← Eesti

3-22-465/24

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. jaanuar 2024 3-22-465 Xi kaebus Põlva valla kohustamiseks rahvastikuregistrisse hooldusõiguse kande tegemiseks ja Siseministeeriumi
  2. jaanuari
  3. a vaideotsuse nr 22/709-2 tühistamiseks Siseministeeriumi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a otsuse peale Kaebaja X Esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja Põlva vald Vastustaja Siseministeerium Kolmas isik Y Esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium RESOLUTSIOON
  6. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-22-
  7. Asendada kohtumääruse avaldamisel kaebaja, kolmanda isiku ja nende lapse nimed tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. X esitas Tartu Halduskohtule
  9. veebruaril 2022 kaebuse, milles palus kohustada Põlva Vallavalitsust tegema rahvastikuregistrisse kanne, millest nähtuvalt on kaebajal Zi suhtes (ühine) hooldusõigus ning tühistada Siseministeeriumi
  10. jaanuari
  11. a vaideotsus nr 2-2/709-
  12. Kaebuse kohaselt tehti Zi põlvnemine kaebajast kindlaks kohtuotsusega ja kaebaja on kantud Zi isana rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistris puudub kanne, et kaebajal on lapse suhtes ühine hooldusõigus lapse emaga. Põlva vald jättis õigusvastaselt kaebaja soovitud kande tegemata ning Siseministeeriumi vaideotsuses on toetatud Põlva valla seisukohti kande tegemise aluse puudumise kohta.
  13. Tartu Halduskohus rahuldas
  14. märtsi
  15. a otsusega kaebaja kaebuse, kohustas Põlva valda tegema rahvastikuregistrisse kanne Xi ühise hooldusõiguse kohta Zi suhtes ja tühistas Siseministeeriumi
  16. jaanuari
  17. a vaideotsuse nr 2-2/709-
  18. Lisaks mõistis Tartu Halduskohus sama otsusega nii Põlva vallalt kui ka Siseministeeriumilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 595 eurot. Kolmanda isiku, vastustajate ja kaasatud haldusorgani menetluskulud jättis halduskohus nende endi kanda.
  19. Vastustaja Siseministeerium esitas
  20. aprillil 2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu
  21. märtsi
  22. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Menetluskulud jätta kaebaja kanda.
  23. Tartu Ringkonnakohus võttis
  24. mai
  25. a määrusega Siseministeeriumi apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse ning kohustas kaebajat, vastustajat Põlva valda ja kaasatud haldusorganit apellatsioonkaebusele vastama. Kolmandal isikul oli õigus apellatsioonkaebusele vastata. Kaebaja, vastustaja Põlva vald ja kaasatud haldusorganina Justiitsministeerium vastasid apellatsioonkaebusele. Kolmas isik vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
  26. Tartu Ringkonnakohus palus
  27. detsembri
  28. a kirjaga Siseministeeriumil selgitada tekkinud menetlusliku olukorda seoses kaebaja surmaga ning kohtumenetluse lõpetamise võimalusi. Samuti palus ringkonnakohus vastustajal täpsustada, millises osas on Siseministeeriumi arvamuse kohaselt Tartu Halduskohtu
  29. märtsi
  30. a otsus jõustunud. Siseministeerium leidis
  31. detsembri
  32. a vastuses ringkonnakohtule, et Tartu Halduskohtu
  33. märtsi
  34. a kohtuotsus ei ole üheski osas jõustunud. Esitatud apellatsioonkaebusega vaidlustab Siseministeerium halduskohtu otsust tervikuna. Siseministeeriumi hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja surma järgselt tekiks õigusjärglus, mistõttu tuleb kohtuasja menetlus lõpetada ja Tartu Halduskohtu
  35. märtsi
  36. a otsus tühistada. Vastustajal ei ole tekkinud täiendavaid menetluskulusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Ringkonnakohus leiab, et haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele.
  38. Ringkonnakohtule sai teatavaks, et kaebaja X suri
  39. augustil
  40. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 5 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse poole surma või lõppemise korral, kui õigussuhe, milles vaidlus on tekkinud, ei võimalda õigusjärglust. Kaebaja algatatud kohtumenetlus on kantud soovist omada rahvastikuregistri andmetel oma lapse hooldusõigust ühiselt koos lapse emaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda tekkinud vaidlus õigusjärglust ja kohtul ei ole võimalik vaidluse eripära arvestades määrata kaebaja asemel kohtumenetluses osalejaks tema õigusjärglane.
  41. HKMS § 155 lg 3 esimese lause kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kohtumenetluse lõpetamise korral tühistab ringkonnakohus halduskohtu lahendi. Tartu Halduskohus rahuldas
  42. märtsi
  43. a otsusega kaebuse ja kohustas Põlva valda tegema rahvastikuregistrisse kanne Xi ühise hooldusõiguse kohta Zi suhtes ja tühistas Siseministeeriumi
  44. jaanuari
  45. a vaideotsuse nr 2-2/709-
  46. Põlva Vallavalitsuse
  47. detsembri
  48. a vastusega kaebajale põhjendati hooldusõiguse kande tegemata jätmist ning kaebaja esitatud vaiet Põlva vallale ettekirjutuse tegemiseks rahvastikuregistrisse kande tegemise kohustamiseks Siseministeerium
  49. detsembri
  50. a 2 otsusega nr 2-2/709-2 ei rahuldanud. Seega on haldusasjas kaks vastustajat, Põlva vald ja Siseministeerium. Tartu Halduskohtu
  51. märtsi
  52. a otsust vaidlustas apellatsioonimenetluses üksnes Siseministeerium. Teine vastustaja Põlva vald apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on seega Tartu Halduskohtu
  53. märtsi
  54. a otsus osaliselt jõustunud ja nimelt selles osas, mis puudutab Põlva valla kohustamist tegema rahvastikuregistrisse kanne Xi ühise hooldusõiguse kohta Zi suhtes ning Põlva vallalt kaebaja kasuks menetluskuluna 595 eurot väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on halduskohtu otsus jõustumata ning ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
  55. märtsi
  56. a otsuse osas, millega halduskohus tühistas Siseministeeriumi
  57. jaanuari
  58. a vaideotsuse nr 2-2/709-2 ja mõistis Siseministeeriumilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 595 eurot.
  59. HKMS § 155 lg 5 kohaselt võib määruse peale, millega ringkonnakohus menetluse lõpetab, esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.