← Eesti

2-23-3683/31

Obsah (7)§ 101§ 100§ 116§ 105§ 99§ 97§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024 Tsiviilasja number 2-23-3683 Tsiviilasi M Hi hagi V Hi vastu elatise nõudes Tsiviil

§ 101

sätestatud määras, sealjuures määrates, et elatis tasutakse hageja enda kontole ning juhul, kui hageja viibib kostja juures rohkem, kui seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanema juures oldud ajaga. Kostja leiab, et hageja elatisnõue on ülepaisutatud ega vasta lapse tegelikele vajadustele. Statistiliste näitajate aluseks võtmine ei ole põhjendatud. Hageja ema sissetulekut arvestades ei ole taoliste kulude kandmine ka võimalik. Samuti ei ole arvestatud, et osad kulud on kaetud peretoetusega. Samuti ei ole arvestatud kostja poolt kantud kuludega. Kostja on teinud alates märtsist 2022 kulutusi hageja vajalike kulude kandmiseks keskmiselt 521,33 eurot kuus. Kostja on teinud ka otse hagejale makseid hageja kulude katteks, samuti on teinud makseid kostja eest kostja ema. Lisaks sellele on kostja panustanud muudesse hagejaga seotud kuludesse (sh lapsega reisimine, lapsele igakuise taskuraha kandmine, riiete ostmine/tellimine vastavalt lapse soovidele, koolitarvete ostmine igal sügisel, juuksuris käimise eest tasumine ca 100 eurot kord jne). Kuna kostja palus hageja esindajal kostjale kuuluv xxx korter vabastada juunis 2023 ja kandis kuni juuni lõpuni 2023 korteriga seonduvaid kulusid, siis kuni juunini 2023 ei ole alust kostjalt elatise väljamõistmiseks. Korteriga seotud kulude kandmisega on kostja panustanud hageja ülalpidamisse aastate jooksul oluliselt enam, kui miinimumelatis. Kostja hinnangul on hageja mõistlikud põhjendatud vajadused 400 eurot kuus. Hageja ülalpidamiseks piisaks miinimumelatise väljamõistmisest. Kostja täpsustas, et hageja asus seoses õpingutega alates 20.08.2023 elama kostjale kuuluvasse korterisse xxx. Alates sellest hetkest kannab kostja ise ainuisikuliselt hageja eluasemekulud. Seoses Tallinnasse elama asumisega ei jätka hageja senise huviharidusega, hetkel puudub teave uue võimaliku treeningu kohta. Alates hageja elukoha muutusest on vanemad kandnud hageja kulusid selliselt, et kostja on kandnud hagejale igakuiseks kasutamiseks 200 eurot ning ostnud ca 60 euro eest nädalas hagejale ka süüa. Kostja vahetu panus on seega 440 eurot kuus, millele lisanduvad ka eluasemekulud. Kostja kulutas augustis 2023 ka ühekordselt ca 500 eurot sellele, et hageja saaks end uues elukohas sisse seada (sisustuselemendid, majapidamistarbed, voodipesud). Kostja kandis ka augustis 2023 hageja ema kontole lapse elatiseks 200 eurot. Hageja ema on kandnud hagejale 340 eurot, millest 145 kulus xxx raviks. Kostja on teinud hageja emale ettepaneku, mille kohaselt kumbki vanem kannab lapsele kontole 200 eurot kuus ning hageja ema kannab hagejale lisaks peretoetuse 80 eurot kuus, kostja tasub eluasemega seonduvad kulud ja täiendavad toidukulud ning hageja ema omakorda lapse xxx. Kostja leiab, et alates hageja Tallinnasse kolimisest annavad mõlemad vanemad lapsele ülalpidamist vahetult ja seetõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks. Kostja ei ole jätnud ülalpidamiskohustust ka varasemalt täitmata. Hageja viibib kõik koolipäevad kostja juures ning on sageli koos kostjaga ka nädalavahetustel, nad käivad ka koos xxx või käib hageja üksi xxx. Kui hageja viibib Xxx (kus ta on kõigil koolivaheaegadel), kannab kostja kõik hagejaga seotud kulud. Hageja külastab ema maksimaalselt kahel nädalavahetusel kuus. Kostja täpsustas 08.01.2024, et ei kanna hagejale enam toiduraha ning ostab ise toitu, ca 300 euro ulatuses kuus. Seega on kostja panus 1735 eurot kuus. Kostja kannab ka kõik suuremad tehnikaga seonduvad kulud (telefonid, arvutid, rattad jne). Kostja leidis 21.01.2024 seisukohas, et hageja viibib koolinädalatel Tallinnas pühapäeva õhtust reede õhtuni ning ema juures reede õhtust pühapäeva õhtuni. Koolivaheaegadel viibib hageja Xxx, kostja ema või venna juures ning kõik xxx seotud kulud kannab kostja. Kostja on 21.01.2024 märkinud, et soovib saada hageja esindajalt 260 eurot kuus, hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja et riiklik lastetoetus kantaks tema arvele. 3

(17)2-23-3683 Kohtuotsuse põhjendused
  1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 116lg 1).

  1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostja laps (dtl 11). Vaidlust ei ole selle üle, et vähemalt kuni septembrini 2023 elas hageja valdavalt koos emaga ning viibis koos kostjaga oluliselt väiksema osa ajast. Vaidlust ei ole selles, et perioodil, mille eest on elatist nõutud, on kostja tasunud hageja emale elatist 200 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja elab alates septembrist 2023 kostjaga, s.o viibib koos kostjaga kooli ajal vähemalt 4 ööd nädalas. Vaidluse all ei ole, et lapsetoetus makstakse hageja emale. Vaidlus on selles, millised on hageja põhjendatud vajadused ema juures, millised kulud on kandnud kostja ning milline peaks olema edasine kulude jaotus vanemate vahel. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude ja alates hagi esitamisest tasumisele kuuluva elatise nõude määras, mis ületab seadusjärgset miinimummäära.
  2. Ebaselge on, millal konkreetselt hageja kostja juurde kolis, kuid vaidlust ei ole selles, et hageja elab kostja juures hiljemalt 01.09.2023 seisuga (õppeaasta algus). Varasemalt hageja kostja juures ei elanud. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise.

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 7. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

  1. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.
  2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole elatise nõudmine põhjendatud vähemalt perioodi eest kuni juuni lõpuni
  3. a. Seda põhjusel, et vanemate varasema kokkuleppe kohaselt andis kostja hagejale ülalpidamist selliselt, et tasus igakuiselt lapse ja tema ema elukohaks oleva 4

(17)2-23-3683 korteriomandi laenumakseid ja kommunaalarveid. Ka hageja seaduslik esindaja on kinnitanud taolise kokkuleppe olemasolu, kuid on leidnud, et kokkulepe lõpetas kehtivuse alates 27.06.2022, kui kostja teatas hagejale, et korteriomand läheb 2023. a kevadel müüki. 9.1

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-6499 tehtud 19.06.

