lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks jäi 7 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti 26.11.2013 26.11.2020 vabanes vanglast karistuse kandmiselt tõkendita käesolevas kriminaalasjas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Märt Kask KarS § 141 lg 2 p 5,6,7 ja KarS § 141 lg 21 p 1 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 10 (kümme) aastat vangistust. Jätta rahuldamata prokuröri kohtuvaidluses esitatud taotlus Märt Kase kohtuotsuse kuulutamisel vahistamiseks.
lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist Märt Kasele kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 10 aasta vangistuse kandmiseks ilmuda.
lg 2 alusel loetakse 10 aasta vangistuse kandmise algust Märt Kase vanglasse karistuse kandmisele saabumisest.
lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
lg 1 alusel välja mõista Märt Kaselt riigituludesse menetluskuluna kokku 7612.10€ (seitse tuhat kuussada kaksteist eurot kümme senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 1644€ ekspertiiskulu (
lg 1 p 3; II, 73, 81, 93) 226.80€ kaitsja osavõtuga seonduv riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (
lg 1 p 4; II, 127-135) 2131.20€ kaitsja osavõtuga seonduv riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (
lg 1 p 4; I, 90-91) 1797.60€ kannatanu esindaja osavõtuga seonduv riigi kohtumenetluses (
lg 1 p 10; I, 92-93) 1812.50€ sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 1) õigusabi kulu Menetluskulu 7612.10€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99923700033847 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-4078, menetluskulu 03.11.2023.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel, tagamaks Märt Kasele tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 7612.10€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 634.34€ (kuussada kolmkümmend neli eurot kolmkümmend neli senti) ja 12.-l kuul tasuda 634.36€ (kuussada kolmkümmend neli eurot kolmkümmend kuus senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2 ja
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Märt Kase kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli 31.10.2023.a taotluse (I, 9091) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia tn 15b) kasuks 2131 eurot 20 senti (kaks tuhat 2 ükssada kolmkümmend üks eurot kakskümmend senti; sellest käibemaks on 355.20€) vandeadvokaat Anu Pärteli süüdistatava Märt Kase kaitsjana kohtus riigi õigusabi korras kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest. Kannatanu esindaja vandeadvokaadi abi Anne Vissaku 31.10.2023.a taotluse (I, 92-93) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Tartus Õpetaja tn 9) kasuks 1797 eurot 60 senti (üks tuhat seitsesada üheksakümmend seitse eurot kuuskümmend senti; sellest käibemaks on 299.60€) advokaat Anne Vissaku kannatanu K. K. esindajana kohtus riigi õigusabi korras kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest.
lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kannatanult 16.06.2022.a seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse käigus ära võetud aluspüksid (II, 8) pakendis nr 22E-GE0822 (asuvad 15.06.2023 hoiule võtmise akti nr 23ATH24317 alusel Tartus Riia 132 Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos: II, 139). Kuna 20.12.2022.a. sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II, 125-126) nimetatud kõneeristust CD-R plaadil kohtule ei esitatud ja kohtul pole olnud võimalust selle olemasolus veenduda ning selle kriminaalasja juurde vastuvõtmist keegi pooltest ka ei taotlenud, siis selles osas käesolevas kohtuotsuses seisukohta ei võeta. Märt Kasele tagastatud mobiiltelefon Nokia 101 (II, 120, 138) vabastada asitõendi staatusest ja jätta telefon
