§ 135§ 116§ 138§ 124§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-8835 Kohtuasi Tallinna l

) § 134 lg-st 1 tulenevat alust emalt poja suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks, kuna ei ole tõendatud, et ema oleks hooldusõiguse teostamisel ohustanud poja heaolu või poega hooletusse jätnud. Poja füüsilise väärkohtlemise kohta andmed puuduvad. Maakohtule on esitatud poja lasteaia 30.05.2023 arvamus lapse arengunäitajate kohta, mille kohaselt on poja areng eakohane. Isal II on emaga ühine hooldusõigus poja suhtes. Poja isa on lapsega suhelnud vastavalt suhtlemiskorrale, mis on määratud kohtumäärusega. Lasteaia direktori 03.10.2023 ekirja kohaselt võib nähtu põhjal kinnitada/eeldada, et pojal on kiindumussuhe mõlema vanemaga, ja rääkides rühma õpetajatega leidis kinnitust, et lapsel ei ole lasteaias käidud aja jooksul olnud füüsilise väärkohtlemise tunnuseid. Avaldaja esitatud teabest nähtub, et vanemate vastuolud leidsid aset vanemate kooselu ajal. Kuna vanemad elavad nüüd eraldi, on vanematel võimalik poja hooldusõigust teostada ühiselt ja täita hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Menetluses esitatud teabe kohaselt on probleeme tekitanud peamiselt ema keerulised suhted tütrega, kes alates 30.11.2022 enam ema juures ei ela – alates 30.11.2022 elas tütar oma vanaema juures ja alates 29.04.2023 elab tütar oma isa juures. Menetluses on leidnud kinnitust, et ema on oma tütart löönud ning et löömist ja sellele järgnenud olukorda ja tundeid on pealt näinud poeg. Teise inimese löömise juures viibimine ohustab kindlasti lapse vaimset ja hingelist heaolu. Tütar soovib aga elada ka edaspidi oma isa juures, mistõttu ema ja tütre vahelisi konflikte, mis ohustaksid poja meelerahu, ema ja poja elukohas enam aset ei leia. Ema juures on poja jaoks sobivad elutingimused ja maakohtu hinnangul ei ole lapse elukorralduse muutmine põhjendatud. 11.2. Emalt tütre suhtes hooldusõiguse äravõtmine on

§ 134

lg 1 ja § 135 lg 2 alusel põhjendatud, kuna ema ei ole suutnud tagada tütrele ohutut kasvukeskkonda ja kohaliku omavalitsuse rakendatud muud abinõud ei ole tulemust andnud. Ema hooldusõiguse säilitamine pärsiks tütre arengut ja seaks ohtu lapse elu, tervise ja arengu. Ema suutmatus on juba varem kahjustanud tütre õpinguid, sest ta oli ema juures elades kohustatud hoolitsema ema asemel teise lapse (poja) eest. Kõrgendatud vastutus võib mõjutada lapse vaimset tervist ja pikemas perspektiivis ka füüsilist tervist. Tütar ei soovi ema juures elada. 14-aastast last ei saa sundida elama emaga koos – eriti siis, kui ema on olnud lapse vastu füüsiliselt vägivaldne. 11.3. Tütar on asunud elama oma isa juurde. Isa I on valmis tütre eest hoolitsema ja suudab tagada tütrele turvalise kasvukeskkonna. Kuigi isa I ei suhelnud tütrega mitmeid aastaid ning loobus 2021. a hooldusõigusest, on olukord nüüdseks muutunud. Seega on põhjendatud isa I hooldusõiguse taastamine tütre suhtes

§ 1231lg 1 alusel.

