1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1990 (21259000517) Kohtukoosseis kohtunik Heli Väinaste r

§ 118

lg 1 p 1,7 järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Süüdistatav OKSANA HOLOSTOVA (endise nimega Andilevko), isikukood 47805080035, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 19.01.2018 Viru Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi 3 aastase vangistusega,

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.08.-23.08.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, karistusaja alguseks loeti 19.01.2018; 2) 16.04.2018 Harju Maakohtu poolt

§ 118lg 1 p 1 järgi vangistusega 6 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust,

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendati osaliselt mõistetud karistust 19.01.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra – 3 aastat vangistust – ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust, millest arvati maha 19.01.2018 Viru Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 22.08.-23.08.2016 ning 19.01.-16.04.2018, s.o 2 kuud 29 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud 1 päev vangistust,

§ 2

68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.10.2017-19.01.2018, s.o 3 kuud 1 päev ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 5 aastat 6 kuud, karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.04.2018, Harju Maakohtu 23.11.2020 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.10.2023, millest esimeseks 11 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning

§ 76

lg 5 alusel allutati ta käitumiskontrollile 24 kuuks, Viru Maakohtu 23.09.2021 määrusega pöörati Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 2 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust täitmisele, väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 05.09.2021, tõkend vahistamine oli kohaldatud alates 07.09.2021 kuni 23.11.2021, alates 23.11.2021 kannab Viru Maakohtu 23.09.2021 määrusega talle Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18950 mõistetud ärakandmata karistust 2 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust Tallinna Vanglas Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil määratud korras RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada OKSANA HOLOSTOVA

§ 118

lg 1 p 1,7 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 05.09.-23.11.2021, s.o 2 (kaks) kuud 17 päeva karistusaja hulka ning OKSANA HOLOSTOVA’l kuulub ärakandmisele 8 (kaheksa) aastat 9 (üheksa) kuud 13 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-950 mõistetud ja Viru Maakohtu 23.09.2021 määrusega täitmisele pööratud karistuse 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 7 päeva vangistust ärakandmata osa 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 19 päeva vangistust võrra ning mõista OKSANA HOLOSTOVA liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) aastat 4 (neli) kuud 2 päeva vangistust. Oksana Holostova’le mõistetud liitkaristuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.03.2023.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada Oksana Holostova suhtes lisakaristust ning saata ta Eesti Vabariigist välja koos sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks.

§ 55

lg 2 kohaselt arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest. Kannatanu A. A. tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada. 3 Välja mõista Oksana Holostovalt kannatanu A. A. kasuks tsiviilhagi summas 711,70 (seitsesada üksteist eurot ja 70 senti) eurot, mis kanda E. M. arvelduskontole nr xxxx Xxxx. Välja mõista Oksana Holostovalt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1812,50 (üks tuhat kaheksasada kaksteist eurot ja 50 senti) eurot, ekspertiisitasud 522 (viissada kakskümmend kaks) eurot ja kaitsjatasud 2926,56 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kuus eurot ja 56 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest DNA-ekspertiisi maksumus summas 1881 eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Vanalinna Advokaadibüroo (asukoht Tartu mnt 16-10, 10117 Tallinn) kasuks 370,56 (kolmsada seitsekümmend eurot ja 56 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 61,76 eurot) eurot vandeadvokaat Leelo Viili poolt määratud korras süüdistatava Oksana Holostova kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Vanalinna Advokaadibüroo (asukoht Tartu mnt 16-10, 10117 Tallinn) kasuks 32,40 (kolmkümmend kaks eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 5,40 eurot) eurot vandeadvokaat Leelo Viili poolt määratud korras süüdistatava Oksana Holostova kaitsjana osutatud õigusabi eest. Oksana Holostoval tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 5261,06 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700008843 ning selgitus: „Oksana Holostova, 1-22-1990, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanu A. A.le M. A. mobiiltelefon Blackview (pakend 3, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 677, 07.09.2021). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel tunnistaja A. H. pangakaart „Visa Debit“ (pakend 1, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 677, 07.09.2021). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel sündmuskohalt kaasa võetud esemed – tekk pakendis 7, voodikate pakendis 8.4, hommikumantel pakendis 6, padjapüür pakendis 8, naiste riided (pusa, püksid, t-särk, sokid) pakendis 7, tekikott pakendis 8.3, käterätik pakendis 8.2 ja käterätik pakendis 8.1 (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 677, 07.09.2021). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel EKEI-st tagastatud esemed nuga pakendis 4, nuga pakendis 5, side koos plaastritega pakendis 9 ja side koos plaastritega pakendis 10 (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 688, 24.11.2021). 4 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
2. märtsist 2023 (seega hiljemalt
3. märtsiks 2023). Süüdistus Oksana Holostova (endise nimega Andilevko) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 02.09.2021 ööl vastu 03.09.2021 täpselt tuvastamata kellaajal oma elukohas xxxx lõi tahtlikult noaga oma abikaasale M. A.le ühe korra alakõhu piirkonda, teades, et noalöök elutähtsate organite piirkonda põhjustab inimesele eluohtliku tervisekahjustuse ning ta vähemalt möönis eluohtliku seisundi saabumise võimalikkust, lootes surma kui tagajärge kohusetundetuse tõttu vältida. Noalöögiga põhjustas Oksana Holostova M. A.le eluohtliku tervisekahjustuse, s.o kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool alakõhus, mille tüsistusena tekkis mädane peritoniit ehk kõhukelmepõletik, mädakõht ja arenes välja äge hulgielundi puudulikkus. M. A. suri saadud vigastuste tagajärjel 05.09.2021 kell 06.33 kiirabiautos. Seega Oksana Holostova, tekitades teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse, millega põhjustas teise isiku surma, pani toime

§ 118lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid Süüdistatav Oksana Holostova ennast kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Oksana Holostova kinnitas, et