K. K. tagastatud mobiiltelefon Samsung XXX (II, 7) vabastada asitõendi staatusest ja jätta telefon
K. seaduslikku valdusesse ja käsutusse. Kohtuotsus edastada prokurör Külli Saksale, kannatanu K. K., kannatanu esindajale Anne Vissakule ja süüdistatava kaitsjale Anu Pärtelile. Süüdistatavale Märt Kasele edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: vangistusasutusele Märt Kase suhtes vangistuse täideviimiseks, Politsei-ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri asitõendi hävitamiseks, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. Kannatanu K. K. soovib: saada teavitusi Märt Kase vahistamise ja vahi alt vabastamise kohta (III, 1) saada teavitusi Märt Kase vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kinnipidamisasutusest põgenemise kohta (III, 1) anda arvamust Märt Kase vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (III, 1) EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 3 Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 20. novembriks 2023.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
lg 1 mõttes.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA SÜÜDISTUS 30.06.2023.a koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks süüdistusakti, milles Märt Kasele (Kask) esitatud süüdistus on alljärgnev. Märt Kaske (Kask) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud 18.09.2014 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega KarS § 145 lg 2 ja § 141 lg 2 p 1 ja 6 järgi, so seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest ning milline karistus ei ole kustunud, pani toime vägistamise. 15.06.2022.a. hilisõhtul kesköö paiku kutsus Märt Kask telefoni teel oma tuttava K. K. endaga jalutama. K. K. ja Märt Kask said kokku 16.06.2022.a pärast kella 00:43 Kesk-Tähe tänavate ristmiku läheduses ning jalutasid koos Karlova linnosas. Jalutamise ajal pakkus Märt Kask endal kaasasolnud plastikust veepudelist K. K. vedelikku, mis sisaldas Märt Kase poolt sinna K. K. uimastamise eesmärgil lisatud kindlakstegemata narkootilist või psühhotroopset ainet. K. K. jõi nimetatud vedelikku, arvates, et tegemist on veega. Alates hetkest, kui K. K. jõudis koos Märt Kasega jalutades oma elukohani XXX, ei mäleta kannatanu edasiselt toimunut, ehk kannatanul on sellest hetkest alates mälulünk. Märt Kask, kasutades ära kannatanu uimastatud olekut, sisenes koos K. K. viimase elukohta XXX linnas XXX ning 16.06.2022 ajavahemikul kella 01.00 kuni 06.30, kasutades ära narkootilise või psühhotroopse aine poolt põhjustatud kannatanu abitut seisundit, mille tõttu ta ei olnud võimeline ümbritsevast aru saama ja vastupanu osutama, astus kannatanu K. K. tema tahte vastaselt vaginaalsesse sugulisse vahekorda. K. K. oli 16.06.2022 kella 06.30 paiku ärgates enda voodis alasti koos Märt Kasega, kes oli samuti alasti, seejuures oli kannatanul alakõhu piirkond valulik. Uimastatud oleku tõttu ei mäletanud K. K. öösel tema elukohas toimunust midagi. Kirjeldatud vägistamise tegu mõjutas kannatanu K. K. psüühikat selliselt, et see tingis kannatanu poolt korduvate enesetapukatsete toimepanemise. Enesetapukatsed leidsid aset 04.08.2022.a ning 11.09.2022.a ravimite tahtliku üleannustamisega ja septembris 2022.a katsega ennast jõkke uputada, samuti üritas K. K. Tartu Psühhiaatriakliinikus 11.09.11.10.2022.a ravil viibides endal veene läbi lõigata. 