Isa II määruskaebus

1. Isa II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse emalt poja suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja isale II poja suhtes ainuhooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata, ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks 7 2-23-8835 või teha uus määrus, millega rahuldada avaldus emalt poja suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja poja ainuhooldusõiguse üleandmiseks isale II. 12.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidanuks maakohus tuvastama, milline on ema vaimne võimekus poja suhtes isikuhooldusõiguse teostamiseks, ning hindama sisuliselt, kas ja millist ohtu ema pojale kujutab. Isa II ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna tütar ei ela enam ema juures, ei teki ka vägivaldseid olukordi, mida poeg varem pealt pidi nägema. Hooldusõiguse küsimuse lahendamisel tuleks ennetada riske ja vältida sellise elukorralduse määramist, mis võib ohustada poja heaolu ja vaimset tervist. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 6 lg-st 1 tuleneb nõue ennetada lapse õiguste ja heaolu tagamiseks lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varajast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonna probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Maakohus tuvastas, et ema ei suutnud tagada tütrele stabiilset ja turvalist elukeskkonda ning oli pikema aja jooksul tütre suhtes vägivaldne. Ema eitab jätkuvalt tütre väärkohtlemist. Ei ole eluliselt usutav, et ema, kes ei võta abi vastu ega tegele oma vaimse tervise probleemidega, suudab pakkuda pojale stabiilset kasvukeskkonda ja hoiduda poja väärkohtlemisest, kui ta tütre puhul seda ei suutnud. Ema on ettearvamatu ja ebastabiilse käitumisega inimene, kes ei tunnista oma probleeme, mistõttu on alust arvata, et vägivaldne käitumismuster jätkub ning on ainult aja küsimus, millal ema kasutab vägivalda ka poja suhtes. 12.
3. Isa II taotleb ringkonnakohtult ekspertiisi ema vaimse tervise hindamiseks. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks muu hulgas välja selgitada kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seotud asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule, ning kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Ema määruskaebus
4. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse emalt tütre suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja isa I hooldusõiguse taastamiseks, ning teha uus määrus, millega jätta avaldus emalt tütre suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ja isa I hooldusõiguse taastamiseks rahuldamata. 13.
5. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine ja isa I hooldusõiguse taastamine põhjendatud. Maakohtu määrus tugineb avaldaja ja tütre paljasõnalistele väidetele. On tõendamata, et ema ei suuda pakkuda tütrele turvalist kasvukeskkonda ning on ohustanud tütre kehalist, vaimset ja hingelist heaolu. Usaldusväärsed tõendid selle kohta, et ema ei saa hakkama tütre kasvatamisega või tütar on ema juures ohustatud, puuduvad. Otsese ohu puudumise tõttu on hooldusõiguse äravõtmine ebaproportsionaalne. Maakohus ei tuvastanud, et ema on kestvalt võimetu hooldusõigust teostama. Ka maakohtu järeldus, et rakendatud abinõud ei ole tulemust andnud, ebaõige, kuna kohalik omavalitsus ei ole ema aitamiseks mingeid abinõusid rakendanud. Vanema hooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede, mida ei saa kohaldada enne muude abinõude rakendamist. 13.
6. Ema määruskaebuse järgi ei ole isa I võimeline tütre isiku- ja varahooldust teostama, kuna tal puudub sissetulek ja tema pangakontod on arestitud. Ebaõige on ka maakohtu määruses 8 2-23-8835 nimetatud asjaolu, et tütre õppeedukus on pärast ema juurest lahkumist paranenud – tegelikult on tütre õppeedukus halvenenud. Menetlusosaliste seisukohad isa II määruskaebuse kohta
7. Ema 09.12.2023 seisukoha järgi puudub isa II määruskaebuse rahuldamiseks alus. Ema juures on poja jaoks sobivad elutingimused, ema suudab tagada pojale stabiilse ja turvalise elukorralduse ning tal on pojaga usalduslik suhe. Määruskaebuse väited, et ema kasutab või võib kasutada poja suhtes vägivalda, ei ole tõendatud. Ekspertiisi määramise taotluse palub ema jätta rahuldamata, kuna ekspertiisiks puudub vajadus.
8. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja 17.12.2023 seisukoha järgi on isa II määruskaebus põhjendatud. Poja käekäigu kohta ema juures informatsioon puudub – seega puudub veendumus, et pojal on ema juures ohutu. Kahtlusi poja ohutuse osas tekitab asjaolu, et emal tekib alkoholi tarvitamise tagajärjel äkkviha ja vägivaldsus, samuti asjaolu, et ema oma probleeme ei tunnista. Ainuüksi see, et tütar enam ema juures ei ela, et anna alust arvata, et ema poja suhtes hooldusõigust ei kuritarvita. Ema äkkviha ja kontrollimatult vägivaldne käitumine, mis avaldusid vanema lapse suhtes, võivad korduda ka väiksema lapsega. Maakohus jättis avaldaja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata ja seeläbi ema tervisliku seisundi kontrollimata. Esindaja leiab, et ema suutlikkus poja suhtes hooldusõigust teostada jäi maakohtu menetluses välja selgitamata, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Esindaja hinnangul vajab väljaselgitamist, kas emal on haigusi, isiksusehäireid, iseloomujooni, isikuomadusi või harjumusi, mis kahjustavad tema juures elava lapse psüühikat ja lapse vaimset või füüsilist arengut. Samuti vajab väljaselgitamist, kas emal on individuaal-psüühilisi iseärasusi, mis on lapse kasvatamisel takistuseks või lapsele ohtlikud, ning kas ema on suuteline eristama lapse vajadusi enda vajadustest ja lapse vajadusi esikohale seadma.
9. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 19.12.2023 seisukoha järgi on lapse heaolu spetsialist suhelnud isaga II ja lasteaia direktoriga. Saadud informatsiooni kohaselt suhtluskord poja ja isa II vahel toimib. Isa II sõnul puudub poeg palju lasteaiast. Lasteaia direktori sõnul on olnud olukordi, kus laps tuleb lasteaeda ära haudunud ja hooldamata istmikuga. Hiljuti tuli laps lasteaeda ning tal olid kandade peal villid. Ema ei ole rühma õpetajaid eelnevalt teavitanud, kui pojal on olnud mõni ebamugavust tekitav probleem. Menetlusosaliste seisukohad ema määruskaebuse kohta
10. Tallinna linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) 14.12.2023 seisukoha järgi on lapse heaolu spetsialist tutvunud tütre heaolu puudutavate asjaoludega, vahetanud infot Põhja-Tallinna Valitsuse lapse heaolu spetsialistiga ning vestelnud tütrega ja isaga I. Samuti on toimunud kodukülastus lapse elukohta isa I juures, kogutud informatsiooni tütre koolist ja vesteldud tütre õpetajaga. Kogutud informatsiooni põhjal leiab eestkosteasutus, et emalt tütre suhtes hooldusõiguse äravõtmine ja isa I hooldusõiguse taastamine on põhjendatud ja vajalik. 17.
11. Tütrelt saadud informatsiooni kohaselt saab tütar isaga I paljudel teemadel rääkida ja tütar tunneb, et isa huvitub tema tegemistest. Isa on pidevas kontaktis kooliga, kus laps õpib, ja on kursis õppimisega seotud asjaoludega. Tütre sõnul on tal koolis raskusi ja paaris õppeaines on tal halvad hinded, kuid ta püüab olukorda parandada. 17.
12. Õpetajalt saadud informatsiooni kohaselt ei ole tütre õppeedukus isa juures elamise aja jooksul halvemaks läinud. Kool on isaga heades suhetes ja õpetaja sõnul on näha, et isa hoolib tütrest. 17.
13. Isa I kinnitas, et tema ja tütar saavad rahaliselt hakkama, ehkki kerge ei ole. Isa I loodab, et tema hooldusõiguse taastamisel hakkab ema tütrele elatist maksma. 9 2-23-8835
14. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja 17.12.2023 seisukoha järgi on maakohtu määrus tütre hooldusõiguse osas põhjendatud. Maakohus tuvastas, et tütre olukord ema juures oli heitlik ja ettearvamatu, ema ei kindlustanud lapsele stabiilset elukorraldust ja arenguvõimalusi ning kasutas tütart vanemakohustuste täitmiseks. Kui tütar ei suutnud oma kohustusi ema nõuete kohaselt või ema määratud tähtajaks täita, muutus ema vägivaldseks ja karistas tütart ebaproportsionaalselt karmilt. Maakohus selgitas välja tütre tahte. Tütar on 14aastane ja tema seisukoht on kohtu jaoks siduv. Isa I hooldusõiguse taastamine on tütre huvides. Ema etteheited, et isa I ei suuda lapse hooldusõigust teostada, on tõendamata. Esindaja kuulas 14.12.2023 tütre ära ning tütre sõnul ei soovi ta tagasi ema juurde minna. Ta soovib elada isa juures, kuna isa ei karju, ei tule kallale ja isaga saab rääkida. Tütar nõustus, et tema hinded olid paaris õppeaines halvad, kuid ta usub, et saab hinded korda.
15. Isa I 18.12.2023 seisukoha järgi on maakohtu määrus tütart puudutavas osas õige ja tütre huvidele vastav. Isa I ja tütar tegelevad ühise elu ülesehitamisega. Isa I on teadlik tütre käekäigust koolis ja sellest, millistel nõustamistel tütar käib, et pingetega toime tulla. Isa I on asunud tegelema majandusliku heaolu kindlustamisega. Igapäevaseks eluks vajalik on isal I ja tütrel olemas.
16. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 19.12.2023 seisukoha järgi tuleb ema määruskaebus rahuldamata jätta. Lapse heaolu spetsialist on vestelnud tütrega ja isaga I. Kohtumenetlus tekitab neis mõlemas pingeid ning sellest tulenevalt on tütrel koolis raske keskenduda, kuid tütar on kindel, et suudab halvad hinded ära parandada ning üldiselt talle meeldib koolis käia. Tütar suhtleb nii isapoolse kui emapoolse vanaemaga, samuti isaga II ning oma kasuvanaisaga. Tütar on isa II kaudu kohtunud ka oma väikse vennaga. Tütrel on võimalus käia psühholoogi juures ja ta kasutab seda võimalust. Menetluse edasine käik
17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud asjas tähtsust omavad asjaolud ja kohaldanud õigeid õigusnorme.

