) §-s 34 sätestatud kalda kaitse eesmärgid saavutatavad ka juhul, kui Suvila tee 32a kinnistul ehituskeeluvööndit vähendada vastavalt Mulgi ÜP-s tehtud ettepanekule, mis vastab Suvila tee 32a hooldatud alale. Suvila tee 32a kinnistule ehitiste ehitamise võimaldamise mõju on sarnane
lõike 4 punktis 11 sätestatud erandiga, mille kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele.
lõike 4 punkti 11 rakendamise eelduseks on, et lisanduva ehitisega ei kaasne sellist mõju, mis võiks takistada ranna või kalda kaitse eesmärkide saavutamist. Suvila tee 32a kinnistu puhul on see eeldus täidetud, kuna kinnistu asub tihedalt asustatud väljakujunenud kompaktse asustusega alal, kus osad hooned juba paiknevad ehituskeeluvööndis, ning Suvila tee 32a kinnistuni viib olemasolev juurdepääsutee ja kinnistu on varustatud elektriga, mistõttu ei ole 2 nende taristuelementide ehitamine kinnistu hoonestamiseks vajalik. Suvila tee 32a kinnistu on osaliselt hooldatud ning seetõttu ei ole seal looduskooslusi ega taimestikku, mida tuleks tingimata säilitada. Suvila tee 32a kinnistu hooldatud osa hoonestamine ei muuda kinnistu reljeefi. Samuti ei takista see vaba liikumist Ainja järve kaldal ega juurdepääsu sellele. 2) Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on põhjendamata ja seega õigusvastased, kuna vastustaja on mõlemal juhul põhjendanud oma seisukohti valdavas osas paljasõnaliste ja deklaratiivsete väidetega, mille puhul ei ole arvestatud tegeliku olukorraga. Vastustaja ei ole välja toonud, millised looduskooslused ja taimed Suvila tee 32a kinnistu hooldatud osal vajavad vältimatut kaitset. Vastustaja on piirdunud üksnes üldsõnaliste terminite kasutamisega. Vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks Suvila tee 32a kinnistu hoonestamine ja hilisem kasutamine häirib looduskooslusi ja taimestikku oluliselt rohkem, kui sama piirkonna teised hoonestatud ja hooldatud kinnistud, sh ehituskeeluvööndis asuvad kinnistud, mis keskkonna toimimist ja looduskooslusi ülemääraselt ei häiri ka juhul, kui nendele hoonestust juurde rajada. Vastustaja oleks pidanud vaidlustatud otsuses või vaideotsuses üheselt selgelt ümber lükkama Mulgi ÜP KSH aruandes tehtud järelduse, et Ainja järve ääres, sh Suvila tee 32a kinnistul, ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega. 3) Vaidlustatud otsusest ei selgu, kuidas ehituskeeluvööndi vähendamine Suvila tee 32a kinnistul ja sellest tulenev võimalik uue majapidamise lisandumine kompaktse hoonestusega piirkonda vähendab Ainja järve alal elutsevate nahkhiirte jaoks sobivat elupaika ning tekitab nahkhiirte elutegevust talumatult häirivat müra- ja valgusreostust. Nahkhiirte võimalik häirimine on otsitud argument, kuna sama liiki nahkhiired elutsevad ka Tallinnas Kadrioru pargis, kus valgus- ja mürahäiringud on oluliselt intensiivsemad kui ca 30 majapidamisega Ainja järve Suvila tee piirkonnas, kus puudub isegi tänavavalgustus. 4) Vastustaja hirm seoses suure languse lähedale eluhoone ehitamisega, mis vastustaja hinnangul võib põhjustada pinnase erosiooni ja vajab pinnasetöid, on põhjendamatu, kuna erosiooni võimalust ja pinnasetööde vajadust on võimalik vältida sobiva ehitustehnoloogia rakendamisega või valmismaja paigaldamisega. Vaideotsuses märgib vastustaja, et uute hoonestusalade lisandumisel tuleb arvestada inimtegevuse kumuleeruva negatiivse mõjuga kaldale, kuid vaatamata sellele märkusele, ei ole vastustaja otsuses ega vaideotsuses välja toonud, kas negatiivne mõju üldse suureneb ja kui suures ulatuses see suureneb ning kas suurenemine on nii oluline, et looduskeskkond seda taluda ei suuda. Seetõttu on vastustaja argument sisutühi. Kuna Eesti Vabariik ei teostanud ostueesõigust, kui kaebaja 08.03.2021 omandas Suvila tee 32a kinnistu, siis ei ole eluliselt usutav, et Suvila tee 32a kinnistu on nii erilise reljeefiga ja sellel leidub looduskooslusi, mida tingimata kaitsta tuleb. 5) Vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadega. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud üksnes kaalutlustest, mis toetavad ehituskeeluvööndi vähendamisega mittenõustumist. Vastustaja on jätnud kaalumata kaebaja huvi oma elamumaa sihtotstarbega kinnistut hoonestada ja rajatud hoonestust hiljem kasutada. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel kaalunud võimalust Suvila tee 32a kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendada, seades sellele täiendavaid tingimusi, mille rakendamisega oleks tagatud Suvila tee 32a kinnistu hoonestamise ja hilisema kasutamise võimalikult väike mõju Ainja järve äärsetele looduskooslustele ja taimestikule ning säiliks suuremas osas keskkonna toimimine ja kallas oleks kaitstud. Vastustaja ei ole seda puudust kõrvaldanud ka vaideotsuses, piirdudes mittemidagiütleva selgitusega, et juhul, kui KeA peab võimalikuks teatud tingimustel ehituskeeluvööndit vähendada, siis seda ka tingimusi seades tehakse. Suvila tee 32a kinnistu osas ei pea vastustaja võimalikuks ka tingimusi seades ehituskeeluvööndit vähendada. Paraku ei selgu, milliste tingimuste seadmist on vastustaja kaalunud ja jõudnud järeldusele, et nende rakendamise korral oleks mõju looduskeskkonnale talumatult suur. Kaebaja hinnangul võiksid tingimustena kõne alla tulla ehitusprojekti ja tehnoloogia kooskõlastamine vastustajaga või kinnistu järvepoolse osa seni puutumatu 3 looduskoosluse riigi ainukasutusse andmine vms. Vastustaja seisukohad, mis puudutavad juurdepääsuteed ja elektrivõrku, on vastuolulised ja lõppjäreldus eirab tegelikku olukorda. Vaidlustatud otsuse punktis 3.2.3 leiab vastustaja, et nimetatud rajatised on olemas, kuid otsuse punktis 3.2.6 leiab, et juurdepääsutee tuleb rajada ning vaideotsuse punktis 4.5 leiab, et Suvila tee 32a kinnistul puudub juurdepääs, kuna see tagatakse naaberkinnistu kaudu, ja ka elektriühendus on naaberkinnistu oma. Suvila tee 32a kinnistu tegelik olukord on, et kinnistule pääseb naaberkinnistul asuva pinnastee kaudu ja elektriliitumine on Suvila tee 32a kinnistul olemas. Asjaolu, et juurdepääsutee asub naaberkinnistutel, ei tingi uue tee rajamise vajadust kaebaja kinnistule, kuna naaberkinnistul asuva juurdepääsutee kasutamises on võimalik kokku leppida. Suvila tee 32 kinnistule on Suvila tee 32a kinnistu kasuks juba teeservituut seatud. 8. KeA leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Suvila tee 32a kinnistul hoonete ning rajatiste rajamine koos taristuga on vastuolus kalda kaitse eesmärkidega ‒ ehitusalusel alal hävib taimestik, väheneb veekeskkonda kaitsev kalda puhverala ja nahkhiirte jaoks sobiv elupaik, esineb järsk maapinna langus (suhteline kõrguste vahe 2-3 m) järve suunas. Kuna Suvila tee 32a katastriüksus on hoonestamata, ei ole alal ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik. Kuivõrd
A igal juhul annab nõusoleku EKV vähendamiseks. EKV vähendamine on erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud juhtudel ja planeerimisel tuleb lähtuda siiski
-ga määratud ehituskeeluvööndi ulatusest. KeA on vaidlustatud otsuses lähtunud kaalumisel