1. septembril 2021 peale lõunat saabus ta Haapsalu keskusest koju xxxx. M. A., kes oli tema abikaasa, tõi ta koju. Korter, kuhu ta pidi jääma, on 2-toaline, kus sisenedes paremal on magamistuba koos rõduga ning vasakul on suur tuba ja köök. Alguses võttis ta riidest lahti, siis tuli kriminaalhooldusametnik ja pani talle jalavõru. Peale seda tõi abikaasa autost osa asju, mis ta lahti pakkis. Tema pärast koju jõudmist alkoholi ei tarvitanud, tarvitas tablette, aga M. tarvitas sellel õhtul alkoholi. M. jõi alguses ühe džinni ära ja siis pärast läks alla naabri M. juurde esimesele korrusele xxxx korterisse, kus jõi viina, sest M. joob ainult viina. M. teadis ta telefoni juttude järgi. M. käis ka kaks korda kindlasti väljas, sest tema käis rõdul suitsetamas ja nägi M. poe poolt tulemas. Kellegi vahel sel õhtul mingeid erimeelsusi ei tekkinud. Tema rääkis M. sel õhtul valjuhäälselt. M. koos temaga magama ei tulnud, sest enne seda tuli M. ja nad istusid selles toas, kus oli televiisor ja jõid viina. Kui ta öösel mingil ajal üles ärkas, siis ta M. kodus ei näinud, toa uks oli kinni ja toas oli vaikus. Ta läks tagasi magama ja kui ärkas, siis oli juba valge väljas. M. ta kodus ei näinud.
2. kuupäeval lõuna paiku tuli M. koju, olles joobes. Ta ei tea, kus M. käis. M. oli normaalses meeleolus, lõbus. Ta palus M. rohkem mitte juua, kuna viimasel oli vaja
3. kuupäeval tööle minna. M. käis
4. kuupäeval väljas, ta ei tea mitu korda. M. ei selgitanud, kus ta käis.
5. kuupäeval läksid nad koos magama ja ärkasid ka koos.
6. kuupäeval ärgates oli M. normaalses tujus, läks dušši alla. Kui M. dušši alt välja tuli, siis ta nägi, et M. oli haav kõhu peal. Ta küsis M., et mis see on ja M. vastas, et see pole sinu asi, et ta saab ise hakkama. See haav oli nagu kriimustus, võib-olla poolteist sentimeetrit. M. ise pani sinna plaastri peale ja sõitis tööle. M. tuli töölt tagasi peale lõunat. Tuju ei olnud M. just kõige parem, kuna tal oli paha olla, palavik ja selg valutas, et oli kuskil selja ära külmetanud. M. hoidis kõhust kinni, sest tal magu valutas. Ta ei uskunud neid haigussümptomeid, kuna M. oli 5 varasemalt kogu aeg valetanud, selleks et mitte tööl käia. Oksana Holostova väitel ütles ta M., et pöördugu arsti poole, et äkki on midagi, sest koroonaviirus oli liikvel. Sellel õhtul nad koos magama ei läinud, tema jäi oma asju lahti pakkima ja M. läks väiksesse tuppa magama. Kui hakkas juba pimedaks minema, siis ta läks M. juurde magama. M. ei maganud eriti sügavalt ja oksendas, neid kordi ta ei lugenud. Ta arvas, et nagu alati, et M. oli kuskil joonud, sellepärast magu valutas ja ta oksendas, et tal oli tihti nii. M. oli võtnud tramadooli ja palaviku rohtu, samuti oli vend toonud talle
7. kuupäeva õhtul oma autost mao jaoks mingit tabletti. Neid rohtusid oli M. võtnud enne seda, et jõuda koju ja pärast seda, siis kui oli juba kodus.
8. kuupäeval M. tõusis püsti, öeldes, et midagi on vist vererõhuga, et andku talle tablett. Ta vaatas M., kes seisis justkui tahaks oksendada, näost kahvatu, mispeale ta ehmus ja kutsus kiirabi. Tal tekkis hirm, ta kartis M. elu ja tervise pärast. Siis kui politsei saabus, sai ta teada, et M. suri ära, et ei jõudnud haiglasse. Tal pisarad jooksid, ta ehmatas, oli täitsa löödud, et jäi jälle üksi. Sellepärast ta helistaski A. H., kes on ainuke inimene, kes teda toetas ja ütles, et M. suri ära. Vanglas olles käib ta psühholoogi juures ja ainult töötab, õpib piiblikoolis. Oksana Holostova avaldas, et tutvus M. A.ga
9. aastal. Kui ta M. A.t 23.09.2017 noaga lõi, siis nad juba elasid koos. Tollel ajal oli ta abielus S. K.. M. A.ga abiellus ta siis, kui oli juba vanglas. A. H.iga on tal sõbralikud suhted ja nad on abielus. A. H. on ainuke inimene, kes teda ei hüljanud ja keda ta saab usaldada. Abiellumist A. H.iga põhjendas Oksana Holostova sellega, et ta tahtis. Korter Xxxx on tema korter, mille M. A. ostis tema poolt antud volikirja alusel ja tema rahadega, sest tema ise oli sel ajal vanglas. Neil oli M. plaan elada koos normaalselt, võtta tütar tagasi. M. vend A. A. käis
10. kuupäeva õhtul M. juurest läbi selleks, et küsida, miks viimane tööle ei ilmunud ja millal ta tööle tuleb. M. vend temaga ei rääkinud, sest neil on omavahel väga pingelised suhted. M. vend oli nende suhte vastu enne abiellumist ja mitte midagi ei muutunud ka peale abiellumist. Tema ei ole A. A.le seal korteris rääkinud, et on M. noaga löönud. Tema arvates valetas A. A. nende isa tõttu, sest M. tõi isa nende korterisse, kui isal oli insult. A. rääkis, et võtab hooldaja ja, et kõik kulutused jagavad nad M. pooleks, aga mitte midagi sellist ta ei teinud. Ta helistas A. ja palus aidata, kuna M. ei saanud selle kõigega üksi hakkama ja selle raskuse all M. hakkas isegi jooma. A. ütles talle, et nad saavad vennaga omavahel ise asja klaariks, et ta ei roniks sinna. Isa võeti haiglasse ja kui ta viimati haiglasse helistas, siis talle öeldi, et on juba suur võlg üle 1000 euro, et A. ise ei maksa. Vanglast vabanedes eelistanuks ta minna koju, aga kuna M. oli joomatsüklis, siis kriminaalhooldaja ei saanud korterit kontrollida, mistõttu ta läks keskusesse, kust
11. septembril 2021 koju tuli. Oksana Holostova avaldas, et soovib asitõenditest tagasi saada üksnes A. H.i pangakaarti ja sularaha 10 eurot. Kannatanu A. A. kinnitas kohtuistungil, et M. A. oli tema vend, kellega tal olid normaalsed suhted. Nad ei suhelnud väga tihti, kuna tema töötas põhiliselt xxxx. Suhtlus käis põhiliselt telefoni teel. A. A. avaldas, et teadis, kus vend elas ja millega tegeles. Sinna xxxx läks vend elama aastal
12. Ta ei tea, kelle korter see oli. Kusagil 2 aastat tagasi sai ta teada, et M. A. oli abiellunud süüdistatava Oksana Holostovaga. Seda ta teadis, et nad tahtsid abielu registreerida. Ta teab, et vend on elanud Oksana Holostovaga koos umbes 3 aastat. Tema suhtles vennaga
13. septembril 2021, nad said kokku. M. A. ütles talle, et
14. kuupäeval läheb ta Oksanale järele, kes pidi kusagil vanglas istuma, kuna oli teda noaga löönud. Järgmisel korral suhtles ta vennaga
15. septembril, see oli laupäeva õhtul, kui vend helistas talle ja ütles, et Oksana oli teda noaga löönud, vist oli
16. kuupäeval. M. oli öelnud talle, et ta sinna ei sõidaks, aga ta ikkagi otsustas sõita ja vaadata, mis vennaga on. Xxxx jõudis ta samal päeval kuskil kell 8.
17. Ta teadis trepikoda, aga ei teadnud, millisel korrusel vend elas, mistõttu koputas naabrimehele
18. korrusel M., kellest oli vend talle rääkinud. M. ütles talle, milline oli venna korter ja ta läks venna korteri ukse taha, vist oli korter number xxxx. Ta koputas uksele, 6 aga keegi talle ust ei avanud. Siis ta hakkas läbi ukse rääkima, et kutsub politsei välja. Oksana tegi talle ukse lahti ja ta sisenes korterisse, paremat kätt tuppa, kus vend lamas voodi peal, tekk oli ära võetud ja aluspükstes. Ta nägi, et sinna kuhu vend löögi sai, oli plaaster kusagil suurusega 3x5cm peale kleebitud. See oli vasakul pool kõhu piirkonnas. Vend ütles talle korteris, et Oksana lõi teda. Ta suhtles ka Oksanaga seal korteris ja küsis, et mis juhtus. Oksana ütles, et nad olid reedel tarvitanud alkoholi, olid purjus ja ta lõi noaga M.. Ta karjus Oksana peale, et milleks sa teda noaga lõid, et küsimused võib lahendada ka ilma noata. Vend lamas voodil ja ütles, et tal kõht (magu) valutab ja ajab oksele. Ta käis all autos ja tõi vennale tabletid mao jaoks. Tal oli ravim autos, kuna tal on magu haige. See ei olnud retseptiravim, vaid oli taimne rohi. Tema rääkis, et on vaja kiirabi ja politsei kutsuda, aga vend ütles, et ei ole vaja, kuna ta tunneb end normaalselt. Vend oli kategooriliselt vastu sellele, et politseid teavitada. Venna jutt oli selge ja loogiline, aga ta oli nagu väsinud. Ta oli seal korteris kusagil pool tundi veel, misjärel sõitis koju. Vennale helistas ta pühapäeval, kuid keegi telefoni vastu ei võtnud. Ta oli tööl ja pidevalt helistas venna telefonile. Möödus kusagil 2 päeva, kui talle helistas I., kes oli M. tuttav, et justkui M. oleks surnud, aga ta täpselt ei teadnud. Ta helistas politseisse ja sealt öeldi, et M. on surnud. A. A. avaldas, et tema korraldas venna matused. Seoses sellega on ta esitanud tsiviilhagi summas 711, 70 eurot ja ta jääb selle nõude juurde. Need olid matusekulud, mille kohta on ta kõik kviitungid esitanud. Mobiiltelefoni Blackview kinkis tema vennale ja selle soovib ta tagasi saada. Tunnistaja R. S. kinnitas kohtuistungil, et M. A. oli tema naaber. Tema on elanud xxxx majas alates