  1. a otsuses (p 11) leidnud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15 tehtud 23.02.
  4. a otsuse lahendi punktides 14 ja 17 leidnud, et nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. /---/ Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 9.2 Kohtu hinnangul on võimalik jõuda järeldusele, et kostja on ülalpidamislepingu üles öelnud ja see kaotas kehtivuse hetkest, mil hageja ja tema ema enam kostjale kuuluvat korterit ei kasutanud. Hageja ema on leidnud, et leping tuleb lugeda üles öelduks alates kostjapoolse teate saatmisest korteri kavandatava müügi kohta (kirjavahetus, dtl 12). Kohus leiab, et ülalpidamiskokkuleppe saab siiski lugeda üles öelduks alates hetkest, mil korteri valdus kostjale üle anti, s.o alates 15.04.
  5. Kuni selle hetkeni jätkus korteri kasutamine ja seega ka kostja poolt hagejale varasemalt kokkulepitud ulatuses ülalpidamise andmine. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja mõistis kokkulepet teisiti, ei muuda seda, et kostja poolt täideti kokkulepet kuni korteri üleandmiseni. Selles, et kostja poolt taolisel kokku lepitud viisil antud ülalpidamine oli sobival viisil ja vajalikus ulatuses, ei olnud vanemate vahel varasemalt vaidlust. 9.3 Kohus ei pea põhjendatuks lugeda kokkuleppe ülesütlemise ajaks juunit 2023 (kostja 25.09.2022 kiri, dtl 20), millise ajani pakkus kostja hagejale ja tema emale korteri kasutamise võimalust. Nimelt ei saa mõistlikult eeldada, et uue eluaseme otsimisega oodatakse täpselt selle hetkeni, mil lõpeb võimalus senise eluaseme kasutamiseks. Inimlikult on eeldatav, et teise eluaseme leidmine võetakse ette mõistliku ajavahemiku jooksul enne senise eluaseme üleandmise aega, ootamata viimase hetkeni ja riskimata jääda mingiks ajaks eluasemeta. 9.4 Kuigi hageja väidete kohaselt koliti xxx korterist välja märtsis 2023, siis nähtub kostja 02.04.2023 kirjast, et vähemalt 02.04.2023 seisuga oli korteri valdus üle andmata, Hageja esindaja kirjast kostjale (dtl 257) nähtub, et hiljemalt 19.04.2023 oli korter vabastatud. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda korteri üleandmise aja tuvastamisel kostja 21.01.2024 seisukohas esitatud väitest, et hageja esindaja on taganud lapsele elukoha alates 15.04.2023 (dtl 215) ning et alates 15.04.2023 hageja enam kostja korteris ei ela (dtl 220). Seega ei ole hageja ülalpidamiskohustust rikutud perioodil kuni 14.04.2023, hageja tagasiulatuv nõue ei ole selles ulatuses põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata elatise nõudes perioodi 08.03.202214.04.2023 eest. 5

(17)2-23-3683 9.5 Kohus märgib täiendavalt, et arvestades varasema kokkuleppe olemasolu ja kokkuleppe täitmist kostja poolt ei saaks igal juhul olla elatise nõue põhjendatud ajavahemiku eest enne 27.08.2022, kuivõrd enne seda ei ole hageja seaduslik esindaja kostjale teada andnud, et ei loe varasemat kokkulepet kehtivaks ning nõuab lapse nimel elatist. Taoline nõue oleks seega vastuolus hea usu põhimõttega. 9.6 Samuti märgib kohus, et kuivõrd perioodi korral kuni 14.04.2023 saab lugeda, et vanemate vahel eksisteeris ülalpidamiskokkulepe, siis ei oma mingit tähtsust see, kui palju on kokkuleppe kehtivuse ajal üks vanem panustanud enam kui teine vanem (kostja väide, et on toetanud 10 aastaga hagejat 52 800 eurot võrra enam kui hageja ema). 9.7 Kostja on leidnud, et kostja poolt tehtud xxx korteri laenu- ja kommunaalkulude ning kindlustusmaksed ja hageja esindaja omandisse kuuluva xx korteri kindlustusmaksed tuleb lugeda elatise tasumiseks. Kohus leiab, et elatise maksmiseks saab eelneva kokkuleppe alusel lugeda kuni 14.04.2023 tehtud maksed. Kuna alates 15.04.2023 saab lugeda kokkuleppe ülesöelduks, ei saa kohtu hinnangul lugeda alates 15.04.2023 tehtud eeltoodud makseid hageja ülalpidamiseks tehtud makseteks, kuna vanemate vahel puudub alates 15.04.2023 kokkulepe elatise maksmiseks muul viisil. 10. Kostja on 20.03.2023 seisukohas tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist taotletud ulatuses, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Hilisemas menetluses on kostja sellest vastuväitest loobunud. Seetõttu ei käsitle kohus lahendis kostja majanduslikku võimekust ning jätab tähelepanuta ka kostja väite selle kohta, et hageja emal on parem majanduslik võimekus. 11. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Alljärgnevalt käsitleb kohus lapse vajaduste põhjendatud ja mõistlikku suurust. Riigikohus on 26.11.2014 otsuses nr 3-2-1-120-14 (p 14) leidnud, et mõistes kostjalt hageja kasuks välja perioodilise elatise üle nimetatud seadusest tuleneva määra, tuli kohtutel seega arvestada ja juhtida vajadusel poolte tähelepanu sellele, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused üle selle määra peavad olema põhjendatud ja tõendatud. Viide kulutuste põhjendatuse nõudele tähendab kohtu hinnangul seda, et kui mingi osa kulutustest on küll tõendatud, kuid pole sellises ulatuses põhjendatud, siis ei pea kohus elatise väljamõistmisel selle osaga arvestama. 12. Kõigepealt peab kohus vajalikuks tuvastada, millised on hageja põhjendatud vajadused ühes kuus. Kuivõrd nõue ületab seadusjärgset miinimummäära, on kohtupraktika kohaselt vajalik kulutuste kandmist tõendada. Tõendada ei ole vajalik asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1) või mille vastaspool on omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud seisukohtadest teha järeldus, et miinimummäära ületava elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada absoluutselt iga kulutuse kandmise vajadust, vaid ainult nende kulutuste olemasolu, mis tingivad vajaliku elatise seadusjärgset miinimummäära ületava olulise osa. Kohtu hinnangul ei ole ka mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt näiteks toidukulu või hügieenitarvete, rõivaste ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd näiteks hooajarõivaid ja –jalanõusid ei 6