§ 134

lg 1 järgi rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi ohtu ära hoida või ei ole võimelised seda tegema. Kohase abinõu valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on kaalutlusõiguse piire ületanud. Vanema hooldusõiguse äravõtmise eeltingimuseks on

§ 135

lg 2 järgi see, et teised abinõud ei ole tulemusi andnud või on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ohu ärahoidmiseks ei piisa.

1. Maakohus tuvastas, et ema kuritarvitas hooldusõigust tütre suhtes ning ei suutnud täita tütre suhtes vanema kohustusi, ohustades sellega tütre kehalist, vaimset ja hingelist heaolu. 10 2-23-8835 Poja vaimset ja hingelist heaolu ohustas ema poolt tütre suhtes vägivaldse käitumise ja elukaaslasega tülitsemise pealt nägemine. Alates
2. a lõpust tütar enam ema juures ei ela; samuti ei ela ema enam koos endise elukaaslasega (isaga II). Asjaolusid, millest nähtuks ema hooldusõiguse kuritarvitamine poja suhtes pärast tütre mujale elama asumist või poja muul viisil ohtu seadmine, menetluses esile ei tulnud. Isa II määruskaebuse väitel oleks maakohus pidanud välja selgitama, kas ema võib pojale ohtlik olla, ja määrama selleks ema tervisliku seisundi ekspertiisi. Isa II märkis, et ainuüksi asjaolu, et tütar enam ema juures ei ela, ei anna alust eeldada, et emal enam äkkviha hooge ega vägivaldset käitumist ei teki. Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtu järeldusega

§ 134

lg 1 kohaldamisel: kui puuduvad asjaolud, mis viitaksid ema hooldusõiguse kuritarvitamisele poja suhtes või poja hooletusse jätmisele, või asjaolud, mis kinnitaksid ema suutmatust poja suhtes oma kohustusi täita, ei ole emalt poja suhtes hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud. Ka juhul, kui vanemal on psüühika- või käitumishäire, ei anna see asjaolu üksi alust järelduseks, et vanem on võimetu lapse eest hoolitsema.

§ 116

lg-st 2 tulenevalt on vanematel nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest ise hoolitseda, kui hooldusõiguse äravõtmiseks või peatamiseks ei ole õiguslikku alust. Kohus peab arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ekspertiis ema tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks ei olnud siinsel juhul asja õigeks lahendamiseks vajalik. Ekspertiis ei oleks aidanud kaasa otsustuse tegemisel, kas ema hooldusõiguse äravõtmiseks on alust. Eeltoodud põhjendustel jätab ka ringkonnakohus isa II taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata.

