Obsah (8)

§ 74§ 121§ 65§ 120§ 1572§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 14. märts 2024 Kriminaalasja number 1-22-7332 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maa

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Uku Pärgi (Pärk; isikukood 39501162213) kaitsja vandeadvokaat Andres Veski määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohus karistas Uku Pärki 14.03.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7332

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära, s.o 5000 eurot.

§ 65lg 2 alusel suurendati rahalist karistust Harju Maakohtu 02.11.2016.

a otsusega nr 1-16-8290 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 6 päeva võrra ning vangistus jäeti täitmisele pööramata Tartu Maakohtu 21.08.2018. a määruses ettenähtud korras. Uku Pärki karistati veel

§ 120

lg 1 järgi 8 kuu vangistusega,

§ 1572

lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega ning

§ 424lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

Liitkaristuseks mõistis maakohus Uku Pärgile 2 aastat 6 kuud vangistust ning rahalise karistuse 500 päevamäära, mis kuulus iseseisvalt täideviimisele.

§ 68

lg 1 alusel jäi Uku Pärgi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi

§ 74

lg 1 alusel 3-aastase katseajaga, mille jooksul tuleb tal täita

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 30.03.

1. a.
2. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 21.12.2023 erakorralise ettekande, milles taotles Uku Pärgile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuivõrd alates 01.11.
3. a viibis Uku Pärk ilma ametniku loata Soome Vabariigis, ei täitnud registreerimiskohustust ning rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohus rahuldas 07.02.
5. a määrusega Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pööras täitmisele Uku Pärgile Tartu Maakohtu 14.03.
6. a otsusega nr 1-22-7332 mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust ning arvestas karistuse kandmise aja algust päevast, millal Uku Pärk saabub vanglasse karistust kandma. 3.
7. Maakohus tuvastas, et Uku Pärk rikkus käitumiskontrolli kestel korduvalt registreerimiskohustust.
8. aasta juulikuus jättis ta registreerimisele tulemata kahel korral ning mitteilmumist põhjendas sellega, et ta läks naisega tülli ning sõitis vanaema juurde IdaVirumaale. Kuna tal raha ei olnud, ei saanud ta registreerimisele tulla ega endast märku anda. Ametnik võttis seda arvesse ning ei hoiatanud teda. Soomes viibimise ajal ei osalenud ta ühel korral veebiregistreerimisel. Pärast seda, kui Uku Pärk teatas, et saabub Eestisse tagasi 2729.10.2023, määras ametnik uue registreerimise aja 31.10.2023, kuid Uku Pärk kohale ei ilmunud. Ametnik saatis Uku Pärgile kirja koos uue registreerimise ajaga 12.12.2023, millele Uku Pärk vastas 11.12.2023 hilisõhtul, et ta on Soomes ning registreerimisele ei ilmunud. 3.
9. Maakohus leidis sedagi, et Uku Pärk on korduvalt rikkunud temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mille eest on talle koostatud kaks kirjalikku hoiatust. Alkoholi tarvitamist tõendavad indikaatorvahendi kasutamise protokollid, millest nähtuvalt kontrolliti Uku Pärgi joovet 13.05.2023, mil indikaatorvahendi näit oli 1,08 mg/l kohta ning 15.07.2023, mil indikaatorvahendi näit oli 0,29 mg/l kohta. Probleemne on maakohtu hinnangul seegi, et Uku Pärk ei ole järjepidevalt esitanud hoolimata kriminaalhooldusametniku korduvatest nõudmistest ühtegi Peth veremarkeri analüüsi. Kõnealuseid proove nõudis kriminaalhooldusametnik, et oleks võimalik isiku alkoholi tarvitamise keelu järgimist kontrollida seoses Soomes viibimisega. Seetõttu polnud kriminaalhooldajal võimalik kontrollida alkoholi tarvitamise keelu täitmist alates juulist
10. 3.
11. Uku Pärk on maakohtu hinnangul rikkunud ka

§ 75

lg 1 punktidest 5 ja 6 tulenevalt kohustust saada kriminaalhooldusametnikult luba väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning elu- ja töökoha vahetamiseks. 18.08.2023 esitatud taotluse alusel sai Uku Pärk loa sõita tööle Soome ning uue loa perioodiks 19.09-31.10.