(17)2-23-3683 osteta kogu aasta kestel, vaid tavapärastelt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Ülalpidamiskohustuse rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud tõendid näiteks aasta lõikes kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse hindamisel ka üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad rõivaid ja toitu ja hügieenitarbeid jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride osas. Küll aga on võimalik tõendada suuremate kulutuste kandmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväide, mille kohaselt on hageja lähtunud põhjendamatult statistilistest andmetest ning mitte hagejale tegelikult tehtud kulutustest. Kõigi kulude tõendamist ei ole põhjendatud taolises menetluses eeldada. Samas on võimalik tõendada ja hageja on ka osaliselt tõendanud suuremate kulutuste kandmist. Osas, milles tõendeid ei ole esitatud, saab kohus lähtuda üldtuntud asjaoludest ning menetlusosaliste väidetest.
  1. Kohtu hinnangul saab alates 15.04.2023 arvestatava elatise nõude jagada kulude arvestuses üldjoontes kaheks perioodiks. Esimene periood on ajavahemik 15.04.2023–31.08.2023, mil hageja ei olnud veel kostja juurde kolinud ning elas koos emaga hageja emale kuuluvas korteris. Teine periood algab 01.09.2023- hageja elab peamiselt kostja juures. Alljärgnevalt käsitleb kohus esmalt I perioodi kulusid ning teeb vahearvestuse selles, kas ülalpidamiskohustust on sel perioodil rikutud ning kui, siis millises ulatuses. Pärast vahearvutust analüüsib kohus kulude kandmist II perioodil, s.o alates 01.09.
  3. Esmalt käsitleb kohus hageja eluasemekulusid (üür, kommunaalkulud, elekter). Kostja on leidnud, et kuni hageja sai elada kostjale kuuluvas korteris (ülalpidamiskokkuleppe alusel), ei saanud hagejal üürikulu olla. Kommunaalkulude puhul ei ole kostja hinnangul arvestatud õigesti eluruume tegelikult kasutavate isikute arvu, s.o korteris on elanud ka hageja esindaja ema, hageja esindaja elukaaslane ning alates jaanuarist ka hageja ema vastsündinud laps. Kostja tugineb ka sellele, et eluasemega seonduvad kulud on tõendamata. 14.1 Hageja selgituse kohaselt ei kuulu korteriomand vaid hageja esindajale ning sellel on ühised omanikud; seega on tehtud kokkulepe, et igal tegelikul korteri kasutajal on rendikulu vastavalt tubade arvule, mida ühises korteris kasutatakse ning seda tasutakse omanikele, kes seal ruume ei kasuta. Kuna hageja ema peab ainult hageja kasutuses oleva toa eest tasuma üüri 150 eurot kuus, siis loeb hageja selle ainult hagejale kohalduvaks põhjendatud üürikuluks. Kostja leiab, et sellise kulu kandmine ei ole tõendatud ning et tegemist on kunstlikult loodud kokkuleppega, toomaks lapse eluasemekulusid välja suuremana. Lähtuda saaks vaid eelduslikust kasutuseelisest ehk üürikulust taolise korteri puhul selles piirkonnas. Kostja on suheldes kinnisvaramaakleriga selgitanud välja, et 3-4-toalise korteri üürihind xxx alevikus ei ole tõenäoliselt suurem kui 300 eurot, sest see asub Harjumaa keskusest kaugel ja nõudlus piirkonnas puudub. Seega, arvestades, et eluruumi kasutavad 5 inimest, siis on lapsele langeva kasutuseelise suurus vastavalt Riigikohtu suunistele kostja hinnangul maksimaalselt 60 eurot. 14.2 Kohus märgib, et konkreetselt üürikulu 150 euro kandmise kohta tõendeid esitatud ei ole. Samas ei ole vaidluse all, et korter kuulub hageja emale ja tema sugulastele. Taolise kulu (150 eurot ühe toa kasutus) kandmine on eluliselt usutav, arvestades, et korteri teistel omanikel puudub samaaegselt võimalus korterist selle toa ise kasutamiseks või selle üürile andmiseks. Kuivõrd taolist kulu ei oleks hageja emal siis, kui hageja seda tuba ei kasutaks, saab lugeda taolise kulu ainult hageja kuluks. Kohus märgib, et taolise kulu arvestamist hageja eluasemekuluna võimaldaks ka sellise kulu arvestamine kasutuseelisena (olukorras, kus vanem annab enda omandis oleva eluaseme lapse kasutusse, vt selle kohta Riigikohtu 16.10.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 18). On eluliselt usutav, et tolles piirkonnas võib heas seisus 7
(17)2-23-3683 kolmetoalise korteriomandi üür olla 450 eurot kuus. Seega saab lugeda hageja põhjendatud eluasemekuluks 150 eurot kuus. 14.3 Hageja väitel on uuel elamispinnal kommunaalkulud perioodil 04.2023–06.2023 keskmiselt 300 eurot kuus. Kostja peab reaalseks, et varasemast korterist 8 ruutmeetri võrra suurema korteri näol on see kulu aasta lõikes kõige enam 250 eurot kuus ning seegi tuleb jagada viiega, s.t et lapse kulu on 50 eurot kuus. Hageja esitatud korteriühistu arvete tasumisest perioodil 01.03.2023– 17.07.2023 (dtl 105) ja 30.04.2023 esitatud arvest (dtl 179) nähtub, et nelja arve keskmine oli 274,87 eurot. Kuivõrd hageja elatise nõue ületab seadusjärgset miinimummäära ning sellisel juhul tuleb kohtul lähtuda tõendatud kuludest, siis loeb kohus aasta keskmise kulu arvestuse aluseks tõendatud kulu 275 eurot kuus. 14.4 Kommunaalkulud tuleb hageja arvates jagada kuni augustini 2023 kolme elaniku vahel ja augustis 4 elaniku vahel, samas on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et korteris elab lisaks hagejale kas 2 inimest (lisaks hageja ema ja ema teine laps) või siis 3 inimest (alates augustist lisaks veel vanaema). Kohus leiab, et kommunaalkulude (ja ka elektrikulu) jagamisel ei ole põhjendatud arvestada lisaks ka hageja ema elukaaslasega, kes hageja ema kinnitusel ei viibi korteris sageli (1-2 ööd nädalavahetustel, s.o ühes kuus 4-6 ööd, suvel vähem). Eelduslikult viibib selle võrra korteris vähem hageja vanaema, kelle kohta on hageja esindaja selgitanud, et tema põhielukohaks on Tallinn ning xxx viibib ta vaid hageja ema aitamiseks lapse hoidmisel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvestada kuludega, mis tekkisid hageja emal paralleelselt kahe korteri kasutamisega seoses, s.o mil valmistati ette uut kodu- hagejal oli tagatud kostja poolt ülalpidamiskokkuleppe alusel eluase vähemalt kuni 14.04.
  1. Kokkuvõtlikult saab hageja osaks hageja ema kantud kommunaalkuludest arvestada vastavalt perioodil 15.04.202331.07.2023 (275/3) 91,67 eurot ning alates 01.08.2023 (275/4) 68,75 eurot kuus. 14.5 Hageja väitel oli perioodil 03.2022–12.2023 elektrikulu keskmiselt 121 eurot kuus. Sarnane keskmine kulu nähtub ka hageja esitatud pangaväljavõttest Eesti Energia arvete tasumise kohta perioodil 01.01.2023–17.07.2023 (dtl 107). Vähemalt 05.07.2023 maksel (dtl 107) on viitenumber sama, mis hageja esitatud arvel (Eesti Energia arve, dtl 181), samuti on maksed Eesti Energiale toimunud regulaarselt igakuiselt. Eeltoodu pinnalt puudub alus kahelda, et tegemist on hageja perekonna eluasemega seonduvate elektri tarbimise eest tehtud maksetega. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada kogukulu samuti korteri elanike arvuga vastavalt augustini
  2. a 3 inimest ja alates augustist 4 inimest. Hageja osaks kogu elektrikulus saab arvestada seega vastavalt perioodil 15.04.2023-31.07.2023 (119/3) 39,66 eurot ning alates 01.08.2023 (119/4) 29,75 eurot kuus. 14.6 Kokku saab hageja eluasemega seonduvad kulud lugeda põhjendatuks perioodil 15.04.2023-31.07.2023 summas 281,33 eurot ning alates 01.08.2023 summas 248,50 eurot kuus.
  3. Hageja on 21.07.2023 seisukohas leidnud, et hageja toidukulu oli