19. aastast, aga M. A. kolis sinna majja, korterisse number xxxx, mis asub kohe tema korteri vastas kolmandal korrusel, paar aastat tagasi. Probleeme temaga ei olnud, napsumees vist oli ikka, aga küllaltki vaikne ja rahulik. M. oli koridoris korra näidanud talle telefonist, Facebookist Oksana pilti, et see on tema abikaasa, kes on praegu Haapsalus rehabilitatsioonikeskuses, et ta on peale kinni istumist seal. Mingi nädalapäevad enne ütles M., et Oksana tuleb sellel kuupäeval või millalgi koju siia. Kui M. vindine oli seal koridoris, siis ta ütles, et naine tuleb neljapäeval koju, see oli enne 02.09.
20. Neljapäeval, see oli 02.09.2021, läks ta poodi peale lõunat kuskil kella 3 paiku ja nägi, et auto oli maja ees ja M. tuli mingite suurte kottidega talle koridoris vastu. Ta küsis M. käest, et kas tuli ja M. noogutas, öeldes jah. Sellel hetkel, kui ta M.
21. septembril trepikojas kohtus, oli M. kaine ja mingisuguseid silmaga nähtavaid tervisehädasid tal ei olnud. Kui ta poest jalgrattaga tagasi tuli, siis tuli M. talle tee peal pargis vastu. Tema arvates läks M. poodi. Hiljem
22. septembril, kui ta oli rõdul ja tegi suitsu, siis ta nägi, et M. tuli jälle läbi pargi, kilekott käes, kodu poole. Tema arvates M. tuli juba teist korda poest. Nende elutoa sein on tema magamistoa seina vastas. Ta oli lauaarvutis seal nurgas, M. korteri seina ja akna vahel, kui hilisõhtul vastu ööd, vastu
23. kuupäeva, s.o reedet, kuulis ta järsku kõva naisterahva häält, kes nagu riidles ikka tükk aega. M. häält ta ei kuulnud. Sõnadest ta aru ei saanud, aga kõvasti riieldi, õiendati vene keeles. See kestis tund kindlasti, siis tema jäi magama. Ikka vaiksemaks jäi, et ta magama sai jääda. Järgmisel päeval, s.o
24. septembril kella poole kahe paiku päeval tuli ta juuksurist koju, tuli trepist üles ja kuulis, et M. korteri (number xxxx, esimesel korrusel) uks käis. M. tuli tema järel trepist üles. Tema arvates tuli M. M. korterist. Ta vaatas oma korteri ukse ligidal tagasi ja nägi, et M. tuleb, kõnnib vaevaliselt ja hoiab paremat külge kinni. Näha oli, et M. oli midagi viga, aga tema ei hakanud küsima ka.
25. septembril ta M. rohkem ei näinud.
26. septembril, s.o laupäeval, ta M. ei näinud, aga õhtul vastu ööd ta kuulis nagu meesterahva oigamist sealt korterist. See oli laupäeval vastu pühapäeva, s.o
27. septembril vastu
28. septembrit. Meesterahva oigamist kuulis ta ikka mitu korda. Naisterahva häält ta sellel ööl ei kuulnud. Pühapäeva hommikul umbes kella 6 paiku ärkas ta ülesse niisuguse imeliku hääle peale, kuid pärast talle seletati, et see oli elustamisaparaat. Ta nägi kiirabiautot maja ees ja koridoris meditsiinitöötajaid. Ta nägi, et M. pandi kanderaamiga kiirabiauto peale. Siis mingi 7 aeg tulid politseinikud, kelle käest ta sai teada, et M. suri teel haiglasse. Oksanat nägi ta sel hommikul nii palju, kui ta auto peale pandi. Oksana ei tohtinud ju toast välja tulla, sest tal oli jalavõru ümber jala. Tema teada M. seal rohkem sõpru ei olnud, kui ainult see M.. M. oli millalgi ennemalt öelnud, et Oksana on teda pussitanud. R. S. avaldas, et M. käis tööl Tallinnasse, kas siis auto või tööauto või rongiga. Tema nägi M. harva. Tunnistaja M. S. kinnitas kohtuistungil, et M. A. oli tema naaber. Tema on elanud xxxx umbes 5-6 aastat, aga M. A. kolis sinna korterisse xxxx elama koos isaga paar aastat tagasi. Isa oli septembris 2021 juba vanadekodus. M. S. avaldas, et tema suhted M. olid väga head, nad võtsid koos viina. M. käis tema juures ja kutsus teda isaks. Peaaegu kohe, kui ta M. suhtlema hakkas, sai ta teada, et M. on abikaasa Oksana. Neil oli Oksanast juttu, sest M. käis Oksanat vanglas vaatamas. M. oli neil juttu, et mille eest on Oksana vanglas ja M. rääkis talle, et Oksanale meeldis noaga vehkida. M. käis Oksanal
29. septembril 2021 ise järel sõbra autoga. Ta kohtus
30. septembri õhtupoolikul M., kes käis tema juurest korra läbi. M. oli kõik korras ja ta midagi ei kurtnud. M. ütles talle, et tõi Oksana koju ja, et läheb ka tuppa ära. Järgmisel päeval, see oli
31. septembri õhtupoolikul tuli M. tema juurde. Nad tegid mõned pitsid ja M. hoidis nagu kõhtu kinni ja ütles, et tal lihased valutavad. M. ei olnud tema juures eriti kaua, sest tal oli ikka valus ja ta ütles, et läheb puhkama ülesse koju ära. Järgmine kord nägi ta M. järgmisel päeval, see oli
32. septembril, see võis olla lõuna paiku ja M. ütles, et ta peab minema töö juurde, et helistati ja ei usuta, et ta on haige. M. ikkagi hoidis kõhtu kinni ja kurtis, et lihased valutavad. Kui M. liigutas, siis oli näha, et tal oli valus. Neil oli M. juttu, et äkki oleks vaja arsti juurde minna. Kui M. õhtul 4 paiku töölt tagasi tuli, siis ta tuli jälle tema juurest läbi ja tema küsis, et kas käisid arsti juures. M. pidi järgmisel päeval arsti juurde minema, et mingi tuttav arst pidi olema. Rohkem tema M. ei näinud. Järgmisel päeval, see oli
33. septembril, tuli esmalt uurija ja siis Oksana uksest sisse, öeldes, et I. tuleb, et andku ta autovõtmed I. edasi. I. oligi see sõber, kelle käest M. auto võttis. I. tuligi paar päeva hiljem võtmetele järele. Seda, et M. surnud on, sai tema teada uurijalt. M. käis Tallinnas autoteeninduses tööl, seal tarvitas ka alkoholi, vahel ei tulnud mitu päeva ööseks koju. M. S. avaldas, et pärast seda, kui Oksana koju tuli, oli M. tema juures ikka väga vähe aega, sest tahtis rohkem naisega olla. Tunnistaja I. G. kinnitas kohtuistungil, et tundis M. A.t 5 aastat, alates sellest ajast, kui viimane elas xxxx. M. asus Xxxx elama kuskil poolteist aastat tagasi. See korter, kuhu M. elama läks, kuulub Oksanale. M. töötas autoremonditöökojas ja ta kasutas M. teenuseid. M. on käinud tema juures, on olnud juhuseid (1-2 korda), kus nad on alkoholi koos tarvitanud. Ta teadis, et Oksana ja M. registreerisid abielu, et Oksana istus vanglas. Oksana koju toomisest teadis ta seda, et M. võttis tema käest auto, kuna Oksanal oli palju asju. Ta teadis, et M. sõitis 02.09.2021 Oksanale järele. Kõige esimesena helistas talle Oksana, see oli mitu päeva enne seda, kui ta pidi välja saama, ja palus autot. Oksana esitles talle ennast M. abikaasana. Kui ta ei eksi, siis M. tuli rongiga tema juurde ja viis ta linna, võttes auto ära. Konkreetselt ei olnud see läbi räägitud, millal M. auto tagastama pidi, sest see auto seisis ja tal endal juhilube ei ole. Sel päeval, kui Oksana pidi välja saama, see oli neljapäeval 02.09.2021, nad ei helistanud. Ta ei hakanud M. segama. Võib-olla ülejärgmisel päeval nad suhtlesid M. telefoni teel. M. ütles, et tuleb tema juurde ja toob auto tagasi. M. tuli talle töö juurde, see oli vist laupäeval,
34. septembril. Nad vestlesid ja ta vaatas, et kuna M. ennast eriti hästi ei tundnud, et võtku ja kasutagu autot edasi. M. tundis ennast halvasti, hoidis kõhust kinni. Küsimuse peale, et mis juhtus, vastas M., et see on tema probleem, et ta ise lahendab selle. M. näitas talle kõhu peal olevat plaastrit. M. oli maika seljas ja ta oli kergetes riietes. M. oli see koht, kus plaaster oli peal, paistes ja seda oli ikka välja näha. Kui ta nägi M. seda plaastrit, siis ta sai aru, et haav oli ja sellepärast ta ütles M., et mine arsti juurde. M. ütles, et ei ole midagi hullu, et ta on enne 8 seda kunagi ka saanud 2-3 noa haava, ühe Kehras ja ühe kuskil teises kohas, et ta ei lähe. Ta pakkus M., et kui vaja, käigu tema juurest kodust läbi, kus tal on ravimeid ja sidet ning M. käis ja midagi sealt võttis. Järgmine kord suhtles ta M. samal päeval telefoni teel, aga M. ütles, et ta ei suuda rääkida ja andis telefoni Oksanale. Kui ta küsis Oksana käest, et mis M. juhtus, ütles Oksana, et M. vist oli jälle joonud ja teda ajab iiveldama. Järgmisel päeval, see oli pühapäeval, püüdis ta veel M. telefoni teel kätte saada ja Oksana ütles talle, et kiirabi viis M. ära. Seda, et M. on surnud, sai ta teada M. käest. Tunnistaja A. H. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Oksana Holostova on tema abikaasa. A. H. avaldas, et tundis M. A.t, sest nad istusid ühes vanglas samas osakonnas. M. A. istus vist joobes juhtimise eest. Ta teab, et M. A. armastas napsu võtta, sest kui tema oli rehabilitatsioonikeskuses (Samaaria keskus), siis tuli M. A. sinna joobes olekus. A. H. iseloomustas oma abikaasat Oksana Holostovat sõnadega haavatav naine, kellele on kerge liiga teha, kes kartis enda pärast ja tahtis alustada elu. A. H.i ütlustest nähtub, et ta viibis koos Oksanaga rehabilitatsioonikeskuses, kus nad suhtlesid omavahel ja Oksana rääkis talle oma abikaasast M. A.st, et nad abiellusid, et oli armastus ja nad tahtsid kõik korda saada. Oksana helistas talle septembri alguses 2021, 2., 3.,
35. kuupäeval ja viimati helistas
36. kuupäeva hommikul.
37. kuupäeval rääkis Oksana, et M. võttis ta ära ja ta saabus kohale, et ta on õnnelik selle üle, et ta sealt rehabilitatsioonikeskusest ära sõitis.