1. Isa II määruskaebuses on esile toodud, et LasteKS § 6 lg 1 järgi tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamiseks ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varajast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonna probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi laste abivajaduse ennetamiseks ja olemasolevate probleemide vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine on lastekaitseseaduse järgi riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutuste ülesanne tervikuna, on kohtu volitused vanema hooldusõiguse äravõtmise üle otsustamisel täpsustatud perekonnaseaduses. Kohus ei saa vanemalt hooldusõigust ära võtta tuginedes üksnes teiste menetlusosaliste arvamusele, et hooldusõigus tuleks ära võtta. Isa II määruskaebuses väljendatud kartused poja heaolu tagamise üle on mõistetavad, kuid ei anna alust emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolude muutumise või täpsustumise korral on avaldajal või isal II õigus vajadusel uuesti kohtu poole pöörduda, sealhulgas nii hooldusõiguse kui ka pojaga suhtlemise korra küsimustes. Seni jääb võimalike last ohustavate riskide ennetamine ja vähendamine eeskätt perekonna ja kohaliku omavalitsuse asutuste ülesandeks.
2. Ema määruskaebuse väide, et tütre hooldusõiguse äravõtmise aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 5 uurib ja hindab ringkonnakohus maakohtu menetluses uuritud ja hinnatud tõendeid juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Maakohtu määrusest nähtuvalt hindas kohus tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, millised menetlusosaliste väidetud asjaolud on tõendatud ja millised mitte. Maakohus tuvastas avaldaja selgituste ja avaldusele 11 2-23-8835 lisatud dokumentaalsete tõendite alusel muu hulgas järgmised asjaolud: 30.04.2021 pöörduti lasteabi telefonile, et teatada abivajavast lapsest (dtl 45); 03.05.2021 toimunud kodukülastuse käigus selgitas ema, et tal on suured pinged elukaaslasega ning sellest tulenevalt on ta närviline ja tarvitab aeg-ajalt alkoholi (dtl 46); Politsei- ja Piirivalveameti uurija teatas 21.05.2021 sotsiaalhoolekande osakonnale, et emal on tütrega väga halvad suhted (dtl 49); 29.11.2022 teatas tütrega kokku puutunud kõrvaline isik lapse heaolu spetsialistile, et tütrel on silm sinine (dtl 72); 13.12.2022 laekus avaldajale Politsei- ja Piirivalveametist teade, et ema kasutas tütre suhtes füüsilist vägivalda (dtl 79). Peretülide toimumist ning ema tütre suhtes vägivaldset käitumist kinnitavad muu hulgas ka tütre ja ema endise elukaaslase (s.o isa II) selgitused. Maakohus ei näinud põhjust kahelda menetlusosaliste selgituste usaldusväärsuses. Seega luges maakohus kohaselt tõendatuks, et ema on tütre hooldusõigust kuritarvitanud ja ohustanud tütre kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, ning ei ole suutnud täita oma kohustust tagada tütrele turvaline kasvukeskkond. Maakohtu järeldusteni jõudmine on loogiline ja jälgitav. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi tõendite hindamise ja tehtud järelduste kohta (TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659).
3. Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse väitega, et emalt tütre suhtes hooldusõiguse täielik äravõtmine on ebaproportsionaalne abinõu, kuna tütar ei olnud otseses ohus. Maakohtu menetluses tuvastatud asjaoludest nähtub, et tütre kehaline, vaimne ja hingeline heaolu oli ema hooldusõiguse kuritarvitamise tõttu otseses ohus. Samuti ei ole asjakohane ema määruskaebuse väide, et kohalik omavalitsus ei ole muid abinõusid võtnud. Maakohtu menetluses on tuvastatud, et kohalik omavalitsus on ema jälginud ja aidanud pika aja jooksul. Emale on pakutud võimalust käia psühholoogi juures ja perenõustamisel, mida ema on osaliselt kasutanud, kuid on sellest ka keeldunud. Ema ei ole määruskaebuses esile toonud, milliseid abinõusid oleks kohalik omavalitsus saanud või saaks praegusel ajal täiendavalt rakendada.
4. Ema määruskaebuse väitel ei ole isa I võimeline tütre isiku- ja varahooldust teostama, kuna tal puudub sissetulek ja tema pangakontod on arestitud. Samuti on tütre õppeedukus pärast isa juurde elama asumist halvenenud. Ringkonnakohus märgib, et

§ 1231

lg 1 järgi on vanema hooldusõiguse taastamise eelduseks see, et hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Hooldusõiguse üleandmine teisele vanemale eeldab ka seda, et vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama (

§ 138lg 1 teine lause).

Vanema hooldusõigus hõlmab kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (

§ 124

lg 1), samuti õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (

§ 127

). Seega hõlmab hooldusõigus vanema igakülgset kohustust lapse heaolu eest hoolitseda. Kindla sissetuleku olemasolu hooldusõiguse taastamise ajal ei ole vanema hooldusõiguse taastamise absoluutne eeltingimus, vaid kõiki olulisi asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Isa I on kinnitanud valmisolekut tütre hooldusõiguse teostamiseks, sealhulgas majandusliku toimetuleku küsimustega tegelemiseks ja tütre toetamiseks õppetöös. Tütar, kes on 14-aastane, on kinnitanud, et soovib isa I hooldusõiguse taastamist tema suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus isa I hooldusõiguse taastamisel ületanud kaalutlusõiguse piire ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu otsustusse sekkumiseks. Emalt tütre suhtes hooldusõiguse täieliku äravõtmise tõttu jääb isale tütre suhtes ainuhooldusõigus.

1. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus isa II ja ema määruskaebused rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 12 2-23-8835 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
3. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus isa II määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 7 järgi tuleb avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tasuda riigilõivu 10 eurot. Seega tuli siinses asjas määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 13