  4. a 207,24 eurot kuus ning alates
  5. a vähemalt 221,38 eurot kuus. 15.09.2023 täpsustuse (lisa 1, dtl 176-178) kohaselt on hageja ajavahemikus 15.04.-31.08.2023 olnud keskmiselt 230,01 eurot kuus. Kostja on leidnud, et hageja põhjendatud toidukulu ühes kuus on 200 eurot. Kohus märgib, et alates aastast 2022 on toiduained oluliselt kallimaks muutunud. Samas on hageja viibinud käsitletaval perioodil (15.04.-31.08.2023) palju ema kodust eemal. Hageja ei ole väitnud, et hageja ema on kandnud hageja toidukulu ka Xxx või koos kostjaga viibimise ajal. Seega saab lugeda igakuiseks põhjendatud toidukuluks antud perioodil maksimaalselt 200 eurot. 8
(17)2-23-3683
  1. Hageja transpordikulu on 21.07.2023 seisukoha kohaselt 108 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt on transpordikulu maapiirkonnas elades vältimatu, see seondub huvihariduse kuludega (12 treeningut kuus, distants edasi-tagasi 30km, sõidukilomeetri maksumus Maksu- ja Tolliameti järgi 0,3 eurot/km, kokku 108 eurot kuus). Samuti tekib muu transpordikulu 54 eurot kuus (apteek/pood/pakiautomaat xxx või xxx – distants edasi-tagasi 30 km, eriteenused s.h. terviseteenused/erikauplused Tallinn, edasi-tagasi 110 km, keskmine läbitav kilomeetrite arv kuus 360 km, maksumusega 0,30 eurot/km ja arvestatuna kahe leibkonna liikme peale). Hageja 15.09.2023 täpsustuse kohaselt on hageja transpordikulu olnud ajavahemikus 15.04.31.07.2023 keskmiselt 144 eurot kuus ja augustis
  2. a 135 eurot. Hageja täpsustas istungil, et kalkulatsioonis on arvestatud vaid 50% trennis käidud kordade transpordi kilometraažiga. Samuti täpsustas hageja (01.08.2023 eelistungil, dtl 162), et trenni on ema viinud last autoga vaid vahel. Mais ja juunis, kui oli eksamite aeg, ei käinud hageja päris kolm korda nädalas trennis. Samuti et on ka nii juhtunud, et ühe otsa liigub hageja ühistranspordiga ja teise otsa puhul vajab autoga transporti. 16.1 Kostja vastuväited transpordikulule seisnevad selles, et Tallinna siseselt on ühistransport tasuta. Kostja hinnangul puudub alus arvestada kilomeetri maksumuseks 0,3 eurot. Transport ei ole hagejale vältimatult vajalik, sest hageja on seni liikunud enamasti ühistranspordiga. 16aastane hageja on iseseisev liikleja, kes on mh kostjale kinnitanud, et ema on teda autoga trenni viinud heal juhul kord kuus. 95% kordadel läheb laps trenni ise. Puudub põhjendus, miks ei saaks apteegis, poes ja pakiautomaadi juures käia ühistranspordiga. Poes käimise kulud peaksid jagunema kõigi leibkonnaliikmete vahel. 16.2 Kohtu hinnangul on transpordikulu mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlus puudub selles, et alates septembrist ei ole hageja enam osalenud Hara sadamas toimuvas huvihariduses, seega on selle võrra transpordikulu väiksem. Harjumaa piires ja ka Tallinnas on kuni 19-aastastele ühistransport tasuta. 16.3 Kohus leiab, et kui arvestada, et vaidlusalusel perioodil (15.04.-31.08.2023) käis hageja treeningutel vähem, kui kolm korda nädalas (mai ja juuni olid eksamid, juunist augusti lõpuni viibis hageja olulise aja Xxx) ning kui kahest korrast kasutas hageja vähemalt ühel korral ühistransporti, siis saab huvitegevusega seonduvaks keskmiseks ühe kuu läbisõiduks lugeda 120km. Kogu pere jaoks vajalikud muud sõidud, mis on hageja kinnitusel olnud kuus keskmiselt 360 km, jagunevad kolme pereliikme peale. Seega saab hagejaga seonduvaks läbisõiduks kokku lugeda 240 kilomeetrit. 16.4 Kohus nõustub kostjaga selles, et puudub alus arvestada kilomeetri maksumuseks 0,3 eurot ning et hüvitada tuleb reaalsed kulud, mitte Maksu-ja Tolliameti poolt kinnitatud ettevõtluses kehtivad määrad. Kohus märgib, et taoline hüvitamise määr ei kehti ainult ettevõtlusessamasugune määr on näiteks ka riigi õigusabi kulude hüvitamisel. Seda ei saa aga käsitleda konkreetse lapsega seonduva tõendatud ja põhjendatud kuluna. 16.5 Mõistlikuks kuluks saab lugeda keskmist kütusekulu keskmise sõiduki korral 6 l/100km, mis hetkel kehtiva kütusehinna 1,70 eurot liiter puhul teeb 240km korral kuluks 24,48 eurot. Kui arvestada juurde ka mõningane remondikulu, siis saab keskmiseks põhjendatud transpordikuluks ühes kuus lugeda 40 eurot.
  3. Hageja 15.09.2023 täpsustuse kohaselt on ajavahemikus 15.04.-31.07.2023 olnud sidekulud (telefon, internet, televisioon, Netflix, Spotify) keskmiselt 35,96 eurot kuus ja augustis
  4. a 29,62 eurot. Kostja arvates ei peaks hageja sidekulud ema poolt tasutuna ületama 22,10 eurot kuus. Sealjuures ei arvesta kostja kulutusi Spotifyle ja Netflixile, kuna nende eest on tasunud 9
(17)2-23-3683 seni ja tasub edasi kostja. Hageja telefoniarve võib olla 13,50 eurot kuus. TV- ja internetikulud on tõendamata, samuti ei ole eluliselt usutav, et need on kokku 121 eurot. Hageja esitatud tõendist nähtuv 43 eurot kuus on eluliselt usutav ning viieks jagatuna moodustab hageja osa sellest kulust 8,60 eurot. 17.1 Kohus leiab, et põhjendatuks tuleb lugeda kostja väite, et Spotify ja Netflixi kasutus on hagejale tagatud kostja poolt. Kohus lähtub sellest, et kostja on tõendanud taoliste teenuste eest maksmise ja seda selliste pakettide puhul, mis võimaldavad teenust kasutada mitmel inimesel (dtl 137-138). Samas ei ole hageja tõendanud taoliste kulude kandmist. Hageja on tõendanud (dtl 109) Telia arvete tasumist igakuises summas 43 eurot. Sellest poole saab lugeda hagejaga seotud kuluks, arvestades et sidevahendite teenuseid kasutavad nii hageja kui ka tema ema. Seega saab lugeda hageja põhjendatud sidevahendite kuluks 22,50 eurot kuus.
  1. Hageja tervishoiukulu on 21.07.2023 seisukoha järgi olnud vahemikus 03.2022-07.2023 keskmiselt 38 eurot kuus, millele lisandub alates 07.2023 xxx kulu 35 eurot kord, mis tähendab minimaalselt 73 eurot kuus. 15.09.2023 täpsustuse (lisa 1, dtl 176-178) kohaselt oli hageja tervishoiukulu ajavahemikus 15.04.-31.08.2023 keskmiselt 73,70 eurot kuus. 18.1 Kostja kinnitab, et on teadlik xxx ravi osutamisest, samuti lapse soovist saada xxx. Samas ei ole kostja hinnangul tegemist igakuiselt tekkiva kuluga. xxx ravi kordi ei ole aastas sama palju kui kuid. Vajalik on täpsemalt välja tuua, milline on igakuine kulu. Ka kostja on soetanud vahel vajalikke kreeme või vahendeid, mida hageja selgituse kohaselt ei ole hageja ema ostnud, seega on kostja osalenud ka varasemalt lapse tervisekulude kandmisel. 18.2 Ajavahemikus 15.04.-31.08.2023 saab lugeda tõendatuks tavapärast tervishoiukulu (s.o vitamiinid, valuvaigistid, külmetusravimid jne) ületava tervishoiukulu järgmiselt. Hageja esitatud tõenditest (dtl 110-111, 198) nähtuvalt on hageja eest tasunud ema xxx teraapia arveid eeltoodud ajavahemikus kokku 140 eurot. Hageja ema arvelduskonto väljavõttelt ja maksekorraldusest (dtl 112-113) nähtub kahel korral xxx 60 euro kandmine. Kokku on 4,5 kuu kestel tasutud tervishoiukulusid (140+120) 260 euro ulatuses, s.o keskmiselt 58 eurot kuus. Arvestades lisaks tavapärased tervishoiukulud saab lugeda hageja väite 73,70 euro igakuise tervishoiukulu kohta tõendatuks.
  2. Hageja hügieenitarvete kulu on 21.07.2023 seisukoha ning 15.09.2023 täpsustuse kohaselt keskmiselt 30 eurot kuus. Kostja ei esita sellisele kulule vastuväiteid, märkides, et lapse juuksuriskäikude eest on tasunud alati kostja, iga kord ca 100 eurot. Kohtu hinnangul on hügieenitarvete kulu 30 euro näol tegemist mõistliku ja põhjendatud suuruses kuluga.