s ette antud kaalutluspiiridest ja keelduvat otsust piisavalt põhjendanud. Vööndi vähendamine on võimalik, kui puudub vastuolu kalda kaitse eesmärkidega. Antud juhul esinesid vastuolud ja EKV vähendamine võimalik ei olnud. Planeerimismenetluses on kohalikul omavalitsusel (KOV) väga suur diskretsiooniõigus ning KOV-l on võimalus suunata planeeringulahendust selliselt, et ehitustegevust ei kavandataks soovitud mahus EKV-sse. Omaniku enda tegevus võib olla ka seadusega pärsitud selleks, et säiliks loodus- ja elukeskkond ning et omaniku tegevus ei oleks ohtlik talle endale või kolmandatele isikutele. Selliselt on piiratud ehitustegevust läbi planeeringute ja lubade süsteemi metsa raiumisel, veekogude kasutamisel jne. EKV vähendamise otsustamisel ei saa paralleeli tõmmata
Erandit saab rakendada vaid tiheasustusalal. Ka
lg 4 p-s 11 sätestatud tiheasustusalal kehtiva erandi eesmärk on suunata ehituskeeluvööndis ehitustegevus olemasolevatest ehitistest maismaa suunas, st veekogust kaugemale ja mitte lubada ehitamist olemasolevast hoonestusest veekogu suunas. Kinnistule juurdepääsu võimalus ainuüksi ei loo eeldust ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 2) Kaebuses on ka nimetatud, et elektriliitumine on Suvila tee 32a kinnistul olemas. Kaebusele lisatud Lisa 8 fotolt nähtub, et maakaablile lisaks on ehitatud tehnorajatisena elektrikilp.
lg 4 p 8 võimaldab EKV-s ehitada vaid maakaabelliini.
lg 4 p 9 alusel ei laiene EKV-s ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele.
lg 4 p 9 on sätestatud just seetõttu, et vältida ehitusõiguseta kinnistul kommunikatsioonide, trasside ja tehnosüsteemide rajamist ja maaomanike ootust seejärel ehituskeeluvööndi vähendamiseks hoonestamise eesmärgil. Suvila tee 32a katastriüksusel puudub elamu, seetõttu elektrivarustus on katastriüksusele rajatud ebaseaduslikult, ka ehitisregistris puudub ehitise kohta teave, kuigi tegemist on ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt ehitusteatise kohustusega rajatisega. Maakaabelliiniga seonduvad muud tehnovõrgud ja rajatised (nagu elektrikilp vms) on lubatud ehitada
A ei arvesta EKV vähendamise kaalumisel mittelubatult toimunud ehitustegevusega. 3) EKV vähendamisel on oluline igasuguse looduskoosluse säilitamine. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste kui terviksüsteemide säilitamine, sh puittaimestik, taimekamar, mullastik, kogu elustik ja nende säilimiseks vajalikud keskkonnatingimused, nt 4 veerežiim. Ala on looduskaitseliselt väärtuslikum kui seal esineb mitmeid kaitsealuseid liike, kuid EKV vähendamise otsustamisel ei ole kaitsealuste liikide esinemine iseseisvaks kriteeriumiks või otsustamise aluseks. KeA käsitleb looduskooslusi terviklike kooslustena, kus kaitsealused liigid on nende esinemisel üheks ökoloogiliseks elemendiks. Puu- ja põõsarindel on veekogude kaldal oluline roll lähtuvalt veekogude vee ja kaldavööndite omavahelisest ökoloogilisest sidususest ja eritüübiliste elupaikade säilimisest, kuid eelkõige väikeveekogude puhul on oluline veekaitseline roll (kaitsmaks veekogu muuhulgas hajureostuse eest). Taimekamar (isegi, kui tegemist on niidetava alaga) käitub puhvrina veekogu ja inimmõjuga ala vahel, taimestik seob pinnases liikuvaid toitaineid ja vähendab veekogusse jõudvat toitainekoormust, samuti on taimestikul oluline roll erosiooni, varingu jm kaldaprotsesside ärahoidmisel, toimides seeläbi ka inimeste vara kaitseks. Mida laiem on taimkattega vööndi ulatus kaldal, seda tõhusamalt taimkatte puhver toimib. Ehitamisega kaasneb taimestiku hävimine ehitiste alusel alal ja nende ümbruses. Hooldatud ala, mida soovitakse hoonestada, asub