38. kuupäeval helistas Oksana talle kuskil kell 5 hommikul, oli närvis ja nuttis, öeldes, et M. juhtus midagi, et ta hingeldab, et ei saa hingata normaalselt. Oksana ei saanud aru, mis juhtus, pani kõne ära, helistas kiirabisse ja tegi M. kunstlikku hingamist. Oksana helistas talle
39. kuupäeva hommikul veel, öeldes, et M. viidi haiglasse. Siis helistas ja ütles, et tuli politsei, et M. keha peal oli mingi haav. Tema esimene mõte oli, et tabletid, sest enne seda
40. või
41. kuupäeval oli Oksana helistanud ja öelnud, et M. oli võtnud mingeid tablette, tramadool, et keegi tuttavatest oli andnud. A. H. avaldas, et Oksana Holostovaga on ta abielus xxxx. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: -Asitõendi vaatlusprotokoll (häirekeskuse kõned) koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja kõnefailid DVD-plaadil (tõendid I kd, lk 95-101), millest nähtub, et 06.09.2021 on politseiarvutisüsteemi alla laetud häirekeskuse andmebaasist Aweroc WebPlayer kaks kõnet kuupäevaga 05.09.2021 numbrilt xxxx ja salvestatud DVD-le. Esimene kõne on tehtud 05.09.2021 kell 04:52:
42. Kõne kestus 04.07 minutit. Kõne saabus numbrilt xxxx ja helistab vene keelt kõnelev naisterahvas, kes soovib kiirabi, kuna mehel on midagi vererõhuga, samuti on mees võtnud mao jaoks mingeid tablette, pool ööd mees oksendas, aga praegu on kas vererõhk või midagi, aga mees lamab. Ta ärkas, ta ei tea. Palub kiiresti kohale sõita xxxx. Mees joob ja siis oksendab. Kardab, et mees ei ela seda üle. Mees ei räägi midagi, aga praegu on teadvusel. Tema magas, praegu alles ise ärkas, nägi, et mees on käinud justkui tualetis ja pealtnäha kõik oli justkui normaalne. Praegu ta ei suuda isegi mehe dokumenti leida. Eesnimi on M., ik xxxx, M. A.. Helistaja palub, et tuldaks kiiremini. Teine kõne on tehtud 05.09.2021 kell 04:59:
43. Kõne kestus 00.46 minutit. Kõne saabus numbrilt xxxx. Vene keelt kõnelev naisterahvas palub, et tuldaks rutem, mehel on huuled sinised ja ei reageeri mitte millelegi. Ta isegi pulssi ei tunne. Häirekeskuse töötaja ühendab kõne meedikuga kell 05:00:10 ja edasi õpetab meedik helistajale, kuidas teha südamemassaaži kuni jõuab kohale kiirabi. - Karell Kiirabi AS kiirabikaart 05.09.2021 M. A. kohta (tõendid I kd, lk 6-7), millest nähtub, et kiirabi sai korralduse kell 04:54 ja jõudis kohale kell 05:
44. Abikaasa sõnul hakkas oksendama ja peale seda vajus kokku, ei reageeri. Abikaasa alustas südamemassaaži. Kiirabi saabumisel patsient lamab põrandal, kõhu piirkonnas naba all paremal pool haav 2 cm, 9 aktiivset verejooksu ei ole (noahaav), teadvuseta. Kodus elustatud 17 minutit ja kiirabiautos 13 minutit, vahepeal teadvusele ei tulnud. Kõhus noahaav, kõht pinges. Patsient suri 05.09.2021 kell 06:
45. - Väljatrükk Politsei andmebaasist 05.09.2021 (tõendid I kd, lk 8), millest nähtub, et politsei sai väljakutse kell 07:25 xxxx, kus kiirabiautos noahaavaga M. A. surnukeha. Kiirabi konstateeris surma kell 06:
46. Surnukeha alakõhu piirkonnas nabast allpool vasakul poolel umbes 2,5 cm suurune haav. Haava piirkond turses. Kiirabi sõnul võis surm saabuda sisemise verejooksu tõttu. Kiirabi meediku sõnul olevat M. naine andnud neile info, et M. oli Tallinnast koju tulnud ja kodus oli äkki kokku kukkunud. Naine oli asunud meest elustama ja elustamise käigus avastanud haava. - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 09.09.2021 (tõendid I kd, tl 9-18), millest nähtub, et vaadeldud on patrullpolitseiniku poolt 05.09.2021 kell 07:51- 07:56 tehtud fotosid. Näha on kiirabiautot, M. A. surnukeha ning sellel oleva noahaava suurust ja asukohta. - Oksana Holostova kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tõendid I kd, lk 84-85), millest nähtub, et ta peeti kahtlustatavana kinni 05.09.2021 kell 09.55 ja tal nähtavaid vigastusi ei olnud. - Sündmuskoha (xxxx) vaatlusprotokoll 05.09.2021 ja täiendav vaatlusprotokoll 06.09.2021 koos fotodega, mis on vastavalt DVD ja CD-plaadil (tõendid I kd, tl 19-83). Nendest nähtub, et hoone aadressil xxxx on kolmekorruseline paneelmaja kolme sissekäiguga. Korter nr xxxx asub esimeses sissekäigus kolmandal korrusel. Esimeses sissekäigus esimese ja teise korruse vahelisel mademel põrandal trepiastmete juures, samuti teise korruse mademel põrandal seina juures on avastatud verekahtlane määrdumine (tetrabase test näitas verd), võeti DNA proovid. Kolmandal korrusel on kaks korterit. Korter nr xxxx on paremal pool. Sisenedes korterisse otse on vannituba, paremal pool on magamistuba koos rõduga ja vasakul pool on elutuba, mis on ühendatud kööginurgaga. Magamistoas voodil asuvad kaks pulti ja mobiiltelefon. Rõdu põrandal on musta värvi kilekott. Vannitoas pesumasina trumli sees on märg pesu - valget värvi voodi kate, rohelist värvi tekilina ja kaks rätikut (üks roosat ja teine rohelist värvi). Elutoas ühel toolil lebavad riided - roosat värvi naiste spordipusa, rohelist värvi naiste püksid, sinist värvi T-särk, punast värvi hommikumantel ja naiste sokid. Kööginurgas asuvast köögikapist avastati kaks nuga (üks nuga on puust käepidemega pikkusega 210 mm ja teine nuga on hõbeda värvi metallist käepidemega pikkusega 220 mm). Võeti kaasa mobiiltelefon, 2 nuga, naiste riided ja pesumasinast pesu. Täiendava vaatluse käigus võeti koridorist musta värvi õlakotist kaasa „Visa Debit“ pangakaart (A. H. nimele) ja kapi pealt dokumenditasku (dokumendid ja kaks viie eurost rahatähte), rõdul asuvast musta värvi kilekotist valget värvi tekk ning kööginurga valamukapis asuvatest anumatest verekahtlase määrdumisega padjapüür ja 2 verekahtlase määrdumisega sidet koos plaastritega. Koridori põrandal on näha verekahtlased määrdumised, mis fotografeeriti, kasutades valgusallikat ning violetset värvi filtrit (tetrabase test näitas verd). Kaasa võeti DNA-proovid koridori põrandalt. - Allkiri esemete kättesaamise kohta (tõendid II kd, tl 6), millest nähtub, et A. A. on 14.09.2021 kätte saanud politseist oma venna M. A. dokumenditasku, kus lisaks dokumentidele on viie euroseid kupüüre 2 tk. - Asitõendi vaatlusprotokollid 26.09.2021 koos fotodega (tõendid I kd, tl 102-132), kus vaadeldud on sündmuskohalt kaasa võetud esemeid. Hommikumantlilt, ühe soki tallalt, tekilt, padjapüürilt, roosat värvi käterätikult ja voodikattelt avastati verekahtlased määrdumised ning võeti DNA-proovid. - Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 21E-IDS0028 15.10.2021 ühes lisaga (tõendid I kd, tl 86-90), milles sisalduvast eksperdiarvamusest nähtub, et M. A. surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised kehavigastused: marrastused vasaku põlveliigese sirutuspinnal ja paremal säärel; kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool alakõhus. Marrastused üla- ja alajäsemel on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud 10 pinnaga esemega (esemetega) või löökidest vastu sarnaseid esemeid ja/või pindu. Arvestades nende vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, on alust arvata, et marrastused vasakul põlveliigesel on tekitatud orienteeruvalt 1-2 päeva enne surma; marrastus paremal säärel on tekitatud mitte vähem kui 2-3 päeva enne surma. Torke-lõikehaav paremal pool alakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), noatera laiusega 2-2,5cm. Võttes arvesse mädase peritoniidi arengut, fibriini ladestuste esinemist kõhuelundite pinnale on võimalik, et kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav (e bakteriaalse infektsiooni noaga sisseviimine steriilsesse kõhukoopasse) võis olla tekitatud 2-3 päeva enne surma, võimalik, et 02.09.-03.09.2021.a. M. A. surma põhjuseks oli kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool alakõhus, mille tüsistusena tekkis mädane peritoniit (e kõhukelmepõletik), mädakõht ja arenes välja äge hulgielundi puudulikkus. Toksikoloogiauuringul kannatanu surnukeha verest ega uriinist etanooli ei leitud. Toksikoloogiauuringul leiti kannatanu surnukeha verest, uriinist ja maksast tramadooli, pseudoefedriini, dekstrometorfaani, pantoprasooli. Need ained olid manustatud kiirabi töötajate poolt kannatanu elustamiskatse ajal. Muid narkootilisi ja ravimaineid kannatanu surnukeha verest, uriinist ja maksast ei leitud. - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 21E-IDI0087 14.12.2021 ühes lisaga (tõendid I kd, tl 91-94), milles sisalduvast eksperdiarvamusest nähtub, et M. A. surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised kehavigastused: marrastused vasaku põlveliigese sirutuspinnal ja paremal säärel; kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool alakõhus. Marrastused alajäsemetel ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 päeva. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast [§7