  3. Hageja kulud seoses koolikohustuse täitmisega on 21.07.2023 seisukoha ja 15.09.2023 täpsustuse kohaselt ajavahemikus 15.04.-31.08.2023 keskmiselt 22 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt osales hageja õpilasfirma tegevuses, kooli poolt organiseeriti väljasõidud ja tekkisid ka muud kulud. Hageja käis kooliga seonduvalt xxx reisil. 20.1 Kostja ei vaidle vastu sellele, et lapsel tekib igal õppeaastal kulusid koolikohustuse täitmisele (õppevahendid jmt), ent eranditult kõik aastad on iga aasta augustis-septembris ostnud hagejale õppeaastaks vajaminevad tarbed kostja. Seega ei ole hageja seaduslik esindaja seda kulu enne kandnud ega peaks ka edaspidi kandma, sest kostja on valmis ka edaspidi lapsele vastavad vahendid ostma. Näiteks on kostja soetanud hagejale ka õmblusmasina, mida hageja väga soovis. 20.2 Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et kõik koolikohustuse täitmisega seotud kulud on kandnud kostja. Hageja arvelduskontost nähtuv teave (dtl 254) tõendab antud väite ebaõigsust10
(17)2-23-3683 nimelt nähtub hageja emalt kanne hagejale summas 50 eurot selgitusega „kooliasjad“, seega on aastal 2023 kandnud kooliga seotud kulud olulises ulatuses hageja ema. Arvestades, et hageja ei elanud koos kostjaga vähemalt kuni 01.09.2023, ei oleks ainuüksi kostja poolt kõigi koolitarvete ostmine ka eluliselt usutav. Mingis ulatuses on võimalik osta vahetult enne kooliaastat ja kooliaasta alguses enamik vajalikest esemetest, samas tekib ka õppeaasta kestel pidevalt vajadus täiendavate tarvete ostmiseks. Samuti tekib jooksvalt ettenägematuid kooliga seotud kulusid- klassipiltide tellimine, klassiraha, muuseumid, väljasõidud, jõulukink klassikaaslasele ja õpetajale jne. Samuti nähtub hageja esitatud tõendist (dtl 114), et hageja koolikohustusega on seotud (ja hageja ema poolt tasutud) konkreetne kulu, s.o OÜ Reisirakett maksed alates 15.04.2023 järgmiselt: 09.05.2023 165 eurot ja 06.06.2023 15 eurot. 20.3 Kostja viide sellele, justkui ei oleks põhjendatud arvestada hageja ema poolt tasutud reisikulu seetõttu, et laps reisis mõned kuud varem koos kostjaga ja kostja kulul xxx ja xxx, ei ole kohtu hinnangul kohane. Vaidlus puudub selles, et antud kulu oli just kooliga seotud kulu. Kooliväliste reisimistega seotud kulu ei saa kohus pidada lapse hädavajalikuks ülalpidamiskuluks ning on mõistlik, kui kumbki vanem kannab endaga koos reisimise kulud ise, nõudmata selle eest teiselt vanemalt hüvitist. 20.4 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et koolikohustuse täitmisega seotud igakuine kulu 22 eurot kuus on põhjendatud ja mõistlikus suuruses kulu.
  1. Hageja rõivaste ja jalanõude kulu on 15.09.2023 täpsustuse (lisa 1, dtl 176-178) kohaselt ajavahemikus 15.04.-31.07.2023 keskmiselt 110,95 eurot kuus ja augustis
  2. a 101,24 eurot. Kostja on leidnud, et hageja põhjendatud kulu riietele ja jalanõudele on ca 100 eurot kuus, kuid seda kulu ei ole kandnud üksnes hageja, vaid ka kostja. Kohus leiab, et esiteks on tõendamata, et riided ja jalanõud on hagejale ostnud üksnes kostja. Teiseks ei ole ka eluliselt usutav, et kõik riided ja jalanõud ostab lapsele mitte lapsega koos elav vanem, vaid lapsest lahus (ja isegi teises riigis) elav vanem. Kostja väidet (et rõivaid ja jalanõusid on soetanud vaid kostja) ei saa lugeda tõendatuks ka kostja esitatud tõendi (dtl 144) pinnalt, millest nähtub (arvestades hageja vastuväidete puudumist) kahel korral rõivaste ostmine,
  3. a veebruaris summas 56,49 eurot ja juulis 43,48 eurot. Arvestades, et hageja näol on tegemist noore naisterahvaga, kes tegeleb ka spordiga ning kelle vajadused sobiva rõivastuse ja jalanõude järele on eelduslikult suuremad kui väiksemal lapsel, samuti et noorte rõivaste ja jalanõude hinnad on suuremad, kui laste omad, siis saab lugeda hageja rõivaste ja jalanõude kulu perioodil 15.04.-31.07.2023 keskmiselt 110,95 eurot kuus ja augustis
  4. a 101,24 eurot põhjendatuks.
  5. Hageja muud vältimatud kulutused olid 21.07.2023 seisukoha järgi alates
  6. aastast keskmiselt 206,86 eurot kuus. 15.09.2023 täpsustuse kohaselt olid muud vältimatud kulutused ajavahemikus 15.04.-31.07.2023 keskmiselt 151,94 eurot kuus ja augustis
  7. a 138,63 eurot. Hageja täpsustuste kohaselt kuuluvad selle alla: hotellid, restoranid, kohvikud, vabaaja kulutused, huviharidus, loomad. Huvihariduse kulu oli
  8. a 53 eurot kuus (hageja osales huvihariduses kuni juulini 2023). 22.1 Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kõik hageja poolt loetletu käsitletav lapse vältimatute vajadustega või vähemasti mitte taotletud ulatuses. Meelelahutuse kulu 150 eurot kuus ei ole eluliselt usutav ega vältimatult vajalik. Tartu Ülikooli
  9. aasta RAKE uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ on selgunud, et keskmiselt oli
  10. aastal 13-17 aastaste laste igakuine kulu vabale ajale ja meelelahutusele kokku 68 eurot. Arvestades, et möödunud kolmel aastal on tarbijahinnaindeks (THI) oluliselt muutunud (Statistikaameti andmeil 33,0%), oli kostja hinnangul vastavaks kuluks hinnatõusu arvestades
  11. aastal keskel 90,44 eurot. 11
(17)2-23-3683 22.2 Kostja kinnitusel kannab hageja vältimatud kulutused valdavalt kostja, s.o kui hageja tahab minna teatrisse või kinno, siis ta küsib kostja käest raha ja kindlasti ei ole see summa 200 eurot kuus. Need summad nähtuvad kostja ja kostja ema ülekannetest hageja kontole, seda raha saab hageja kasutada kas riiete ostmiseks, huvitegevuseks või meelelahutuseks. Kostja hinnangul peaks hageja meelelahutuse põhjendatud vajadused (kino, teater, muu meelelahutus, välja arvatud huviharidus) olema praeguse tarbijahinnaindeksi muutustega ca 100 eurot, mis ei sisalda huvihariduse kulu (01.08.2023 istungil täpsustus, dtl 164). Kostja toob välja, et hageja ei jätka seoses linna kolimisega enam purjetamistrenniga. 22.3 Kohtu hinnangul tuleb muudeks vältimatuteks põhjendatud kuludeks lugeda ajavahemikus 15.04.-31.07.
  1. a 133 eurot kuus ja
  2. a augustis 80 eurot kuus. Sealjuures lähtub kohus sellest, et huviharidusega seotud tõendatud kulu (dtl 126) oli hagejal märtsist juulini
  3. a 53 eurot kuus, augustis 2023 ei saa sellist kulu lugeda tõendatuks. Samuti arvestab kohus sellega, et eluliselt usutav on muu kulu kandmine osaliselt kostja poolt, s.o kostja ja tema ema ülekannete läbi (dtl 147, 148). Samuti viibis hageja suvel 2023 suure osa ajast kodust eemal ning ei ole usutav, et hageja emal tekkisid igapäevaselt väidetud suuruses meelelahutuskulud. Kui need kulud seondusid hotellide ja restoranidega, siis ei saa sellist kulu ilmselt ka hädavajalikuks kulutuseks lugeda. Seega loeb kohus põhjendatuks muud vältimatud kulutused perioodil 15.04-31.07.2023 133 eurot kuus ja
  4. a augustis 80 eurot kuus.
  5. Kokkuvõtlikult saab lugeda hageja kulud põhjendatuks ajavahemikus 15.04.-31.07.2023 kokku (281,33+200+40+22,50+73,70+30+22+110,95+133) 913,48 eurot kuus ja augustis
  6. a (248,50+200+40+22,50+73,70+30+22+101,24+80) 817,94 eurot kuus. Kokku on perioodi 15.04-31.08.2023 eest (4 kuud, 16 päeva) arvestatud hageja kantud ülalpidamiskulu 4045,57 eurot. Vastavalt