järsu langusega nõlva kõrval. Hoonestuse rajamisega kaasneb õuemaa kujunemine, mis lubab ehitada edaspidi ka ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Seetõttu ei ole välistatud edaspidine arendus kaldal ning on ohustatud kalda kaitse eesmärgid (looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine). Ehituskeeluvööndi üheks eesmärgiks on kalda eripära arvestava asustuse suunamine, seda nii veekogu kallaste kui ka inimese vara kaitseks. Järsu languga kaldal ehitamisel on suur tõenäosus hiljem nõlva varinguliste protsesside (erosioon, lihked) esinemiseks, tulevikus vara kaitseks kaldakindlustuse ehitamise vajaduseks, mistõttu kalda iseloomulikku reljeefi arvestades on katastriüksusel ehitamine vastuolus kalda kaitse eesmärgiga suunata asustust arvestades kalda eripära. Kaldale juurdepääs ja kallasrajal liikumine on hetkel tagatud ‒ seda KeA Mulgi ÜP kaalutluses ka välja tõi ning vaidlustatud otsuses ka arvestas. 4) KeA küll tutvub KSH aruande koostanud ekspertide arvamusega, kuid tuleb arvestada, et KSH aruandes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 21 mõistes ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele ei hinnata. KSH aruande eesmärk ei ole läbi viia EKV vähendamise kaalumist. EKV vähendamise otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju rannale ja kaldale
Erisusena võimaldab
lg-tes 4 ja 5 nimetatud juhtudel ehitada juba hoonestatud katastriüksutel (nt Suvila tee 32, 30 ja 28). Suvila tee 32a kinnistu ei ole hoonestatud. 5) Nahkhiirte kaitse ei ole otsitud argument. Veekogu kohal paiknev ruum on nahkhiirtele toitumisala ning poegimiseks ja varjepaikadena kasutavad kaldaäärseid puistusid ja muud lähedal asuvaid alasid. Suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimisel, rekonstrueerimisel, lammutamisel ja valgusreostusel on mõju nahkhiirte elupaigale. Kuna Ainja järve akvatooriumi alal on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel registreeritud nahkhiirlaste elupaik ja ehituskeeluvööndi vähendamise kaalutlusruum mis näeb ette looduskooslustele mõju analüüsi, siis tuleb KeA-l olemasolevaid andmeid kaalutlusotsuses arvestada. 6) KeA on vaidlustatud otsuses selgitanud, et hoonete ja õueala kujunemisega kaasneb negatiivne inimmõju kaldale (taimkattevööndi hävimine ehitiste alal, võimalik saasteainete jõudmine veekogusse jm). Teada on, et hoonete ja teiste ehitiste (sõiduteed, parklad, hooned, terrassid jms) rajamisel väheneb pinnase vee, hajureostuse ja toitainete puhverdusvõime. Taimkatte vööndi kitsenemisel ja selle kohatisel puudumisel kaldal suureneb veekogu reostusvõimalus, kallas on ebastabiilsem, erosioonitundlikum. Kaldaala koos taimkattevööndiga on oluliseks elupaigaks elustikule ning puhkealaks avalikkusele. Ainja järv on avalikult kasutatav veekogu, kuid kaldaalal ehitamisel ja ehitiste ümber õuemaa kujundamisel vähendatakse loodusliku koosluse ulatust ja seeläbi vähenevad kõigil, sh looduslikel liikidel võimalused veekogu ja kaldaala kasutamiseks. Inimtegevuse mõju 5 loodusele on KeA senise praktika järgi ja kaardiandmetele tuginedes reeglina alati negatiivne, kumuleeruv ja ajas suurenev. 7) Kaebajal ei saanud kinnistu omandamisel tekkida teadmist kinnistul ehitamise õigusest. Samuti ei ole kaebajal tekkinud õigustatud ootust EKV vähendamiseks nõusoleku saamiseks. 8) KeA ei ole rikkunud kaalutlusreegleid. KeA-l tuleb EKV vähendamise üle otsustamisel lähtuda
§-s 40 lg 1 ja