§ 118p 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 4 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust

§ 74lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga.

Oksana Holostovat (endise nimega Kovalenko) süüdistati selles, et tema, 01.09.2008 kella 01.30 paiku xxxx korteris tekitas S. B. rasked, elule ohu põhjustanud tervisekahjustused, lüües S. B.it noaga ühe korra selja vasakusse piirkonda, millega tekitas vasaku kopsu, diafragma ja mao vigastused ning veriõhkrinna. Otsusest nähtub, et kannatanu oli Oksana Holostova tolleaegne elukaaslane. Oksana Holostova ei mäletanud, kuidas ta kannatanut noaga lõi. Oksana Holostoval tuvastati keskmine alkoholijoove. - Harju Maakohtu 16.04.2018 otsus (tõendid I kd, tl 167-178), mille kohaselt Oksana Holostova (endise nimega Kutšinskaja) tunnistati

§ 118lg 1 p 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 6 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendati osaliselt mõistetud karistust 19.01.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra – 3 aastat vangistust – ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha 19.01.2018 Viru Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus ja

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus ning loeti ärakandmata karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti 16.04.2018. Oksana Holostovat (endise nimega Kutšinskaja) süüdistati selles, et ta lõi 23.09.2017 kella 19.26 paiku xxxx asuvas korteris M. A.t noaga kõhu piirkonda, millega põhjustas M. A.le eluohtliku tervisekahjustuse, s.o keskkõhu piirkonnas kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava, millega kaasnes kõhuseina sisene hematoom ja maksavigastus. Otsusest nähtub, et Oksana Holostoval tuvastati alkoholijoove. 12 - Harju Maakohtu 23.11.2020 määrus (tõendid I kd, tl 187-190), mille kohaselt vabastati Oksana Holostova (endise nimega Andilevko) temale Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.10.2023, millest esimeseks 11 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja

§ 76

lg 5 alusel allutati ta 24 kuuks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, sh elama kohtu määratud alalises elukohas – Aida 3, Haapsalu (MTÜ Samaaria Eesti Misjon) ja sh

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

- Viru Maakohtu 23.09.2021 määrus (tõendid I kd, tl 191-194), millega pöörati täitmisele Oksana Holostovale (endise nimega Andilevko) Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 2 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust, sest Oksana Holostova oli korduvalt rikkunud temale käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja elektroonilise valve tingimusi. - Tallinna Vangla ettepanek 19.10.2021 välisriigi kodanik Oksana Andilevko lisakaristusena riigist väljasaatmiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega (tõendid I kd, tl 154-156). Selles märgitakse, et Tallinna Vanglas viibib xxxx kodanik Oksana Andilevko (i/k 47805080035). Isik on kohtualune kriminaalasjas nr 1-21-6010

§ 118lg 1 p 7 järgi.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (edaspidi EIÕK) ei taga välismaalasele absoluutset õigust viibida riigis, mille kodanik ta ei ole. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on 18.10.2006 asjas Üner vs Holland asunud seisukohale, et riigil võib olla õigus välismaalasest kurjategija välja saata sellest olenemata, kas isik saabus riiki täiskasvanuna või väga noorena või on seal sündinud. EIK praktikast tuleneb, et EIÕK ei taga välismaalasele õigust siseneda kindlasse riiki ja seal elada ning täites oma ülesannet hoida avalikku korda, on riikidel õigus saata välja kuritegudes süüdi mõistetud välismaalane. Siiski peab sellekohane otsus, niivõrd kui sellega võidakse sekkuda EIÕK artikli 8 lõikega 1 kaitstavasse õigusesse, olema kooskõlas seadusega ja demokraatlikus ühiskonnas vajalik, s.t see peab olema õigustatud pakilise ühiskondliku vajadusega ja eelkõige peab see olema proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes. Oksana Andilevko on kriminaalkorras varasemalt karistatud kuuel korral (nii isikuvastaste, varavastaste kui ka rahvatervisevastaste süütegude toime panemise eest). Isik vabastati viimati vangistusest tingimisi ennetähtaegselt Harju maakohtu Tallinna kohtumaja 23.11.2020 määruse nr 1-18-950/43 alusel 09.12.2020. Oksana Andilevkole on esitatud süüdistus

§ 118

lg 1 p 7 alusel, mille järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud kuni kaheteistaastase vangistuse. Seega süüdistatakse Oksana Andilevkot süüteos, mis on kvalifitseeritav esimese astme kuriteona. 14.10.2021 laekus Tallinna Vanglale PPA-st teave, et Oksana Andilevkol puudub vanglast vabanedes seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning sellest tulenevalt on ta väljasaadetav. Oksana Andilevkol on rahvastikuregistri järgselt ka alaealine laps, kuid lapse kasvatamises ei ole ta peale esmakordset vanglasse sattumist 2009 osalenud. Samal aastal paigutati laps lastekodusse. Oksana Andilevko vanemlikud õigused on ära võetud. Riigikohtu halduskolleegium on 27.02.