§ 101

lg-le 5 saab need kulud lugeda kantuks lapsetoetuse arvelt summas 362,67 eurot (80 eurot kuu, 4 kuud, 16 päeva). Pärast lapsetoetusega arvestamist jääb jagamiseks ülalpidamiskulu 3682,90 eurot, millest pool (1841,45 eurot) tuleb kanda kostjal. 24. Kostja on väitnud, et hagejal ei saa hagis viidatud ulatuses kulusid olla muu hulgas põhjusel, et kuigi hageja on elanud enda ema juures, siis on hageja viibinud kõigil koolivaheaegadel kostja juures, s.o ca 160 päeva aastas ning lisaks ka suvel. Kostja täpsustas 21.01.2024, et hageja on viibinud kõigil koolivaheaegadel Xxx, s.o kostja ema või kostja venna juures. Hageja kulud Xxx kannab täies ulatuses kostja, kes ka vahel koos hagejaga Xxx viibib. Kulud kantakse selliselt, et kostja käib ise poes või tasub hageja kulude eest enda emale, vennale (sularahas või ülekandega) või vennatütrele. Keskmiselt kulub toidule Xxx umbes 200 eurot ja väljasõitudele, spordile ning meelelahutusele 150 eurot kuus. Ootamatute kulude jaoks on ette nähtud veel 50 eurot, kokku on Xxx viibides kostja kulud 400 eurot kuus. 24.1 Kostja on leidnud ka, et perioodil, mil hageja veel emaga elas, viibis ta igal teisel nädalavahetusel kostjaga, samuti kõigil nädalavaheaegadel. Kohtu hinnangul on kostja väited omavahel vastuolus- kuna kostja enda kinnitusel on hageja viibinud kõigil koolivaheaegadel Xxx ning kostja viibis vaid vahetevahel seal temaga koos, siis ei ole hageja saanud viibida kõigil koolivaheaegadel koos kostjaga. Seega ei saa kohus ka kuidagi lähtuda kostja arvestuskäigust, mille kohaselt viibis hageja enne 01.09.2023 aastas 205 päeva emaga ja 160 päeva isaga. Samuti vähendab kostja väidete usaldusväärsust asjaolu, et kuigi kostja on kinnitanud, et ajavahemikus 15.06.2023-01.09.2023 viibis hageja ainuüksi kostja ja tema sugulastega, siis 21.01.2024 seisukohas on kostja ise viidanud (dtl 221) sellele, et hageja käis antud perioodil siis hageja esindajaga (ehk emaga) reisimas, seda tõendab kostja enda kinnitusel ka kostja esitatud hageja arvelduskonto väljavõte. Väljavõttest (dtl 252) nähtuvalt kandis kostja hageja arvelduskontole 50 eurot selgitusega „xxx“, samuti nähtub arvelduskontost, et ajavahemikus 20.06-22.06.2023 on tehtud makseid kas Soomes või siis laeval. Seega ei saanud hageja kuidagi olla perioodil 15.06.-01.09.2023 ainult kostjaga või kostja sugulastega koos. 12

(17)2-23-3683 24.2 Kohus märgib, et ei saa eeldada, et emal puuduvad lapsega seotud kulud siis, kui laps koolivaheajal eemal on. Väiksem saaks olla vaid toidukulu, transpordikulu ja mõnevõrra ka meelelahutusega seotud kulu. Seetõttu ei loe kohus tõendatuks ega leia olevat põhjendatud lähtuda kostja väidetest, et kuna hageja viibis 15.06-01.09.2023 kostja ja tema lähikondsete juures, siis kandis enamik hageja kulusid kostja ning hageja esindaja kanda jäid valdavalt vaid ravikulud. Kostja on tõendanud konkreetseid kulusid seoses Xxx viibimisega, mida kohus saab arvesse võtta (dlt 250-251), kuid ülejäänud ulatuses ei saa lugeda tõendatuks, et hageja kulud kandis Xxx viibimise ajal just kostja ja mitte kostja sugulased (mida ei saa lugeda kostja poolt ülalpidamise andmiseks). Tõendatuks ei saa seetõttu lugeda ka kostja väidet, et ta kandis ajavahemikus15.06-01.09.2023 hagejaga seonduvalt kulusid 1000 eurot.
  1. Kostja vastuväited kostja poolt kulude kandmise kohta on osaliselt siiski põhjendatud. Kuivõrd kohus on lugenud ülalpidamiskokkuleppe lõppenuks alates 15.04.2023 ning varasema perioodi eest esitatud elatise nõude on kohus jätnud rahuldamata, siis käsitleb kohus kostja poolt ülalpidamise andmist alates 15.04.2023, jagades selle samuti kaheks perioodiks. I periood on vahemik 15.04.2023-31.08.2023 ning teine periood on alates 01.09.
  2. 25.1 Vaidlus puudub selles, et enne 01.09.2023 hageja kostja juures ei elanud, seega ei arvesta kohus tol perioodil kantud võimalike eluasemekuludega. Kostjal said olla hagejaga seonduvad eluasemekulud alles alates 01.09.
  3. 25.2 Kostja väite kohaselt on ta ostnud hagejale riideid. Kostja esitatud tõendist (dtl 144) ei nähtu, millise kuluga täpselt on tegemist, kuid lähtudes sellest, et xxx on üldtuntud asjaoluna kiirmoe ja kosmeetikatoodete veebipood, samuti hageja vastuväidete puudumisest saab lugeda, et kostja on vähemalt 10.07.2023 kandnud hagejaga seotud rõivaste kulu 43,48 eurot. 25.3 Kostja on tõendanud õmblusmasina ostmise kulu kandmist, 22.05.2023 summas 221,90 eurot (dtl 145). Vaidlus puudub selles, et tegemist oli hageja huvides kantud kuluga. Kohtu hinnangul saab olla tegemist mõistliku ja põhjendatud kulutusega, mis arvestab õigustatud isiku vajadusi, võimeid ja kalduvusi. 25.4 Kostja väitel tegi ta umbes 1500-eurose kulutuse, sisustamaks hageja tuba ja ostmaks kooliks vajalikud vahendid, nagu arvuti ja monitorid. Taolise kulu kandmisega saab kohus antud perioodil arvestada siiski vaid tõendatud ulatuses, s.o summas 472,35 eurot (dtl 247). Kohus ei nõustu siinkohal hageja seisukohaga selles, et hagejale sobiliku eluaseme sisustamise kulu ei saa lugeda hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks. Samuti saab lugeda tõendatuks kostja poolt hagejale ülalpidamise andmise ka Xxx viibimisega seotud maksetega (dtl 250-251) kogusummas (100+50) 150 eurot. 25.5 Kostja väitel (dtl 44) on ta andnud hagejale ülalpidamist vahetult ka selliselt, et nii kostja kui ka kostja ema on teinud hagejale ülekandeid tegelike vajaduste katteks. Kostja on leidnud, et 16-aastane inimene on võimeline aru saama raha väärtusest ja selle kasutamisest ning seetõttu ei pea tema vajaduste katteks minevaid summasid üle andma hageja esindajale. Hageja on leidnud, et kostja ning kostja ema kanded hageja kontole ei ole elatis. Kumbki ei ole öelnud hageja emale, et hageja kontole kantav summa on mõeldud hageja ülalpidamiseks. Hageja esindaja ei ole kontol olevat raha kasutanud hageja elamiskulude katteks ega muul otstarbel, ning raha on jäänud hageja kulutusteks tema parema äranägemise järgi ehk tegemist on taskurahaga. Kohus leiab, et kostja on ekslikult leidnud, et ülalpidamise hagejale võib anda ka selliselt, et raha kantakse (ilma vanemate vahelise eelneva kokkuleppeta) otse hageja kontole. Riigikohus 13
(17)2-23-3683 on
  1. märtsil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 16.01.
  2. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-12 punktis 11, et kuigi alates
  3. juulist 2010 kehtiva