30.06.2023.a koostatud süüdistusaktis kajastatu kohaselt pani Märt Kask sellega toime KarS § 141 lg 2 p 5,6,7 ja lg 2¹ p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise ära kasutades teo toimepanija poolt narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, kui sellega on kannatanu viidud enesetapukatseni; kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase süüteo ja kui selle on toime pannud isik, kes on varem karistatud KarS § 141 lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest. 18.10.2023.a saabus kohtusse ringkonnaprokurör Külli Saksa alljärgnev pöördumine kohtu ja poolte poole: „Saadan Märt Kase kohtuasjas kvalifikatsiooni osas muudetud (täpsustatud) süüdistuse.“ Selles pöördumises avaldab ringkonnaprokurör Külli Saks järgmist. 4 „Kriminaalasja menetluse vältel on ilmnenud vajadus täpsustada Märt Kasele (Kask) esitatud süüdistust ning seda süüdistuse kvalifikatsiooni osas. Nimelt on Märt Kasele esitatud süüdistus kvalifitseeritud kahe lõike järgi, so KarS § 141 lg 2 p 5,6,7 ja lg 2¹ p 1 järgi, seda eeskätt kaitseõiguse tagamise eesmärgil. Samas kuivõrd KarS § 141 lg 2¹ hõlmab ka sama § lõikes 2 märgitud tegevuse ja tagajärjed, siis vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kvalifitseeritakse kuritegu ainult raskeima lõike järgi. Eeltoodud osas tuleb süüdistust täpsustada ja kvalifitseerida Märt Kasele esitatud süüdistus vaid raskeima lõike järgi, mis näeb ette vastutuse enamohtliku kuriteo eest. Süüdistusse tuleb endiselt jätta viited KarS § 141 lg 2 p-s 5,6, ja 7 märgitud tegude toimepanemisele/esinemisele, kuivõrd kohtuliku uurimise tulemina ei ole alust ühestki vastavast süüdistuse punktist loobuda, seega sisu poolest süüdistus ei muutu. Seoses eeltooduga ja lähtudes
§-st 268 lg 3 täpsustab (muudab) prokurör Märt Kasele esitatud süüdistust kvalifikatsiooni osas. Järgnevalt toodud süüdistuse tekst muudetud kujul: Märt Kaske (Kask) süüdistatakse selles, et tema: olles varasemalt karistatud 18.09.2014 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega KarS § 145 lg 2 ja § 141 lg 2 p 1 ja 6 järgi, so seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest ning milline karistus ei ole kustunud, pani toime vägistamise järgnevalt: 15.06.2022.a. hilisõhtul kesköö paiku kutsus Märt Kask telefoni teel oma tuttava K. K. endaga jalutama. K. K. ja Märt Kask said kokku 16.06.2022.a. pärast kella 00:43 Kesk-Tähe tänavate ristmiku läheduses ning jalutasid koos Karlova linnosas. Jalutamise ajal pakkus Märt Kask endal kaasasolnud plastikust veepudelist K. K. vedelikku, mis sisaldas Märt Kase poolt sinna K. K. uimastamise eesmärgil lisatud kindlakstegemata narkootilist või psühhotroopset ainet. K. K. jõi nimetatud vedelikku, arvates, et tegemist on veega. Alates hetkest, kui K. K. jõudis koos Märt Kasega jalutades oma elukohani XXX, ei mäleta kannatanu edasiselt toimunut, ehk kannatanul on sellest hetkest alates mälulünk. Märt Kask, kasutades ära kannatanu uimastatud olekut, sisenes koos K. K. viimase elukohta XXX linnas, XXX ning 16.06.2022 ajavahemikul kella 01.00 kuni 06.30, kasutades ära narkootilise või psühhotroopse aine poolt põhjustatud kannatanu abitut seisundit, mille tõttu ta ei olnud võimeline ümbritsevast aru