1. Kuna Uku Pärgi varasem tööleping Soomes lõpetati ja uue sõlmimisest ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud ega taotlenud luba Soomes viibimiseks, siis viibis ta edasiselt Soomes ilma vastava loata. 3.
2. Uku Pärk ei ilmunud ka 12.01.2024 toimunud istungile, kuigi oli kinnitanud, et on kohtuistungi ajast teadlik. Uku Pärgiga ei olnud võimalik kohtuistungil ühendust saada ka telefonitsi, kuigi ta oli lubanud olla kohtuistungi ajal kättesaadav. Sellest lähtuvalt kuulutas maakohus 16.01.
3. a määrusega Uku Pärgi tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendit vahistamine. Kuivõrd Uku Pärk võttis peale kõnealusest määrusest teada saamist kohtuga ühendust ja lubas ilmuda vabatahtlikult kohtusse 06.02.2024, siis tühistas kohus 23.01.2024, vaatamata veendumusele, et Uku Pärk hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale, tema tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamine kohaldamise määruse. 2 3.
4. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et Uku Pärk on rikkunud käitumiskontrolli kestel korduvalt erinevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta tarvitas kahel korral alkoholi, ei teinud Peth veremarkeri analüüse, ei ilmunud kahel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega osalenud ühel korral veebiregistreerimisel. Ta ei taotlenud luba Soomes viibimiseks ning elas seal jätkuvalt ilma vastava loata. Ainukese põhjendusena jäid kohtus kõlama perekondlikud probleemid Eestis, kuid need ei ole kohtu arvamuse kohaselt kontrollnõuete ja lisakohustuse rikkumise mõjuvaks põhjuseks. Uku Pärk suhtus nõuete täitmisse ükskõikselt ning pani rikkumised toime tahtlikult. Kuna süüdimõistetu ei täida kontrollnõudeid ega lisakohustust ja lahkus Eestist, on edasine kriminaalhoolduse teostamine muutunud võimatuks ja karistus tuleb täitmisele pöörata. Lisakohustuse määramine ega katseaja pikendamine ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdimõistetu käitumine on ilmekalt näidanud, et tal puudub motivatsioon käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid täita. Määruskaebus
5. Tartu Maakohtu 07.02.
6. a määruse peale esitas määruskaebuse Uku Pärgi kaitsja Andres Veski, kes palub kõnealuse kohtumääruse tühistada ja teha uus määrus, millega pikendada Uku Pärgi katseaega ning määrata talle lisakohustused. Näiteks on Uku Pärk valmis alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks esitama kriminaalhooldajale kindlaksmääratud tähtaegade järel Peth veremarkeri analüüsi ja täitma muid kohustusi, mis kohtu poolt määratakse. Kaitsja seisukohad on järgmised. 4.
7. Uku Pärk on rikkunud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi, kui need rikkumised pole olnud kaitsja seisukohalt sellised, mis vältimatult tingiksid mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Vanglasse saatmine, kui raskeim meede, tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist. 4.
8. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna süüdimõistetu lahkus Eestist, on kriminaalhoolduse teostamine muutunud võimatuks ning seetõttu tuleb ka karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja lubas Uku Pärgil minna Soome tööle ja asjaolu, et töökoht muutub ning sellest kriminaalhooldajat õigeaegselt ei teavitata, ei ole sellise raskusega rikkumine, mis võiks saada otsustavaks karistuse täitmisele pööramisel. 4.
9. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et perekondlikud probleemid Eestis ei ole kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumise mõjuvaks põhjuseks. Need võivad tekkida ootamatult (Uku Pärgil purunes elukaaslasega suhe) ja olla sellised, mis sunnivad isikut lahkuma oma elukohast ning otsima uut sealt, kus see võimalikult sobivam oleks. Arvestades, et Uku Pärk on aastaid Soomes töötanud, oli esialgselt lihtsam leida elu- ja töökoht seal, et mitte jääda Eestis tänavale. Praeguses olukorras on Uku Pärk valmis kiiremas korras leidma elukoha Tallinnas, et kriminaalhooldus saaks jätkuda. 4.
10. Uku Pärk on kohtuistungil selgitanud, miks käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine aset leidis. See ei olnud tahtlik ja teadlik, vaid tingitud mingitest elulistest sündmustest (sõbra surm, suhte purunemine, isa raske haigus), millele tuleb muidugi lisada ka süüdimõistetu enda hooletus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Uku Pärgile Tartu Maakohtu 07.02.
12. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises. 3
13. Maakohus on korrektselt tuvastanud Uku Pärgi poolt toime pandud kriminaalhoolduse nõuete rikkumised, milleks olid registreerimise ilmumata jätmine kolmel korral: veebiregistreerimine, kui isik viibis ametniku loal Soomes, samuti 31.10.2023 ja 12.02.
14. Juulikuiseid registreerimisele ilmumata jätmisi ei ole talle ette heidetud, kuivõrd kriminaalhooldusametnik luges põhjused mõjuvateks. Samuti on Uku Pärk rikkunud kahel korral (13.05.2023 ja 15.07.2023) alkoholi tarvitamise keeldu. Soomes viibimise ajal ei olnud kriminaalhooldajal võimalik selle kohustuse täitmist kontrollida, kuna Uku Pärk ei täitnud lubadust teha Peth veremarkeri analüüse, mis oli lisatingimuseks, et ta saaks Soome minna. Samuti on Uku Pärk rikkunud

§ 75

lg p 1-dest 1 ja 6 tulenevat kohustust teavitada kriminaalhooldusametnikku elu-, töö- või õppimiskoha vahetamisest ning jäänud Soome pikemaks perioodiks kui selleks oli ametniku luba.