§-s 34 sätestatud piiridest. KeA on kaalumisel arvestanud varasemal ajal kalda kaitse eesmärke kahjustanud tegevusega (nt „ümbruskonnas välja kujunenud liikluskorraldust ei ole vaja oluliselt muuta“, „ligipääs on kinnistutele olemas kohalikult pinnaseteelt“, „olemas on elektrivõrk“, „nõuetele vastava reoainete käitluse korral ei kaasne eeldatavalt ohtu Ainja järvele“, „planeeritud ehitusala on inimeste poolt mõjutatud, võttes arvesse autoteede ja muude elamute lähedust, ja sealsed kooslused on tugevasti inimtegevusest mõjutatud“, „kaldale avalik ligipääs on tagatud, kallasrajal liikumine ei ole takistatud“). Siiski saab KeA nõustuda EKV vähendamisega vaid juhul, kui puudub täiendavalt võimalus kalda kaitse eesmärkide kahjustamiseks. Seega on KeA kaalunud erinevaid asjaolusid, nii poolt kui vastuväiteid. KeA kaalus ehitamise võimalust kinnistul, kuid ei pidanud seda ühelgi moel võimalikuks. Kui KeA peab teatud tingimustel võimalikuks EKV vähendamist, siis neid võimalusi ka kaalutakse. Arvestades, et ehitisi võib ehitada kinnistu piirist alates 4 m kauguselt, nõlva ja kraavi kaugust, jääb kinnistule väga väike ala ehitamiseks. Ka väikesemahulised ehitised kahjustavad kalda kaitse-eesmärke. KeA arvestab kaalumisel ka
erisustega, mille kohaselt ehituskeeluvööndi vähendamise järgselt on nt maaomanikul võimalik aja jooksul tegevust laiendada, rajada esialgsest suurema mahuga ja mitmeid ehitisi – selline võimalik areng suurendab kaldal inimtegevuse negatiivset mõju veelgi. KOHTU PÕHJENDUSED 9.
lõike 1 kohaselt võib kalda EKV-d suurendada või vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt
§-le 34 on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
A nõusolekul.
A ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda eesmärgile ja
Mulgi ÜP-ga on taotlenud EKV vähendamist Suvila tee 28 (katastritunnus 60002:005:0190), Suvila tee 30 (katastritunnus 60002:005:0020), Suvila tee 32 (katastritunnus 48001:001:0110) ja Suvila tee 32a (katastritunnus 48001:001:0111) kinnistute osas elamute püstitamiseks. Mulgi ÜP-s on kavandatud nende kinnistute juhtotstarbeks elamumaa. Taotluses (kaebuse lisa 1) on välja toodud, et Mulgi valla üheks strateegiliseks ruumieesmärgiks on elamu- ja puhkealade arendamine. KOV soovib EKV-d vähendada, sest kvaliteetse elukeskkonna võimaldamine looduskaunil Ainja järve kaldaalal aitab pidurdada rahvaarvu vähenemist ning tuua piirkonda uusi elanikke. EKV vähendamist taotletavale maa-alale ei jää rohevõrgustiku tugialasid ega koridore. Suvila tee 28, 30 ja 32 kinnistutel juba asuvad ehitised, Suvila tee 32a on hoonestamata. KSH aruandes (vt väljavõte kaebuse lisas 9) tuuakse välja, et tegemist on olemasoleva elamupiirkonnaga, kus on välja arendatud taristu ning kruntide sihtotstarbeks Maa-ameti kaardirakenduse alusel 100% elamumaa. Suvila tee 32a kinnistu (katastritunnus 48001:001:0111) lääneosas esineb järsk maapinna langus (suhteline kõrguste vahe 2-3 m) järve suunas. Antud asukohas suubub järve piirkonna sademevee kraav. KSH aruande järeldus on, et EKV vähendamist tuleb vältida järsakust järve poole ning sel juhul EKV vähendamisega ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju antud asukohas. EKV vähendamise alal ei ole EELIS-e 6 andmetel kaitsealasid, hoiualasid, kaitstavad looduse üksikobjekte ja püsielupaiku ning puuduvad ka kaitstavate liikide kasvukohad ja elupaigad. 11. Kohtu arvates tuleb kaebus rahuldada, sest KeA keeldumine ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus nõustub kaebaja argumentidega. 