saama ja vastupanu osutama, astus kannatanu K. K. tema tahte vastaselt vaginaalsesse sugulisse vahekorda. K. K. oli 16.06.2022 kella 06.30 paiku ärgates enda voodis alasti koos Märt Kasega, kes oli samuti alasti, seejuures oli kannatanul alakõhu piirkond valulik. Uimastatud oleku tõttu ei mäletanud K. K. öösel tema elukohas toimunust midagi. Kirjeldatud vägistamise tegu mõjutas kannatanu K. K. psüühikat selliselt, et see tingis kannatanu poolt korduvate enesetapukatsete toimepanemise. Enesetapukatsed leidsid aset 04.08.2022.a. ning 11.09.2022.a. ravimite tahtliku üleannustamisega ja septembris 2022.a. katsega ennast jõkke uputada, samuti üritas K. K. Tartu Psühhiaatriakliinikus 11.09.-11.10.2022.a. ravil viibides endal veene läbi lõigata. Sellega pani Märt Kask toime KarS § 141 lg 2¹ p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise ära kasutades teo toimepanija poolt narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama, kui sellega on kannatanu viidud enesetapukatseni; kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase süüteo ja kui selle on toime pannud isik, kes on varem karistatud KarS § 141 lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest.“ KOHTU SEISKOHT Ehkki süüdistatav Märt Kask ennast eeltoodust ühegi süüdistuse järgi kohtumenetluses süüdi ei tunnistanud (III, 12, 119, 121, 81-103), on tema süü kohtu hinnangul kannatanu K. K. vägistamises veenvalt tõendatud, asjas puuduvad Märt Kase käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Märt Kase suhtes süüdimõistev kohtuotsus. 5 Tõendite hindamine Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu ja süüdistatava ütlused paljuski omavahel vastuolus. Samas on nende ütlustes ka kattuvat. Käesoleva kriminaalasja lõpplahendus sõltubki sellest, kuidas tõendeid hinnata. See on küsimus sellest, millistele tõenditele kohtuotsus rajada. Teisisõnu on see küsimus tõendite usaldusväärsusest. Kui hinnata tõendeid ühtmoodi, on tulemuseks õigeksmõistev kohtuotsus ja kui hinnata neid teistmoodi, on tulemuseks süüdimõistev kohtuotsus. Tõendeid, milliseid hinnata, on ühe vägistamissüüdistusega asja jaoks suhteliselt palju. Samas ükskõik kui palju süüdistatava ja kannatanu ütlusi omavahel ja ka teiste tõenditega kõrvutada, ei saa mööda, üle ega ka ümber tõsiasjast, et süüdistatav on enda ütlusi kohtus varasemaga võrreldes oluliselt muutnud ja seda just olulistes asjaoludes. Seevastu on kannatanu ja tunnistajad andnud ajas ühetaolisi ütlusi. Nähtub see alljärgnevast. Kui prokurör taotles kohtulikul uurimisel mitmel korral süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, kontrollimaks süüdistatava kohtus antud ütluste usaldusväärsust, kuna need olid teravas vastuolus süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustega, siis kannatanu puhul ei taotlenud keegi pooltest kordagi tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Sellest nähtub, et on väga suur põhjus kahelda just süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. Osasid vastuolusid püüdis süüdistatav selgitada puuduliku kommunikatsiooniga, et temast on kohtueelsel uurimisel valesti aru saadud. Ülejäänud vastuolude osas ei osanud süüdistatav midagi öelda. Süüdistatav ei osanud kohtulikul uurimisel veenvalt selgitada seda, miks ta eeluurimisel on andnud just selliseid ütlusi ja kohtus hoopiski teistsuguseid ütlusi. Vastuolusid süüdistatava ütlustes ei olnudki võimalik kohtulikul uurimisel veenvalt kõrvaldada. Taolises olukorras on alust kahelda just süüdistatava ütluste usaldusväärsuses osas, millises need lahknevad ülejäänud tõendite kogumist. Seetõttu osas, millises süüdistatava ütlused lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, jätab kohus süüdistatava ütlused kõrvale ja neist ei lähtu ning rajab otsuse ülejäänud omavahel kooskõlas olevatele tõenditele. Seetõttu on käesolev kohtuotsus Märt Kase suhtes süüdimõistev. Käesolevas kohtuasjas puuduvad