1. Kaitsja pole määruskaebuses vaidlustanud Uku Pärgi poolt kõnealuste rikkumiste toime panemist, vaid leidnud, et need pole tahtlikud ja sellise raskusega, mis tingiksid vangistuse kui raskeima meetme kohaldamise.
2. Ringkonnakohus, olles tutvunud asja materjalide, sh kohtuistungi protokolliga, ei jaga kaitsja seisukohta, et Uku Pärgi rikkumised polnud tahtlikku laadi. Kahetsusväärselt on Uku Pärgi selgitused rikkumiste osas olnud läbivalt ennastõigustavad ning suunatud väliste põhjuste otsimisele, mitte enda käitumisele. Kui Uku Pärk ise leidis maakohtu istungil, et algul tegi ta endast kõik, et kriminaalhooldus kulgeks hästi, siis tema käitumisest seda järeldada ei saa. Üsna kriminaalhoolduse alguses rikkus ta kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, millele ei ole ühtegi õigustust: lahkhelid elukaaslasega ja isegi sõbra surm ei vabanda alkoholitarvitamise keelu rikkumist, pingete maandamiseks tulnuks leida muid võimalusi. Kui kriminaalhooldaja tuli talle vastu, ega reageerinud
3. a juulis aset leidnud registreerimisele ilmumata jätmistele, arvestades Uku Pärgil tekkinud rasket olukorda seoses naisega tülli minemise ja maksevahendite puudumisega, siis Uku Pärk sellest enda jaoks mingeid järeldusi ei teinud. Ilmekalt näitab süüdimõistetu suhtumist kohtuistungil välja toodu, kus Uku Pärk väljendas rahulolematust seoses temale määratud kriminaalhoolduse sagedusega 4 korda kuus, kuna varem 10 aasta jooksul ei ole ta pidanud seda tegema, nägemata seejuures seost temale ette heidetavate tegudega.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalhooldusametnik olnud mõistev ja arvestanud sellega, et Uku Pärk saaks elada ja käia tööl Soomes. Uku Pärk ise ei ole aga ilmutanud initsiatiivi ega valmisolekut täita neid kohustusi, mis tal seda võimaldaksid. Ta ei ole teavitanud kriminaalhooldusametnikku töökoha muutumisest, ei saatnud selle kohta töölepingut, rääkimata sellest, et ta oleks küsinud selleks eelnevat luba nii nagu kohustab

§ 75lg 1 p 5.

Asja materjalidest nähtub, et kui kriminaalhooldusametnik ettekande tegemise ajal ehk 21.12.2023 kontrollis töötamise registrist Uku Pärgi andmeid, ilmnes, et tema viimane töösuhe lõppes 26.09.

1. Asjaolust, et Uku Pärgil on vahepeal sõlmitud Soomes uus tööleping, kuulis ametnik alles 06.02.2024 kohtuistungil. Uku Pärgil oleks olnud võimalus töökohavahetusest teada anda tervelt 3 kuu jooksul enne erakorralise ettekande tegemist. Tänapäeval on olemas kõik sidevahendid, mis võimaldavad nii omavahelist suhtlust kui ka dokumentide saatmist. 31.10.2023 ei ilmunud Uku Pärk registreerimisele, alates 01.11.2023 viibis ta Soomes ilma kriminaalhooldusametniku loata, ehk sellest ajast alates ei olnud ametnikul võimalik enam sisulist kriminaalhooldust teostada.
2. Kui Uku Pärgil oleks vaid üks rikkumine, töökoha muutmisest teavitamata jätmine pärast seda, kui kriminaalhooldaja oli lubanud temal minna Soome tööle, saaks kaitsjaga nõustuda, et karistuse täitmisele pööramine oleks liiga karm meede. Praegu see aga nii ei ole. Uku Pärk on enne erakorralise ettekande esitamist 9 kuu pikkuse käitumiskontrolli ajal toime pannud 4 erinevaid rikkumisi, tema katseaega saab tervikuna pidada ebaõnnestunuks. Seetõttu on maakohus igati põhjendatult leidnud, et lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine pole otstarbekas, kuivõrd süüdimõistetu käitumine on ilmekalt näidanud, et tal puudub motivatsioon käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid täita. Kuna Uku Pärk pole katseajal suutnud oma lubadusi pidada, puudub alus arvata, et praegu oleks midagi teisiti. Kahetsusväärselt ilmestab Uku Pärgi käitumist kriminaalhooldusel olles ka asjaolu, et ta jättis ilmumata kohtuistungile, kus pidi toimuma tema kohta esitatud erakorralise ettekande arutelu. Uku Pärk reageeris alles siis, kui sai teada tema tagaotsitavaks kuulutamisest ja vahistamisest. Ka siis ei näinud ta endal mingit süüd, vaid leidis, et tema on olnud alati kättesaadav ning just tagaotsitavaks kuulutamise määrust nähes juhtus temal tööl õnnetus.
3. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on rikkumiste kaalukust hinnanud õigesti ning Uku Pärgi rikkumisi ja kriminaalhoolduse kulgu tervikuna arvestades karistuse põhjendatult täitmisele pööranud. Vabaduses karistuse kandmise eelduseks on kõigi kontrollnõuete ja määratud kohustuste täitmine, Uku Pärk ei ole aga suutnud neid eeldusi täita.
4. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.02.
5. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5