1. a kohtuotsuse nr 3-3-1-1-14 punktis 17 välja toonud, et kui isik on kuriteo toime pannud ja seda kinnitab süüdimõistev kohtuotsus, siis on kolleegiumi hinnangul üheks avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks juba eeldatult kuriteo toimepanemise fakt. Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva ohu olemasolu üle otsustamisel. Seega isikust tulenev oht on tõendatud. Justiitsministeeriumi arengukava 2019-2022 meede 2.1.1 (Korduv)kuritegevuse vähendamine näeb muuhulgas ette, et korduvkuritegevuse vähendamiseks tuleb riigil sihikindlamalt ellu viia ruumilist eripreventsiooni. Selleks tuleb kaaluda senisest enam karistusseadustiku § 54 alusel välismaalase lisakaristusena väljasaatmist, sealjuures tagades EIK kohtupraktikas kokku lepitud kriteeriumite järgimine. Karistusseadustiku § 54 lg 1 kohaselt võib kohus mõista 13 välisriigi kodanikule, keda on Eestis karistatud tahtliku kuriteo eest vangistusega, lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga. Väljasaatmine tugineb rahvusvahelisele õigusele. Euroopa inimõiguste konventsiooni
2. lisaprotokolli järgi võib riik piirata igaühe õigust riigi territooriumil vabalt liikuda ja elukohta valida, kui seda on vaja riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või avaliku korra huvides või kuriteo ärahoidmiseks ning tervise, kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (art 2 p 3). Preventiivsel eesmärgil, kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja ühiskonna turvalisust, on vajalik isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine. Eesti õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse kaitsmise vajadus kaalub üles välisriigi kodaniku isiklikud huvid ning tema õiguse vabalt Eestis liikuda. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku kaaluda Oksana Andilevko suhtes karistusseadustiku § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist. - Harju Maakohtu 19.12.2022 määrus (tõendid II kd, tl 7-9) ja selle koostamise aluseks olev Tallinna Vangla iseloomustus 03.11.2022 (tõendid II kd, tl 10-15). Määruse kohaselt jäeti Oksana Holostova tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohus leidis, et see on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et Oksana Holostovale tekitab suuri probleeme alkoholi tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, tarvitas pigem kangemaid jooke ning on esinenud joomatsükleid. Samuti tarvitab Oksana Holostova narkootikume ja vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Asja materjalidest nähtub, et Oksana Holostova esitas 01.10.2020 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse. 14.10.2021 saabus PPA-lt info, et isikul puudub vanglast vabanedes seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning sellest tulenevalt on ta väljasaadetav. Määruses märgitakse, et isik on korduvalt tarvitanud vägivalda teiste inimeste suhtes ning tagajärgedeks on olnud rasked tervisekahjustused. Kannatanuteks on olnud erinevad elukaaslased. Väidetavalt on isik agressiivne üksnes alkoholijoobes. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Oksana Holostova süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud eelkõige kannatanu A. A. ütlustega, samuti neid ütlusi toetavate tunnistajate R. S. (S.), M. S. ja I. G.e ütlustega ning kirjalike tõenditega. Süüdistatava Oksana Holostova väitel tema oma tolleaegset abikaasat M. A.t süüdistuses tähendatud ajal ja kohas noaga löönud ei ole. Oksana Holostova ütlustest nähtub, et tema nägi M. haava kõhu peal 04.09.2021 hommikul, kui M. tuli dušši alt välja. Tema küsimuse peale, et mis see on, vastas M., et see pole sinu asi, et ta saab ise hakkama. Oksana Holostova kirjeldas haava kui kriimustust, mis oli võib-olla poolteist sentimeetrit. M. ise pani sinna plaastri peale ja sõitis tööle. Oksana Holostova sõnul tuli M. töölt koju peale lõunat. M. oli paha olla, tal oli palavik ja selg valutas, samuti oli M. hoidnud kõhust kinni, sest tal magu valutas. Oksana Holostova oma sõnul ei uskunud neid haigussümptomeid, sest M. oli varasemalt kogu aeg valetanud, selleks et mitte tööl käia. Tema oli öelnud M., et pöördugu arsti poole, et äkki on midagi, sest koroonaviirus oli liikvel. M. oli võtnud tramadooli ja palaviku rohtu, samuti oli M. vend A. A. toonud talle 04.09.2021 õhtul oma autost mao jaoks mingit tabletti. Oksana Holostova on öelnud, et neid rohtusid oli M. võtnud enne seda, et jõuda koju ja pärast seda, siis kui oli juba kodus. Oksana Holostova väitel oli M. sellel ööl korduvalt oksendanud. Tema arvas, et M. oli kuskil joonud, et tal sellepärast magu valutas ja ta oksendas, sest tal oli tihti nii, kui ta oli joonud. Oksana Holostova on öelnud, et 05.09.2021 tõusis M. püsti, öeldes, et tal on vist midagi vererõhuga, et andku talle tablett. Ta vaatas M., 14 kes seisis justkui tahaks oksendada, näost kahvatu. Selle peale Oksana Holostova oma sõnul ehmus ja kutsus kiirabi, sest tal tekkis hirm ning ta kartis M. elu ja tervise pärast. Seda, et M. suri ja haiglasse ei jõudnud, sai ta teada siis, kui saabus politsei. Kannatanu A. A. ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, on tõendatud, et ta suhtles oma venna M. A.ga 04.09.2021, see oli laupäeva õhtul, kui vend helistas talle ja ütles, et Oksana oli teda noaga löönud, vist oli
3. kuupäeval. M. ei tahtnud, et ta Xxxx sõidaks, aga ta ikkagi otsustas sõita ja vaadata, mis vennaga on. Xxxx jõudis ta samal päeval õhtul kuskil kell 8.
4. Pärast seda, kui ta ähvardas politsei kutsuda, tegi Oksana talle korteri ukse lahti ja ta sisenes korterisse, paremat kätt tuppa, kus vend lamas voodi peal, tekk oli ära võetud ja aluspükstes. Ta nägi, et sinna kuhu vend löögi sai, oli plaaster kusagil suurusega 3x5cm peale kleebitud. See oli vasakul pool kõhu piirkonnas. A. A. väitel ütles M. talle ka korteris, et Oksana lõi teda. A. A. sõnul suhtles ta ka Oksanaga seal korteris ja küsis viimase käest, et mis juhtus ja Oksana ütles talle, et nad olid reedel tarvitanud alkoholi, olid purjus ja ta lõi noaga M.. M. kurtis talle, et tal kõht (magu) valutab ja ajab oksele, mistõttu ta käis all oma autos ja tõi vennale tabletid mao jaoks. Tema rääkis, et on vaja kiirabi ja politsei kutsuda, aga M. ütles, et ei ole vaja, kuna ta tunneb end normaalselt. M. oli kategooriliselt vastu sellele, et politseid teavitada, tema jutt oli selge ja loogiline, aga ta oli nagu väsinud. A. A. ütlused lükkavad ümber Oksana Holostova väite, et M. vend korteris temaga ei rääkinud. A. A. ütlustest ei nähtu mingilgi määral seda, et tema suhted oma venna ja tema abikaasa Oksanaga oleksid olnud halvad ning et seetõttu võiks ta anda Oksanat alusetult süüstavaid ütlusi. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et M. A. vennale noaga löömisest rääkides pidas silmas seda varasemat korda, kui Oksana Holostova oli M. A.t noaga löönud, sest vastasel juhul ei oleks vend 04.09.2021 õhtul hakanud Xxxx sõitma. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaitsja versiooni, et M. A. võis viga saada juba enne seda, kui Oksana Holostova üldse korterisse tuli ehk siis enne seda, kui M. A. Oksana Holostova 02.09.2021 Haapsalust rehabilitatsioonikeskusest autoga koju Xxxx tõi. Tunnistajate R. S. (S.) ja M. S. ütlustest, kes teadsid, et M. A. oma abikaasa Oksana 02.09.2021 Haapsalust koju tõi, ei nähtu, et 02.09.2021 oleks M. A.l olnud mingeid tervisehädasid. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et M. A.t võidi noaga lüüa väljaspool kodu, sest kui see nii oleks olnud ja ta oleks lahtise haavaga koju tulnud, siis oleks tõenäoliselt verd leitud ka trepikojast, aga leiti korteri koridori põrandalt, samuti leiti verd tekilt, mis sündmuskoha täiendava vaatluse käigus võeti kaasa rõdul olnud musta värvi kilekotist. Kohus nõustub kaitsja väitega, et üksnes sündmuskohal leidunud verejälgede põhjal, mille ilmumise aega ei ole kindlaks tehtud, ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et noavigastus on põhjustatud just nimelt korteris, sest M. A. võis oma haavale plaastrit panna või seda vahetada, aga arvestamata ei saa jätta, et käesoleval juhul on lisaks olemas kannatanu A. A. ning tunnistajate R. S. (S.) ja M. S. ütlused. Kannatanu A. A. ütlusi, kellele M. A. oli kahel korral avaldanud, et teda lõi noaga Oksana Holostova, toetavad tunnistaja R. S. (S.) ütlused, kes kuulis 02.09.2021 hilisõhtul, ööl vastu 03.09.2021, s.o reedet, järsku M. korterist kõva naisterahva häält, kes nagu riidles ikka tükk aega, M. häält ta ei kuulnud. Sõnadest ta aru ei saanud, aga kõvasti riieldi, õiendati vene keeles. See kestis tund kindlasti, siis tema jäi magama. Tunnistaja R. S. (S.) ütlustega on tõendatud, et 03.09.2021 nägi ta M. A.t kella poole kahe paiku päeval, kui M. tuli tema järel trepist üles, kõndis vaevaliselt ja hoidis paremat külge kinni. Tunnistaja M. S. ütlustega on tõendatud, et 03.09.2021 õhtupoolikul tuli M. tema juurde, nad tegid mõned pitsid ja M. hoidis nagu kõhtu kinni ja ütles, et tal lihased valutavad. Järgmisel päeval, s.o 04.09.2021 lõuna paiku tuli M. jälle tema juurest läbi ja ütles, et ta peab minema töö juurde, et helistati ja ei usuta, et ta on haige. M. ikkagi hoidis kõhtu kinni ja kurtis, et lihased valutavad, sest kui ta liigutas, siis oli näha, et tal oli valus. Tunnistaja I. G.e ütlustega on tõendatud, et M. A. tuli 15 talle töö juurde, see oli vist laupäeval 04.09.2021, tundis ennast halvasti ja hoidis kõhust kinni. Küsimuse peale, et mis juhtus, vastas M., et see on tema probleem, et ta ise lahendab selle. M. näitas talle kõhu peal olevat plaastrit. M. oli see koht, kus plaaster oli peal, paistes ja seda oli ikka välja näha. Kui ta nägi M. seda plaastrit, siis ta sai aru, et on haav. Kui ta samal päeval veel M. telefoni teel suhtles, ütles M., et ta ei suuda rääkida ja andis telefoni Oksanale. Kui ta küsis Oksana käest, et mis M. juhtus, ütles Oksana, et M. vist oli jälle joonud ja teda ajab iiveldama. Tunnistaja R. S. (S.) ütlustega on tõendatud, et laupäeva, s.o 04.09.2021 õhtul vastu ööd, s.o vastu 05.09.2021 kuulis ta mitu korda meesterahva oigamist M. korterist. Süüdistatava Oksana Holostova puhul on võimalik täheldada teatavat käitumismustrit, sest probleeme paarisuhetes ta rahumeelselt ilma vägivallata, s.o nuga kasutamata, lahendada ei oska ja seda oskamatust on soodustanud tema alkoholisõltuvus, mistõttu on kahel korral kannatanuteks olnud elukaaslased, sh ka elukaaslane M. A. ja nüüd viimasel korral oli kannatanuks jälle M. A., kellega Oksana Holostova oli abielus. Kui kannatanu A. A. oli laupäeval, s.o 04.09.2021 Oksana Holostova käest küsinud, et mis juhtus, siis oli Oksana Holostova talle vastanud, et nad olid reedel tarvitanud alkoholi, olid purjus ja ta lõi noaga M.. Kui M. A.t oleks noaga löödud väljaspool kodu ja mitte oma abikaasa Oksana Holostova poolt, siis oleks M. A. kutsunud kiirabi ja politsei, aga käesoleval juhul teadsid nii Oksana Holostova kui ka M. A. seda, et kõne häirekeskusesse tähendanuks Oksana jaoks tagasi vangi minekut. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et süüdistuses tähendatud ajal, s.o 02.09.2021 ööl vastu 03.09.2021 täpselt tuvastamata kellaajal oma elukohas xxxx lõi Oksana Holostova noaga oma abikaasale M. A.le ühe korra alakõhu piirkonda, millega põhjustas M. A.le eluohtliku tervisekahjustuse, s.o kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool alakõhus, mille tüsistusena tekkis mädane peritoniit ehk kõhukelmepõletik, mädakõht ja arenes välja äge hulgielundi puudulikkus. M. A. suri saadud vigastuste tagajärjel 05.09.2021 kell 06.33 kiirabiautos. Oksana Holostovale süüks arvatava kuriteo (

