1-21-4249 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-4249 (20250100012) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekre

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Sergei Geraštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Sergei Geraštšenko tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 18.01.2022 otsusega

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Sergei Geraštšenkole mõisteti karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 29.12.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 06.06.
3. 08.02.2024 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Sergei Geraštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sergei Geraštšenko karistusaeg algas 29.12.2020, see lõppeb 29.08.2025 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 09.02.2024.

Sergei Geraštšenko isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Sergei Geraštšenko ennetähtaegset vabanemist. 1 1-21-4249 Kohtuistung 23.02.2024
2. Kohtuistungil avaldas Sergei Geraštšenko, et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et vabanedes läheb tööle ja soovib kohtuda lapselapsega, kahetses toimepandud tegu. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase, leiab, et Sergei Geraštšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Sergei Geraštšenko on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa. Seega tuleb nentida Sergei Geraštšenko puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Sergei Geraštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 7.

§ 76

lg-le 4 näeb ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Saab nõustuda, et Sergei Geraštšenko käitumises vangistuses on nii mõndagi positiivset, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotab. Vangistuses viibimise perioodil on Sergei Geraštšenko täitnud töökohustusi koristajana ja toidujagajana. Lisaks on Sergei Geraštšenkole vabanemisel tagatud elukoht ja toetav lähikondsete võrgustik. Kinnipeetava elukaaslane ja õde on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et nad on nõus aitama isikut materiaalselt võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel kuni sissetuleku saamiseni. Karistuse kandmise ajal on toimunud kokkusaamised lähedastega. Ametiisikutesse suhtub aktsepteerivalt ja viisakalt. Karistuse kandmise ajal on toimunud vestlused suhtumisest kriminaalhooldusesse ja ühiskonnas kehtivatest õigusnormidest ning nende täitmisest. Isik läbis vestlused perioodil 19.10.2023-27.12.
2. Analüüsis kuritegudeni viinud põhjuseid ja kriminaalhooldusnõuete rikkumise põhjuseid. Räägiti konkreetsest tegevusplaanist, mida isik on teinud/ saab teha, et mitte enda vigu korrata. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ perioodil 09.02.2023-30.03.2023 täies mahus. Läbiviija hinnangul on motiveeritud enda tarvitamise harjumustega tegelema ning mõistab, et tarvitamine on talle probleeme kaasa toonud. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Sergei Geraštšenko ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Hinnates Sergei Geraštšenkoga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Sergei Geraštšenko käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Sergei Geraštšenko on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise 2 1-21-4249 asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Sergei Geraštšenko karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Kohtu veendumusel räägib Sergei Geraštšenko vabastamise vastu eelkõige tema isik ja tema varasem elukäik. Vangistuse kandmise aluseks olev narkokuritegu oli toime pandud grupis. Käideldud narkootilise aine kogus oli suur. Sergei Geraštšenko on pidanud võimalikuks korduvalt käituda viisil, kus tema objektiivselt avaldunud käitumine annab põhjuse uue süüdistuse esitamiseks ja tema süüdimõistmiseks ning kohus on korduvalt isikut karistanud isikuõigusi enam piirava meetmena vangistusega. Seejuures on teda karistatud korduvalt narkosüüteo toimepanemise eest. Eeltoodu iseloomustab, et Sergei Geraštšenko ei ole oma varasematest õigusrikkumistest järeldusi teinud ning on pidanud kohaseks käituda taas ja taas viisil, mis viisid uue süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseni. Sergei Geraštšenkole ei ole meenutanud varasem kinnipidamiskohas viibimine, karistuse kandmise raskust. Järeldusi sellest senine elukäik ei näita. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Sergei Geraštšenko naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Seoses varasema karistatusega toob kohus välja sellegi, et kuritegude toimepanemise spekter Sergei Geraštšenko puhuselt ei piirdu vaid narkosüütegudega. Nii on ta toime pannud lisaks varavastaseid süütegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal.
2. Sergei Geraštšenkot on karistatud kriminaalkorras 7 korda, millest kuus karistust on arhiveeritud ja üks on kehtiv. Riigikohtu 15.02.2023 määrusega nr 1-15-1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamise otsustamisel arvestada ka tema arhiveeritud karistusi. Riigikohus asus määruses seisukohale, et süüdimõistetu varasemad kuriteod - nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg - on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Sergei Geraštšenko eelneva kokkupuude kriminaalõigussüsteemiga ei tekita kohtul usaldust tema seaduskuulekale teele suundumisel. Sergei Geraštšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, seega ei ole temast lähtuvat retsidiivsusriski jaatamist ennetähtaegse vabastamisel võimalik välistada. Kohus praegusel juhul sellist tõenäosust, et isik uusi kuritegusid toime panema ei hakka, ei näe.
3. Iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Geraštšenkole omaseks süütegude ette planeerimine. Tutvudes süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kriminaalasja materjalidega, järeldub, et toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Teo toimepanemise asjaolusid iseloomustab planeerimine. Arvestab kohus seejuures sedagi, et viimase kuriteoga on lisandunud grupi mõju. Kohtupraktika pinnalt sedastab kohus sedagi, et narkosüütegude puhul on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge. Kinnipeetaval on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Vangla iseloomustuse kohaselt narkootikumide vahendamise põhjuseks lisaks kriminaalse tulu teenimisele oli ka asjaolu, et isik oli narkootikumidega varustatud ja sai sõltuvusaineid tarvitada regulaarselt. Nii varasemalt kui ka praegu on isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide sõltuvus. Tema edasises õiguskuulekas käitumises ei veena kohut ka Sergei Geraštšenko kohtuistungil avaldatud kahetsus. On oht, et Sergei Geraštšenko võib vabaduses jätkata kriminaalsete käitumisaktidega.
4. Sergei Geraštšenko kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on majandusliku kasu saamise motiiv. Enne vangistust isikul legaalsed sissetulekud puudusid. Enda sõnul teenis raha tehes juhutöid või vahendades narkootikume. Sergei Geraštšenko elatus narkootikumide müügist saadud tulust ning kulutas tihti raha narkootikumide ostmiseks. Kui 3 1-21-4249 isik on varasemalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil ning seejuures puudub töökoha garantii, harjumus on saada toetust lähedastelt, on risk uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele kõrge. Võlakohustusi on üle 6000 euro, siis on risk frustratsiooni tekkeks ning majanduslik surutis võib osutuda uueks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel. Kinnipeetava majanduslikule toimetulekule ei saa anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist. Sergei Geraštšenko on valmis elama viisil, kus rahalised vahendid on kergelt kättesaadavad ning on olnud varasemalt valmis teenima mittelegaalset tulu.
5. Seoses elukoha ja lähedastega peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et elukoht ja toetavad lähedased olid Sergei Geraštšenkole tagatud ka ajal, kui ta pani toime süüdimõistmise aluseks oleva kuriteo. Nimetatud aga ei mõjutanud tema motivatsiooni leidmist käituda seaduskuulekalt. Kohus arvestab sedagi, et elektroonilise valveseadme alla vabanemisel on võimalik kontrollida, kas isik viibib enda elukohas. Kuid seadme abil ei ole võimalik kontrollida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Elektrooniline valve ei taga uute narkokuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimine.
6. Iseloomustusest nähtuvalt ei piirdu Sergei Geraštšenko probleemkäitumine üksnes narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemises. Riski ja ohtlikkust on Sergei Geraštšenko puhul täheldatud enamikus hinnatavates kategooriates. Isik on väljendanud antisotsiaalseid hoiakuid keeldudes toidujagaja tööst. Sergei Geraštšenko varasemad kriminaalhooldused on kulgenud probleemselt: on rikkunud korduvalt registreerimiskohustust, pani katseajal toime uue kuriteo, ei sooritanud üldkasulikku tööd ja karistus pöörati täitmisele, enda sõnul jäid tunnid tegemata sõltuvuse tõttu, pani toime mitmeid väärteorikkumisi. Sergei Geraštšenko on ennegi proovinud uimastitest loobuda ja see ei ole õnnestunud, mis on ka mõistetav, sest mida kauem ja intensiivsemalt inimene uimasteid tarvitanud on, seda rohkem kulub aega, et uimastitest vabaneda. Sergei Geraštšenko sõnul ei soovi ta elada sedasi nagu on elanud ja ta hindab head enesetunnet, mis on tekkinud mitte tarvitades, kuid vabaduses tagasilangusega ta toime tulla ei ole senini suutnud. Kohtu seisukoha järgi on järelejäänud karistusaja kestel võimalik omandada täiendavaid teadmisi, kuidas vabanemise korral seaduskuulekalt toime tulla ja uimastitest loobumise otsust tugevdada. Selliseks abiks on planeeritud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused.
7. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Sergei Geraštšenko vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad asjaolud, mis Sergei Geraštšenko ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja Sergei Geraštšenko valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Isiku varasem kuritegelik eluviis ja diagnoositud uimastisõltuvus viitab sedavõrd suurele retsidiivsusriskile, et Sergei Geraštšenko avaldatud soov käituda edaspidi seaduskuulekalt praeguseks seda üles ei kaalu. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal karistuse eesmärgid on täidetud ja kinnipeetava võiks ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 4