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamisel. Kuivõrd lapse eest peamiselt hoolitsev vanem (praegusel juhul ema) ei ole eelnevat nõusolekut andnud ega sel viisil ülalpidamiskohustuse täitmist hiljem heaks kiitnud, ei saa kostja poolt tasutud summasid (dtl 56, 147, 259) lugeda hagejale ülalpidamise andmiseks. Kostja ema poolt tehtud ülekandeid hagejale (dtl 57, 148) ei saa samuti lugeda hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Antud kannetest ei nähtu ning kostja ei ole ka väitnud, et raha nende ülekannete tegemiseks on tulnud kostja poolt. Hageja vanaemal ei ole hageja ülalpidamiskohustust ning neid kandeid saab lugeda temapoolseteks kingeteks hagejale, mitte kostjale. Kinke iseloomule viitab ka kostja ema tehtud ülekannete selgitus (enamjaolt- Mle sünnipäev). Seega saaks kostja ja tema ema ülekannetega arvestada üksnes selles ulatuses, et kui kostja või tema ema oleks teinud hagejale ülekande mingi konkreetse kulu kandmiseks, siis saaks lugeda, et taolist kulu ei saanud olla hageja emal hageja ülalpidamiseks. Praegusel juhul ei nähtu ülekannete selgitusest, et kantud oleks mingi konkreetne kulu, mis hagejal oleks seetõttu kandmata jäänud, seega ei arvesta kohus kostja ja tema ema tehtud ülekannetega asja lahendamisel. 25.6 Tõendamata on kostja väited juuksurikulu kohta, samas ei saa kohus lugeda 100 euro suuruseid arveid juuksuriteenuste eest ka hageja vältimatute vajaduste rahuldamiseks. Tõendamatuse tõttu ei saa kohus lugeda kantuks tehnika soetamise kulu. Vanemaga reisimise kulu ei loe kohus vältimatuks vajaduseks, mille kandmise eest peaks vastutama teine vanem. 25.7 Vaidlus puudub selles, et kostja tasus 03.08.

  1. a hagejale 200 eurot elatist hageja seadusliku esindaja kontole. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tõendatud on kostja poolt hagejale ülalpidamise andmine vahetult ajavahemikus 15.04.-31.08.2023 kokku summas (43,48+221,90+472,35+150+200) 1087,73 eurot. See summa tuleb arvata maha tema poolt tasumisele kuuluvast elatisest ning hageja elatise nõue perioodi 15.04.-31.08.2023 osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ulatuses (1841,45-1087,73) 753,72 eurot.
  2. Kostja on esitanud menetluses väite, et hageja poolt väljatoodud kulud ei ole usutavad põhjusel, et hageja emal puudub selline sissetulek, mis annaks võimaluse hagejale selliste kulutuste tegemiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja taoline vastuväide tõendatud. Hageja ema on välja toonud, et on asunud osaliselt tööle, samuti tuleneb tema sissetulek täiendavalt ettevõtlusest. Sama ettevõtluse väite on esitanud enda sissetuleku kohta isa. Kohtul puudub alus jõuda järeldusele, et ühe vanema võimalus täiendada sissetulekuid töötamise või ettevõtluse läbi peaks olema väiksemad kui teise vanema võimalused. Seetõttu jätab kohus sellise kostja vastuväite tähelepanuta.
  3. Alates 01.09.2023 elab hageja põhiliselt kostja juures. Seega ei saa kostjat käsitleda enam lapsest lahus elava vanemana, kes peaks täitma hageja ülalpidamiskohustust rahaliste maksetena hageja emale (

§ 100lg 2).

Ka

§ 101lg-s 6 on sätestatud, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, 14

(17)2-23-3683 vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Taoliselt ei teki vanemal, kelle juures laps valdava osa ajast elab, üldjuhul lapse ülalpidamiskohustust, kuna ta kannab lapse ülalpidamiskulud vahetult. Siiski on võimalik teistsugune ülalpidamiskulude jaotus tulenevalt

§ 102

lg-st 3, mille kohaselt võib kohus elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks

§-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Seega on võimalik mõista elatis välja ka vanemalt, kelle juures laps valdava osa ajast elab ning kes küll kannab vahetult lapsega seotud kulusid, kuid kelle osa kogu kantavatest kuludest on oluliselt väiksem, kui teise vanema osa.

  1. Vaatamata sellele, et hageja esindaja selgituste kohaselt ei ole hageja praegune elukohakorraldus mõistlik ning et on võimalik, et hageja teeb tulevikus teistsugused otsustused, saab kohus lähtuda vaid tegelikust olukorrast, s.o et hageja elab kostjale kuuluvas korteris, millega seonduvad kulud kannab kostja.
  2. Kuivõrd hagejal on sisuliselt kaks kodu ning mõlemas kodus just hageja jaoks loodud elutingimused, siis saab hageja põhjendatud vajaduseks lugeda mõlema eluasemega seonduva hageja kulu kogu ulatuses. Seda sõltumata sellest, et hageja viibib enamuse ajast kostja, väiksema osa ajast enda ema ja veel väiksema osa ajast sugulaste juures. Kumbki vanem kannab jooksvalt eluasemega seonduvaid kulusid ning need ei vähene seetõttu, et hageja mingi osa ajast mujal viibib (veidi väiksem võib olla vaid mingis ulatuses kommunaal- ja elektrikulu).
  3. Hageja väite kohaselt (loetelu dtl 183) on hageja ülalpidamiskulud, mida kannab hageja ema, alates 01.09.2024 järgmised: eluasemekulu 285 eurot, toidukulu 424 eurot, transpordikulu 162 eurot, sidekulu 31 eurot, tervishoiukulu 184 eurot, hügieenitarvete kulu 30 eurot, kulu lapse koolikohustuse täitmiseks 23 eurot, riiete ja jalanõude kulu 103 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 199 eurot kuus. 30.1 Eluasemekulu on kohus leidnud olevat põhjendatud alates 01.08.
  4. a summas 248,50 eurot kuus. Toidukulu 424 on kohtu hinnangul üle paisutatud, eriti arvestades, et hageja viibib ema kodus väikese osa enda ajast ning toidukulu kannab vahetult valdavas ulatuses kostja, kelle juures hageja elab ja kelle sugulaste juures hageja sageli viibib. Mõningal määral eksisteerib hagejal toidukulu siiski ka väljaspool kummagi vanema kodu, sellist kulu on kandnud mõlemad vanemad. 30.2 Põhjendatud transpordikuluks on kohus lugenud 40 eurot ning arvestades hageja elukohta kostja juures ning tasuta ühistransporti ei peaks see kulu alates 01.09.2023 ilmselt suurenema. Sidekulu 31 eurot on mõistlik (arvestades teenuseosutajate pakettide kallinemist ning ema juures samuti kasutatava televisiooni ja interneti kulu). Arvestades, et seni on tasunud hageja eest tervishoiukulusid ema, saab ka edaspidi lugeda sellise kulu põhjendatuks igakuiselt summas 73,70 eurot. Hügieenitarvete kulu, mida kannab hageja eest ema, ilmselt ei suurene hageja elukoha muutusega seonduvalt. Samas ilmselt väheneb hageja ema poolt kantav riiete ja jalanõude kulu ning suureneb hagejaga koos elava kostja osakaal nende kulude kandmises. Kooliga seotud kulud ei pruugi hageja ema poolt kantuna väheneda. Muud vältimatud püsikulutused jäävad elulise usutavuse pinnalt varasemast suuremas ulatuses hagejaga koos elava kostja kanda.
  5. Hageja kulud ühes kuus keskmiselt, mida kannab hageja isa alates 01.09.2023 on kostja 21.01.2024 väite kohaselt igakuiselt järgmised (dtl 216-217): korteriga seotud kulud (kommunaalkulu 157 eurot, elektrikulu 40 eurot, kindlustus 10 eurot / 2) 103,50 eurot, sidekulu (internet 32 eurot, Spotify 10,49 eurot, Netflix 12 eurot, Telia 12 eurot / 2) 33,25 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulu 100 eurot, meelelahutus ja vaba aeg 100 eurot, 15