§ 118

lg 1 p 1,7) objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule (p 1) ja surm (p 7). Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Eluohtlikuks tervisekahjustuseks loetakse kõhuõõnde tunginud torke-lõikehaava. Tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm peavad olema põhjuslikus seoses, kuid põhjuslik seos ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Kannatanu surma kui tagajärje objektiivse omistamise juures tuleb arvestada ka sellega, et kannatanu ennast ohustav käitumine pärast sündmust vabastab süüdlase vastutusest. Kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et Oksana Holostova tegutses M. A.t noaga lüües tapmistahtlusega. Samas leidis tuvastamist, et Oksana Holostova poolt toimepandud tegu oli saabunud tagajärjega (s.o M. A. surmaga) põhjuslikus seoses, kuna noaga löömine alakõhu piirkonda põhjustas vigastuse, mis viis omakorda eluohtlike tüsistuste tekkimiseni ja seeläbi ka kannatanu surmani. Kas M. A.l vallandatud kausaalahela tulemil saabunud eluohtlikud tüsistused ja sellele järgnenud kannatanu surm on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Selleks tuleb hinnata, kas kannatanu loobumine arstiabist on käsitatav vabatahtliku ja teadliku enesekahjustamisena, kas kannatanu pidi olema teadlik sellest, et arstiabi saamata võivad temal esinevad vigastused viia surmani. Tunnistajate R. S. (S.), M. S. ja I. G.e ütlustega on tuvastatud, et kannatanu liikus ja käis laupäeval, s.o 04.09.2021 isegi töö 16 juures. M. A. tundis ennast halvasti, oli väsinud ja kurtis, et tal kõht (magu) valutab ja ajab oksele, kuid haav oli tal üsna väike ja suurt verejooksu sellest ei olnud. Kannatanu A. A. ning tunnistajad M. S. ja I. G. tegid M. A.le ettepaneku kutsuda kiirabi, kuid ta loobus sellest, väites, et ei ole vaja, et tal on kõik normaalne ja ta saab ise hakkama. Seega ei ole nendel asjaoludel võimalik järeldada, et M. A. oli teadlik sellest, et arstiabi saamata võivad temal esinevad vigastused põhjustada surma. Kuna Oksana Holostova on varem ka, s.o 23.09.2017 löönud M. A.t noaga kõhu piirkonda, millega põhjustas M. A.le eluohtliku tervisekahjustuse, s.o keskkõhu piirkonnas kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava, millega kaasnes kõhuseina sisene hematoom ja maksavigastus, uskus M. A., et seekord on tagajärg kergem. M. A. jutt, et pole midagi hullu, et ta on varasemalt korduvalt saanud noa haavu, rahustas venna ja tunnistajad maha. Kirjeldatud olukord ei ole võrreldav olukorraga, kus enne otsuse vastuvõtmist teavitab arst või muu pädev isik kannatanut võimalikest terviseriskidest. M. A. lootis ilmselgelt saadud vigastuste paranemist. Eeltoodust saab järeldada, et viidatud asjaolud koostoimes mõjutasid kannatanu otsust pöörduda abi saamiseks meditsiiniasutusse, mistõttu seda ei saa pidada vabatahtlikuks ja teadlikuks loobumiseks elupäästvast ravist. Nimetatud järeldust toetavad tunnistaja M. S. ütlused, et kui M. 04.09.2021 õhtul 4 paiku töölt tagasi tuli, siis ta tuli jälle tema juurest läbi ja tema küsis, et kas käisid arsti juures. M. pidi järgmisel päeval arsti juurde minema, et mingi tuttav arst pidi olema. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast

§-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab

§ 118

lg 1 kohaldamisel lähtuma

§-s 19 sätestatud reeglist, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks

§ 118

lg 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes vähemalt ettevaatamatus. Oluline on ka see, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärjeni. Eluohtlikkust (lg 1 p 1) saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega, mitte kergemeelsusest. Võimalik on olukord, kus isik tekitab tahtlikult tervisekahjustuse, mis objektiivselt on eluohtlik, kuid mille eluohtlikkust ta ise võimalikuks ei pea, kuid oleks pidanud pidama (hooletus). Selline seisukoht tuleneb tõdemusest, et tahtluse intellektuaalse elemendi tasandil ei ole ohtu elule ja surma kui tagajärgi võimalik eristada. Eluohtliku seisundi ja surma kui tagajärgede eristamine on aga võimalik tahtluse teise, voluntatiivse elemendi tasandil. Kui surm jääb saabumata, vastutab süüdlane p 1 järgi, kui aga surm saabub, tuleb tegu subsumeerida p-de 1 (tagajärje suhtes tahtlus) ja 7 (tagajärje suhtes kergemeelsus) kogumina. Seega kui vigastus on objektiivselt eluohtlik, tuleb tegu subsumeerida

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Kui kannatanu sureb, tuleb süütegu subsumeerida

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7 kogumina, sest kui öelda, et isik pidanuks ette nägema kannatanu surma, siis seda enam pidanuks ta ette nägema ohtu kannatanu elule – tegu, mis vastab

§ 118

lg 1 p-s 7 sätestatud süüteokoosseisule, vastab alati ka sama sätte p 1 koosseisule. Kui surma kui tagajärje osas esines tahtlus, on tegemist tapmisega, kui aga ettevaatamatus, on tegemist raske tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustati surm. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et Oksana Holostoval esines teo osas tahtlus, kuid kannatanu surma osas ettevaatamatus. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et Oksana Holostovale ei saa süüks arvata ettevaatamatusest kannatanu surma põhjustamist, kuna tagajärjeni viis ebakohane haava hooldamine ja haavainfektsioon, sest ekspertiisiaktist nr 21E-IDI0087 nähtub, et kannatanu surma põhjuseks oligi kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool alakõhus, mille tagajärjena tekkis kannatanul äge mädane peritoniit ehk kõhukelmepõletik. Äge peritoniit tekib alati nendel juhtudel, kui steriilse ehk bakterite vaba kõhuõõne ja mittesteriilse väliskeskkonna vahel tekitatakse ühendus mittesteriilse eseme (nt noa) vahendusel, mis toob 17 kaasa suure hulga baktereid steriilsesse kõhuõõne keskkonda. Eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas Oksana Holostova otsese tahtlusega, sest tehes noalöögi kannatanu alakõhu piirkonda, mis on elutähtsate organite piirkond, sai ta aru, et see võib tabada mistahes elundit, sh kõhuõõnt. Samas ei tähenda see automaatselt, et ta oleks eluohtlikku tervisekahjustust tekitades arvestanud võimaliku raskeima tagajärjega, s.o kannatanu surma saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Oksana Holostova ei teadnud, et tema tekitatud elu ohustav noalöök surmab kannatanu. Ta pidas võimalikuks, et kannatanut kehasse tabanud noalöök, võib põhjustada kannatanu surma. Kuivõrd kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment – pidas võimalikuks - kokkulangev, siis tuleb edasiselt analüüsida, kas raske tervisekahjustuse tekitamisel Oksana Holostova möönis kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis millelegi tuginedes, et see ei saabu. Kuivõrd pärast noalööki haav ei veritsenud väga tugevalt ning kannatanu liikus ja tegutses, siis oli Oksana Holostoval alust kannatanu välise seisundi põhjal loota, et kannatanut alakõhu piirkonda tabanud noalöök siiski ei vii reaalselt kannatanu surma saabumiseni. Seega esinevad Oksana Holostova tegevuses

§ 118

lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

§ 118

lg 1 p 1,7 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme tervisevastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Oksana Holostova karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes tuvastatud ei ole.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt (tõendid I kd, lk 157) on süüdistataval Oksana Holostoval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Süüdistatava Oksana Holostova süü on keskmisest suurem, arvestades kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu ja noa kasutamist kannatanu löömiseks. Väärib märkimist, et Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega tunnistati Oksana Holostova (endise nimega Kutšinskaja)

§ 118lg 1 p 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 6 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendati osaliselt mõistetud karistust 19.01.2018 Viru Maakohtu otsusega

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi mõistetud karistuse võrra – 3 aastat vangistust – ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha 19.01.2018 Viru Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus ja

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus ning loeti ärakandmata karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti 16.04.2018. Oksana Holostovat süüdistati selles, et ta lõi 23.09.2017 kella 19.26 paiku xxxx asuvas korteris M. A.t noaga kõhu piirkonda, 18 millega põhjustas M. A.le eluohtliku tervisekahjustuse, s.o keskkõhu piirkonnas kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava, millega kaasnes kõhuseina sisene hematoom ja maksavigastus. Harju Maakohtu 23.11.2020 määrusega vabastati Oksana Holostova (endise nimega Andilevko) temale Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.10.2023, millest esimeseks 11 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja

§ 76

lg 5 alusel allutati ta 24 kuuks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, sh elama kohtu määratud alalises elukohas – Aida 3, Haapsalu (MTÜ Samaaria Eesti Misjon) ja sh

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Eeltoodust järeldub, et uue tahtliku kuriteo

§ 118

lg 1 p 1,7 järgi pani Oksana Holostova toime katseajal, olles elektroonilise järelevalve all, kui ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud liitkaristust muu hulgas

§ 118lg 1 p 1 järgi oma tolleaegse elukaaslase M.