12. Esmalt tuleb silmas pidada, et Suvila tee 32a kinnistu asub Ainja järve ääres välja kujunenud kompaktse asustusega alas ‒ Mulgi ÜP Lõunaosa põhikoonise kohaselt tihedamalt asustatud hajaasustuse piirkonnas. Tegemist on piirkonnaga, kus on ajalooliselt asunud suvilad, millest osad on ümber ehitatud püsivaks elamiseks. See tähendab, et tegemist on inimtegevusest mõjustatud piirkonnaga, mitte looduslikult puutumata ala elutegevuseks muutmisega. Mulgi vald on enda planeerimisdiskretsiooni kasutades lülitanud Suvila tee 32a kinnistu väikeelamu maa-ala juhtotstarbega ala koosseisu, nagu on seda ka Suvila tee 32a kinnistut ümbritsevad kinnistud, mis on hoonestatud, sh paiknevad hooned neil kinnistutel osaliselt EKV-s. Mulgi vald on taotlenud EKV vähendamist mh Suvila tee 28, Suvila tee 30 ja Suvila tee 32 puhul. KeA on sellest keeldunud, mitte põhjendusel, et ehitamine neile kinnistutele oleks vastuolus
§-s 34 toodud kalda kaitse eesmärkidega, vaid seetõttu, et KeA asus seisukohale, et need kinnistud langevad
lg 4 p 1 erandi alla (ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele), mille puhul pole EKV vähendamine nõutav. Seega on KeA möönnud, et Suvila tee 32a kõrvalkinnistutele võib olemasolevatele hoonetele ehitada juurde täiendavaid hooneid, ilma, et seda saaks pidada vastuolus olevaks ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Selle valguses on Suvila tee 32a osas EKV vähendamisest keeldumise argumendid kohtu arvates otsitud. Tekib põhjendatud küsimus, miks hoonestust ei tohiks lubada Suvila tee 32a kinnistule, mis asub samas planeeringutsoonis. Pealegi paiknevad naaberkinnistutel olemasolevad hooned kas täielikult (Suvila tee 32) või osaliselt (Suvila tee 30) EKV-s ning Suvila tee 32a kinnistu pinnareljeefi arvestades ei oleks võimalik kinnistut hoonestada olemasolevast ehitusjoonest (vt olemasolevad hooned Suvila tee 32 ja Suvila tee 28 kinnistutel) Ainja järve poole, vaid hooned jääksid sisemaa suunas. Seega kohtu hinnangul ei muudaks Suvila tee 32a kinnistu hoonestamine ümbruskonna hoonestuspilti. Kaebaja on asjakohaselt tähelepanu juhtinud
lg 4 p-le 11, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Suvila tee 32a kinnistu puhul on see nõue täidetud. Sätte kujunemislugu vaadeldes on küll vaieldav antud sätte laiendamine hoonestamata kinnistule (samas nt tiheasustusala
mõttes on ka küla selgelt piiritletud kompaktse asustusega ala ‒
lg 1 p 3), kuid „väljakujunenud asustuse“ hindamisel
lg 1 alusel on kohtu arvates igati asjakohane juhinduda
Nendest lähtudes tuleks Suvila tee 32a kinnistu hoonestamist lubada.
A keeldumine piirab ebaproportsionaalselt KOV planeerimisdiskretsiooni ning kaebaja omandipõhiõigust. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab KeA 04.04.2023 kirja nr 7-13/23/3507-2 p 1.2 õigusvastasuse, tühistab KeA 10.08.2023 vaideotsuse nr 1-7/23/102-3 ja kohustab KeA-d tegema asjas uut otsust. 15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti KeA kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud KeA-lt välja mõista. Kaebaja 06.03.2024 menetlusdokumendi kohaselt koosnevad kaebaja menetluskulud õigusabikuludest summas 1572 eurot ja riigilõivust summas 20 eurot. Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega, mistõttu tuleb KeA-lt kaebaja kasuks välja mõista 1572+20=1592 eurot. Kohus märgib, et kaebaja esitatud 06.03.2024 arvel nr 4 on märgitud vale haldusasja number (3-23-491), kuid kohus käsitleb seda tehnilise eksimusena, arvestades, et tööde aruandes klapib tundide arv arvel nr 4 tooduga ning arve nr 4 on esitatud käesoleva haldusasja kaebajale, mitte haldusasjas 3-23-491 kaebajaks olevale isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.