lõikes 3 täheldatud kõrvaldamata kahtlused, milliseid tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Sõbrasuhe Märt Kase ja K. K. vahel ning selle murenemine Selles osas, et Märt Kase ja K. K. vahel oli enne süüdistuses kajastatud 16.06.2022.a kuriteosündmust sõbrasuhe, on ütlused üldjoontes kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Ütlused on kooskõlas ka selles osas, et paar päeva enne süüdistuses kajastatud 16.06.2022.a kuriteosündmust oli K. K. saanud teada, et Märt Kasel on kuritegelik minevik, Märt Kask on vanglas olnud vägistamise ja tapmise eest. Ütlused on kooskõlas ka selles osas, et Märt Kase kriminaalsest taustast teadasaamise järgselt tundis K. K. hirmu, ta hakkas vältima Märt Kasega kahekesi jäämist ja senine sõbrasuhe hakkas K. K. poolt vaadates lagunema, K. K. ei julgenud enam kodus ööbida, ööbis heade tuttavate K. T. ja K. T. pool. Ütlused on kooskõlas ka selles osas, et enne süüdistuses kajastatud 16.06.2022.a kuriteosündmust polnud Märt Kask ja K. K. suguühtes olnud. Seda kinnitavad kannatanu ütlused (III, 19). Ka süüdistatava ütluste kohaselt pole ta K. K. nende tutvuse jooksul teinud K. K. ettepanekut olla seksuaalvahekorras (III, 91). 11.10.2023.a kohtus ütlusi andes (III, 16-33, 1) avaldas kannatanu K. K., et enne süüdistuses kajastatud 16.06.2022.a kuriteosündmust pidas ta Märt Kaske enda sõbraks ja suhet Märt Kasega sõbrasuhteks, käisid Märdiga jalutamas, suhtelsid telefoni teel, käisid teineteisel külas. Kannatanu K. K. ütluste kohaselt oli tema suhtluse eesmärgiks Märt Kasega sõprus (III, 19) ja enne kuriteosündmust ta Märt Kasega sugulises vahekorras polnud olnud (III, 19), tutvuse alguses Märt Kask oma kriminaalsest minevikust ei rääkinud, ta tegi seda paar päeva enne kuriteosündmust (III, 19). 6 Kannatanu K. K. XXX K. T. avaldas 12.10.2023.a kohtus tunnistajana ütlusi andes (III, 3656, 2) samuti, et K. K. rääkis talle Märdi-nimelise sõbra tekkimisest (III, 37), kannatanu rääkis seda talle 2022.a mais, et nad Märdiga suhtlevad, käivad läbi (III, 37), K. rääkis Märt Kase kohta, et ta on hästi sõbralik, kirjeldas Märt Kaske kui sõbralikku inimest (III, 49). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et Märt Kask käis igapäevaselt K. K. tööl XXX XXX kesklinnas vastas, nad suhtlesid telefoni teel ja käisid jalutamas (III, 37), jalutades hoidsid teineteisel käest kinni (III, 37-38), K. ja Märt jutustasid omavahel hästi palju, rääkisid teineteisele, kuidas läheb (III, 38), huvitusid teineteise käekäigust, tööst ja kannatanu kirjeldas siis Märt Kaske kui hästi sõbralikku inimest (III, 49). Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt tundus Märt Kask ka talle alguses sõbralik ja alguses ei olnud see K. K. probleemiks, et Märt Kask liiga palju tema juures käiks, see tõusetus alles pärastpoole, kui K. sai teda Märt Kase minevikust (III, 38). Ka K. T. XXX K. T. avaldas 12.10.2023.a kohtus tunnistajana ütlusi andes (III, 56-66, 3-6), et esialgu tundus Märt Kask kannatanule nagu sõber (III, 57), kuid samas oli kannatanu Märdi kohta avaldatus napisõnaline, kuna ta ei teadnud ise ka mis saab või ei saa (III, 57). K. T. ütluste kohaselt rääkis kannatanu talle ise oma tutvusest Märt Kasega, aga seda ainult põgusalt, kannatanu ei öelnud, kas nad on Märt Kasega paar või nad seda ei ole, kannatanu ütles, et tutvusid, vaatab, mis saab (III, 63), K. ütles, et elab päev korraga ja vaatab, mis saab (III, 64). Tunnistaja K. T. ütlustega on tõendatud, et Märt Kask ja kannatanu suhtlesid, ka telefoni teel ja käisid koos jalutamas, nägi neid mõned korrad koos tänaval jalutamas, kus nad kord hoidsid teineteisel käest kinni ja teinekord ei hoidnud, tundus nagu paar (III, 64). K. T. ütluste kohaselt ei ole kannatanu enne kuriteosündmust Märt Kase kohta midagi halvasti öelnud (III, 64). Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt küsis ta kannatanu K. K. käest, kas tal on teema või suhe Märt Kasega, mispeale K. ütles, et ei ole, et on sõbrasuhe, K. siis ise ka ei teadnud, mis sellest saab, et kas see on suhe või ei ole ja hiljem K. seda ei täpsustanud (III, 66). 13.10.2023.a kohtus ütlusi andes (III, 81-103, 9) nimetas ka süüdistatav Märt Kask kannatanut K. K. sõbraks, mitte tühjaks kohaks (III, 96) ja võttis õigeks, et sõnumis nimetas kannatanut kalliks (III, 96 keskelt). Sellega on kooskõlas ka 21.11.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 4-7) nähtuv selle kohta, et vaadeldud kannatanu K. K. mobiiltelefonis Samsung XXX on kontaktide all V-tähe juures kirjas: „VÄGISTAJA (MÄRT)“ ja Märt Kase telefoninumber: XXX (II, 4) ning kontakti „VÄGISTAJA (MÄRT)“ poolt on laupäeval, 18.06.2022 kell 19:29 saadetud sõnum: „Tere õhtust kalli mida teed“ (II, 6), millele vastust K. K. kasutuses olnud mobiiltelefonist ei saadetud. 14.12.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis Märt Kase kasutuses olnud mobiiltelefoni Nokia 101 vaatluse kohta (II, 117-120) on kontaktina kajastatud: „K. XXX“ (foto nr 16: II, 119 p). 20.12.2022.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II, 121-124, 125-126) on kajastatud Märt Kase kasutuses olnud telefoninumbrina XXX ja K. K. kasutuses olnud telefoninumbrina XXX. Sellega on tõendatud, et nii Märt Kase kui ka K. K. kasutuses olnud mobiiltelefonides olid kontaktide all teineteise telefoninumbrid kajastatud. 20.12.2022.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II, 121-124, 125-126) on tõendatud, et Märt Kase ja K. K. vahel oli telefonisuhtlus, teineteisele helistati ja saadeti sõnumeid, kuid pärast 16.06.2022.a kuriteosündmust pole K. K. enam Märt Kasega kontakteerunud. Küll on aga kannatanu K. K. üritanud kontakti telefonisuhtluse teel saavutada Märt Kask. Süüdistatava Märt Kase kohtus 13.10.2023.a antud ütlustest (III, 81-103, 9) nähtub veel, et Märt Kask on kannatanut K. K. nimetanud lisaks sõbrannale ka heaks tuttavaks (III, 83, 88), kes on temal külas käinud ja kelle pool ta ise on külas käinud (III, 83), käisid kannatanuga koos jalutamas, käis kannatanul tööpäeva lõppedes kaupluses vastas, K. suheldes rääkisid 7 elust-olust (III, 84), K. rääkis oma elust ja ise rääkis K. oma elust (III, 101), käis ka niisama kannatanu juures tööl XXX juttu ajamas, ei ole teinud K. K. ettepanekut olla seksuaalvahekorras, jalutamas käies on teineteist K. K. vastastikku kallistanud, soovis K. K. sõbrasuhet (III, 91), jalutades hoidsid käest kinni (III, 101). Eeltoodust nähtub, et esialgu oli Märt