KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-916 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Riigi õigusabi taotluse esitaja X Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
- X esitas 26.03.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt vajab isik riigi õigusabi vaidlustamaks Eesti Töötukassa ja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna otsuseid.
- Vastusena Tallinna Halduskohtu 27.03.2024 kohtunõudele esitas Eesti Töötukassa (ETK) 28.03.2024 X esitatud taotluste osas tehtud ETK 20.03.2024 otsuse nr TVH/24/011217 ning 21.03.2024 otsuse nt TVT/24/
- Tallinna linn selgitas 01.04.2024 vastuskirjas, et taotleja on
- aasta jooksul pöördunud kolmel korral Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole. Ühtlasi esitas Tallinna linn asjaomased taotlused ning nende kohta tehtud otsused.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
- Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt 1
(2)ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
- Kohus jätab taotluse rahuldamata. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et taotlejal/kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kohtule esitatavates avaldustes ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. On piisav, kui kaebaja toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kohus saab omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Lisaks on kohtul kohustus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning kohustus tagada, et olulistel küsimustes oleks menetlusosalistel võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vastu vaielda teise menetlusosalise seisukohtadele (vt HKMS § 2 lg-d 4-6). Riigi õigusabi (RÕA) taotlusest ning selle lisast nähtub selgelt, et isik soovib otsuseid vaidlustada (s.o esitada vaide või kaebuse kohtusse). Samuti on taotleja eesmärk arusaadav („Sotsiaaltoetuste täies mahus väljamõistmine […]“). Seega ei ole kohtul põhjust eeldada, et kaebaja ei suudaks esitada üldjoontes nõuetelevastavaid menetlusdokumente. Eeltoodut arvestades on taotleja kohtu hinnangul ise võimeline oma õigusi kaitsma. Soovides Tallinna Kesklinna Valitsuse või Eesti Töötukassa otsuseid vaidlustada, tuleb taotlejal tähtaegselt esitada kas vaie haldusorganile või kaebus Tallinna Halduskohtule (vt ka vaidlustamisviiteid asjaomastes otsustes).
- Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi määramine praegusel juhul vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks. Puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta.
- Kuivõrd kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, ei ole taotleja majandusliku seisundi täiendav analüüsimine vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 2
(2)