(17)2-23-3683 ettearvamatud kulud 100 eurot, trenni kuutasu 21 eurot, muud kulud (kanded hageja arvelduskontole) 137 eurot. Kokku on kostja leidnud, et tema igakuised kulud hagejale on 794,85 eurot kuus. Kostja on ka välja toonud, et kannab hagejaga seonduvad suuremad kulud tehnikale- telefonid, arvutid, rattad jne. Näitena on kostja toonud- telefon Iphone 400 eurot, arvuti MacBook Pro 400 eurot, arvuti Microsoft Surface Book 400 eurot, monitor LG väärtus 300 eurot. Meelelahutuse kuluna on kostja viidanud xxx reisile, kulu kokku 934 eurot. 31.1 Kohtu hinnangul on igakuised püsikulud toodud välja üldjuhul mõistlikus, põhjendatud ja ka tõendatud (dtl 233-237, 243) suuruses, lähtudes eeldusest, et muude kulude ja ettearvamatute kulude (kokku saaks lugeda põhjendatuks 200 euro ulatuses) sisuks on eeskätt hageja enda poolt endale riiete ja jalanõude ostmine, koolikohustusega seonduv kulu, hügieenitarvete kulu, hagejale sobiliku mööbli ja sisustuse soetamise kulu, juuksurikülastused, muud vältimatud püsikulutused ning viidatud tehnika ostmise kulu. Küsitav saab siiski olla transpordikulu, kuivõrd kostja on ise välja toonud, et ühistransport on tasuta. Vähemalt alates aastast 2023 peaks olema tasuta ka Harjumaa ühistransport Tallinna ja xxx vahel. Seetõttu võiks kostja poolt kantav transpordikulu kaasneda peamiselt Xxxse sõitudega. Samas ei ole kostja toonud välja, et neid sõite oleks sedavõrd palju, et selleks kulub ühes kuus keskmiselt 100 eurot. Mõistlikuks transpordikuluks saab kohus lugeda maksimaalselt 40 eurot kuus, kuna vahel on lisaks ühistranspordile siiski vaja ka autoga liikuda. Välisreiside kulu ei saa kohus lugeda vältimatuks vajaduseks ja meelelahutuse põhjendatud osaks. 31.2 Põhjendatuks igakuiseks kulutuseks saab lugeda veel treeningu kulu 21 eurot, meelelahutuse kulu (80 euro ulatuses kuus) ning toidukulu 200 eurot. Sidekulu saab lugeda põhjendatuks viidatust väiksemas ulatuses, nimelt tuleks Netflixi paketi maksumus jagada nelja kasutajaga (dtl 137), kokku tuleb seega hageja osa 30,25 eurot. Korteriga seotud kuluna on kostja toonud välja kommunaalkulu, elektrikulu ja kindlustuse kulu, samas ei ole kostja arvestanud kasutuseelisega, s.o kostja saab arvestada hageja põhjendatud kulutuseks ka kostja enda korteri kasutamise kulu. Ilmselt ei saa selline kasutuseelis olla väiksem hageja üürikulust hageja ema juures (vastavalt 150 eurot), seega saab konkreetselt kommunaalteenuste kulu alla mitte jääva eluasemekulu lugeda mõlema vanema puhul võrdseks. 31.3 Konkreetselt tõendatuks saab lugeda hagejale sobilike elutingimuste loomise kulu alates 01.09.2023 summas 283,73 eurot (dtl 247 eurot). Samuti saab lugeda tõendatuks kostja poolt hagejale ülalpidamise alates 01.09.2023 andmise ka Xxx viibimisega seotud maksetega (dtl 251) kogusummas (22+100) 122 eurot. 32. Kokkuvõtlikult ei saa kohus lugeda tõendatuks, et alates 01.09.2023, s.o alates hageja elama asumisest kostja juurde on hagejat seni põhiliselt kasvatanud vanema kulutused hagejale jäänud sedavõrd suureks, et esineks alus elatise väljamõistmiseks. Samuti ei saa jõuda järeldusele, et mingi konkreetse kulutuse peaks ka tulevikus kandma ilmtingimata hageja ema. Kostja on kinnitanud, et on valmis kandma hageja ülalpidamiskulusid varasemast suuremas ulatuses, samuti vähendama hageja ema kulusid seonduvalt hageja esindamisega Tallinnas (arstivastuvõtud). Täpselt ei ole võimalik kummagi vanema kulutusi ja nende põhjendatust alates 01.09.2023 tuvastada, kuid võimalik on jõuda järeldusele, et kulutused on sarnases ulatuses ning kostja poolne varaline panus ei ole olnud väiksem. Puudub alus arvata, et selline proportsioon lähiajal muutuks. Sealjuures laekub hageja lapsetoetus hageja emale. Seetõttu ei eksisteeri alates 01.09.2023 olukorda, kus last peamiselt kasvatava vanema (kostja) rahaline panus lapse ülalpidamiseks oleks väiksem, kui teise vanema oma. 33. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuna alates 01.09.2023 annavad vanemad reaalselt lapsele ülalpidamist vahetult ning hageja ema panus ei ole suurem isa panusest, siis ei ole alates 01.09.2023 põhjendatud elatist välja mõista. Kohus jätab selles ulatuses hagi rahuldamata. 16
(17)2-23-3683
  1. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi osaliselt ja mõistab välja elatise järgnevalt. Hagi rahuldatakse elatise nõudes perioodi 15.04.-31.08.2023 eest kogusummas 753,72 eurot. Hagi jääb ülejäänud ulatuses rahuldamata.
  2. Kostja on märkinud (dtl 219), et soovib edaspidi ise hageja varaküsimustega tegeleda. Kohus märgib, et asjast ei nähtu, mis oleks kostjat seni takistanud hageja varaküsimustega tegelemast. Kuivõrd praeguse menetluse esemeks ei ole vanemate hooldusõigus, siis saab lähtuda asja läbivaatamisel vaid juba tuvastatud asjaoludest, mitte hüpoteetilisest tulevikuplaanist. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kostja sellekohased viited.
  3. Kostja on 21.01.2024 märkinud, et soovib saada hageja esindajalt 260 eurot kuus hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja et riiklik lastetoetus kantaks tema arvele. Kohus märgib, et praegu on menetluses hagi, milles hageja ema on nõudnud elatist isalt; kohtu menetluses ei ole hagi, milles hageja oleks nõudnud elatist emalt. Kohus menetleb hagi lähtudes esitatud nõudest (praegusel juhul hageja nõue kostja vastu), seega ei saa kostja menetluses taolist nõuet esitada ning kohus jätab viite kostja võimalikule nõudele tähelepanuta. Samuti ei saa kostja nõuda lapsetoetuse kostja arvele maksmist praeguses menetluses. Kohus selgitab, et perehüvitiste saamiseks kordamööda tuleb esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile.
  4. Kostja on taotlenud hagi võimaliku rahuldamise korral määrata, et elatis tuleb maksta hageja enda kontole. Kostja on leidnud, et ehkki reeglina pole elatise väljamõistmine lapse enese kontole reeglipärane, ei ole see ka seaduse alusel keelatud ning üksikjuhtumi tehiolusid arvesse võttes oleks see ka õige ja õiglane. Kohtu hinnangul puudub taolise tingimuse esitamiseks kostja poolt õiguslik alus ja ka sisuline põhjendus. Kohus jätab taotluse rahuldamata, väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja ema arvelduskontole.
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.