A. noaga löömise eest. Viru Maakohtu 23.09.2021 määrusega pöörati Oksana Holostovale (endise nimega Andilevko) Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 2 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust täitmisele, sest Oksana Holostova oli korduvalt rikkunud temale käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja elektroonilise valve tingimusi. Oksana Holostova oli käesolevas kriminaalasjas vahi alla 05.09.-23.11.2021 ning alates 23.11.2021 kannab ta eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata liitkaristust.

§ 76

lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et süüdistatavat Oksana Holostovat tuleb karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, milleks on 9 aastat.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistus 05.09.-23.11.2021, s.o 2 kuud 17 päeva karistusaja hulka ning Oksana Holostoval kuulub ärakandmisele 8 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-950 mõistetud ja Viru Maakohtu 23.09.2021 määrusega täitmisele pööratud karistuse 2 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud 19 päeva vangistust võrra ning Oksana Holostova liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tuleb mõista 10 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust. Oksana Holostovale mõistetud liitkaristuse kandmise algust tuleb lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.03.2023.

§ 54

lg 1 sätestab, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Seega ei ole lisakaristuse kohaldamine otsesõnu kohtu kohustus, vaid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Kohus leiab, et Oksana Holostovale tuleb mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga. Tallinna Vangla, kus Oksana Holostova karistust kannab, on teinud ettepaneku tema suhtes lisakaristuse kohaldamiseks ja sellele ettepanekule on käesolevas kohtuotsuses varasemalt viidatud. Sellest nähtub, et 14.10.2021 laekus Tallinna Vanglale 19 PPA-st teave, et Oksana Andilevkol puudub vanglast vabanedes seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning sellest tulenevalt on ta väljasaadetav. Kõik

§ 54

lg-st 1 tulenevad eeldused Oksana Holostova suhtes lisakaristuse kohaldamiseks on täidetud. Oksana Holostova on xxxx Vabariigi kodanik. Tal on rahvastikuregistri andmetel ka alaealine laps D. K. (isikukood xxxx), kuid lapse kasvatamises ei ole ta peale esmakordset vanglasse sattumist 2009. aastal osalenud. Samal aastal paigutati laps lastekodusse. Oksana Holostova vanemlikud õigused on ära võetud. Ta on küll xxxx abiellunud vanglas A. H.iga (isikukood xxxx), aga neil on ainult sõbralikud suhted. Oksana Holostova põhjendas kohtuistungil A. H.iga abiellumist sellega, et ta tahtis. Seega on alust arvata, et abielu sõlmimise eesmärk oligi vältida riigist väljasaatmist ning et tegemist ei ole reaalse ja tõsiseltvõetava suhtega. Oksana Holostoval ei ole mingeid eriti tugevaid emotsionaalseid sidemeid ühegi isikuga Eestis. Seega, ka riigist väljasaatmine ei avalda temale sellega seonduvalt negatiivset mõju. Oksana Holostova puhul ei ole tegemist Eesti ühiskonda sügavalt integreeritud isikuga. Ta ei valda eesti keelt. Oma vaba aega on ta peamiselt sisustanud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega (Tallinna Vangla andmetel on diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus) ning vägivallakuritegude toimepanemisega. Seega ei oma ta niivõrd tugevaid sidemeid Eesti ühiskonnaga, et tema väljasaatmine oleks ebaproportsionaalne. Arvestades seda, et Oksana Holostova on pannud korduvalt toime esimese astme vägivallakuritegusid, siis pärast karistuse ärakandmist Eestisse jäämise korral võib ta jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis on vastuolus Eesti Vabariigis valitseva õiguskorra kaitsmise huvidega. Seetõttu on õigustatud süüdistatava Eestist väljasaatmine tema kodakondsusriiki ehk xxxx Vabariiki koos sissesõidukeelu kehtestamisega. Põhikaristuse kõrval lisakaristuse kohaldamine on antud juhul õigustatud, arvestades Oksana Holostova süü suurust, tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist. Kuna karistuse ärakandmisel vabadusse naastes võib süüdistatav jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, on õiguskorra kaitsmise huvides põhjendatud lisaks põhikaristusele kohaldada Oksana Holostova suhtes ka lisakaristust ning saata ta pärast põhikaristuse ärakandmist Eestist tema kodakondsuse riiki välja, mis võimaldab suurendada Eesti ühiskonna turvalisust ja on proportsionaalne süüdistatava põhiõiguste riivega. Väljasaatmisega kaasneb ühtlasi Eestisse sissesõidukeeld, mis tähendab, et väljasaadetud süüdimõistetule ei anta luba piiripunktis Eestisse sisenemiseks. Arvestades kõike eeltoodut, on põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu maksimaalseks lubatud tähtajaks ehk 10-ks aastaks, mis hakkab kulgema isiku Eestist väljasaatmisest (

§ 55lg 2).

Lisaks põhi- ja lisakaristuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi Sotsiaalkindlustusamet on ohvriabi seaduse alusel kannatanu A. A.le hüvitanud vägivallakuriteo tagajärjel surnud M. A. matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot (tõendid II kd, lk 1-2). A. A. on esitanud tsiviilhagi Oksana Holostova vastu varalise kahju nõudes veel summas 711,70 eurot. 20 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama §-i lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. Kannatanu A. A. on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi matusekulude hüvitamiseks veel kokku summas 711,70 eurot ja neid kulutusi tõendavad dokumendid (tõendid I kd, lk 25). Süüdistatav Oksana Holostova avaldas kohtuistungil, et tsiviilhagi on põhjendatud. Tsiviilhagi summas 711,70 eurot koosneb Matusebüroo Kristin OÜ teenuste kohta esitatud 2 arvest kokku summas 579 eurot, Kadrioru Park arvest summas 60 eurot ja matuse korraldamisega seotud kuludest kütusele kokku summas 72,70 eurot, mida tõendavad 2 Circle K kütusetšekki. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus peab kannatanu A. A. poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 711,70 eurot täielikult põhjendatuks. Tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 711,70 eurot kuulub süüdistatavalt Oksana Holostovalt kui kannatanule oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. A. A. on tsiviilhagis taotlenud, et nimetatud summa kantakse tema tütre E. M. arvelduskontole nr xxxx Xxxx. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohtuistungil 17.01.2023 osalemise eest esitas kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil tasutaotluse, mille kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 379,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 370,56 eurot. Kaitsja on taotlenud tasu kohtuistungil osalemise eest ajavahemikus kell 13.45-15.45, s.o kokku 120 minuti eest, 21 kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt lõppes kohtuistung kell 15.37, seega kuulub kaitsjale nimetatud aja eest hüvitamisele tasu 112 minuti eest. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud (surnu kohtuarstlik ekspertiis – akt nr 21E-IDS0028, summas 425 eurot; DNA-ekspertiis – akt nr 21E-GE0944, summas 1881 eurot ja isiku kohtuarstlik ekspertiis – akt nr 21E-IDI0087, summas 97 eurot) kokku summas 2403 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud kohtueelses menetluses kokku summas 550,80 eurot ja kohtumenetluses kokku summas 2375,76 eurot vandeadvokaat Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on 7142,06 eurot, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel DNA-ekspertiisi maksumuse summas 1881 eurot riigi kanda. Oksana Holostovalt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 5261,06 eurot. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel kannatanu A. A.le tagastada M. A. mobiiltelefon Blackview (pakend 3, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 677, 07.09.2021). Samal alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel tunnistaja A. H. tagastada pangakaart „Visa Debit“ (pakend 1, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 677, 07.09.2021). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada sündmuskohalt kaasa võetud esemed – tekk pakendis 7, voodikate pakendis 8.4, hommikumantel pakendis 6, padjapüür pakendis 8, naiste riided (pusa, püksid, t-särk, sokid) pakendis 7, tekikott pakendis 8.3, käterätik pakendis 8.2 ja käterätik pakendis 8.1 (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 677, 07.09.2021). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada EKEI-st tagastatud esemed - nuga pakendis 4, nuga pakendis 5, side koos plaastritega pakendis 9 ja side koos plaastritega pakendis 10 (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 688, 24.11.2021). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Heli Väinaste Rahvakohtunikud Marin Pärs ja Rita Trasberg