Kase ja K. K. vahel sõbrasuhe. Järgnevalt kajastatud kannatanu K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. (T.) ütlustest ning ka süüdistatava Märt Kase ütlustest nähtub aga, et see hea sõbrasuhe hakkas K. K. poolt vaadates murenema pärast seda, kui K. K. sai teada, et Märt Kask on vangis olnud vägistamiste ja tapmise eest. Karistusregistri teatiselt (II, 105-106) nähtub Märt Kase elukäigu kohta muuhulgas alljärgnev: ta on kandnud 7 aastat vangistust 06.08.1985-06.08.1992 ENSV kriminaalkoodeksi (KrK) § 107 lg 2 p 1 järgi üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, kui sellega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm teda on karistatud 2 aasta tingimisi vangistusega KrK § 117 järgi sugukõlvatu tegevuse eest noorema kui 16-aastase isiku suhtes - katseajaga üks aasta kuus kuud 03.05.2002-02.11.2003 ühes kriminaalhooldusele allutamisega ta on kandnud 7 aastat vangistust 26.11.2013-26.11.2020 KarS § 141 lg 2 p 1, 6, KarS § 145 lg 2 järgi vägistamise ja täisealise isiku poolt noorema kui 14-aastase isikuga suguühendusse astumise eest Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et pärastpoole, hiljem kui kannatanu oli teada saanud Märt Kase minevikust, sellest, et Märt Kask on vangis istunud tapmise ja vägistamise eest, siis kannatanu enam ei tahtnud, et Märt Kask tuleks talle pärast tööd vastu, kannatanu kartis, seetõttu ei tahtnudki (III, 38). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et kannatanu palus siis teda, et tule talle töö juurde vastu, et ta ei julge koju minna, et ta võib jälle Märti näha, et Märt võib sealsamas ligidal olla, kannatanul oli hirm sees (III, 38). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et kannatanu ei tahtnud siis enam Märt Kasega suhelda ja temaga rääkida (III, 38), kannatanu soovis suhtlust Märt Kasega lõpetada (III, 51). K. T. ütluste kohaselt läkski ta kannatanule töö juurde vastu ja läksid sealt kahekesi koju, saatis kannatanu koju, elasid K. väga lähestikku (III, 38), vahe oli 1-2 maja (III, 39), kannatanu jäi tema poole ka ööseks, kannatanu ei julgenud koju minna (III, 39). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et pärast seda kui kannatanu sai teada Märt Kase kriminaalsest minevikust ööbis ta tema juures, kuna tal oli nende juures parem olla (III, 39). K. T. ütluste kohaselt polnud kannatanul peale tema ja tema XXX (K. T.) XXX teisi sõpru (III, 39). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et pärast seda, kui kannatanu oli teada saanud Märt Kase kriminaalsest minevikust, oli kannatanu suhtluse eesmärgiks Märt Kasega nende suhtes selgusele saada, asjad Märt Kasega selgeks rääkida ja see suhe Märt Kasega lõpetada ja see oli ka põhjus, miks kannatanu ööl vastu 16.06.2022 nõustus Märt Kasega kohtuma (III,51). Ka tunnistaja K. T. (T.) ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et siis kui kannatanu K. K. oli hiljem teada saanud Märt Kase minevikust, et Märt olevat kinni istunud vägistamise ja tapmiskatse eest (III, 59), siis kannatanu enam ei soovinud endistviisi Märt Kasega suhelda ja ka 16.06.2022 kaalus kannatanu ja pidas aru tema elukaaslasega K. T., kas minna või mitte Märt Kasega kokkusaamisele, XXX K. T. soovitas kannatanule mitte minna Märt Kasega kokkusaamisele (III, 59). Tunnistajate K. T. ja K. T. ütlustega on kooskõlas kannatanu K. K. ütlused. Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et Märt Kasega tutvuse alguses Märt oma kriminaalsest minevikust ei rääkinud, Märt tegi seda paar päeva enne kuriteosündmust, 8 Märt Kask rääkis siis, et XXX ära vägistanud ja peksnud kedagi, et on vanglas istunud, aga on minevikuga lõpu teinud (III, 19). Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et Märt Kase kuritegelikust minevikust teadasaamine tekitas temas ebamugavust ja ta ütles selle peale Märt Kasele, et tahab selle info peale järele mõelda, ei läinud siis Märt Kasega jalutama (III, 20). K. K. ütlustega on tõendatud, et läks Märt Kasega hiljem jalutama selleks, et Märdile selgeks teha, et ei saa temaga kogu aeg kokku saada, mispeale Märt Kask arvas, et temaga ei taheta tema mineviku pärast suhelda (III, 20). Kannatanu K. K. ütlustega on tõendatud, et Märt Kasega uuesti suhtlema hakates oli hirm, ta kartis Märt Kaske, et Märt võib talle ka nii teha, mille eest Märti on karistatud (III, 20). Kannatanu K. K. ütluste kohaselt ta Märt Kasele enda hirmu ei väljendanud, kuigi kartis Märti, ja hakkas siis Märt Kasest eemale hoidma, ütles Märdile kokkusaamised ära, põhjendades seda asjatoimetustega, püüdes niimoodi Märt Kasest eemalduda (III, 20). Märt Kask arvas, et temaga ei taheta suhelda selle pärast, et ta on vangis istunud ja karistatud (III, 20). Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et 15.06.2022 tahtis Märt Kask temalt teada, et miks temaga enam ei suhelda, millele vastas, et ei ole aega kogu aeg temaga suhelda, mispeale Märt Kask arvas, et temaga ei suhelda selle pärast, et on vangis olnud (III, 21). Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et 15.06.2022 ütleski Märt Kasele, et ei soovi temaga suhelda (III, 21) ja uuesti oligi nõus ööl vastu 16.06.2022 Märt Kasega kohtuma selleks, et Märt Kasele lõpuks selgeks teha, et ei saa temaga kogu aeg suhelda, et Märt jätaks ta rahule, ei helistaks ja ei saadaks sõnumeid (III, 22), tahtis need asjad Märt Kasega selgeks rääkida (III, 30). Sellele öisele kohtumisele Märt Kasega tuli julgestuseks kaasa K. T., kes jälgis kokkusaamist Märt Kasega kaugemalt (III, 22). Kannatanu K. K. ütluste kohaselt ta kartis Märt Kaske ja XXX K. T. pidi seda öist kohtumist Märt Kasega eemalt jälgima, et Märt ei saaks talle midagi teha (III, 30). Kannatanu K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. ütlustega selle kohta, et Märt Kase ja kannatanu sõbrasuhe hakkas laiali lagunema pärast seda, kui Märt Kask oli paar päeva enne 16.06.2022 avaldanud kannatanule enda kriminaalse mineviku, on kooskõlas ka süüdistatava Märt Kase ütlused (III, 81-103, 9). 13.10.2023 süüdistatava Märt Kase (Kask) kohtus antud ütlustega (III, 81-103, 9) on tõendatud, et kannatanule rääkis ta enda kriminaalsest minevikust siis, kui kannatanu ühel jalutuskäigul XXX tänaval küsis, et kas see on tõsi, et oled vangis olnud (III, 84), vastas siis kannatanule, oli jah vangis (III, 84), vägistamise eest (III, 100), mispeale kannatanu läks minema ja jalutuskäik jäi katki (III, 85), uuesti kohtusid kannatanuga paari päeva möödudes XXX tänaval (III, 85) ja jutt oli siis minevikust (III, 86). Süüdistatava Märt Kase ütlustega (III, 81-103, 9) on tõendatud, et kannatanut tema minevik hirmutas ja ta saatis kannatanu tema koju XXX (III, 86), sellel jalutamisel oli küsimuse all, et kas nad jäävad kannatanuga sõpradeks edasi või on suhtlemisega nüüd kõik – kannatanu selles osas selle jalutuskäigu ajal arusaamisele ei jõudnud, kannatanu pidi ise hiljem ühendust võtma, et kas edaspidi veel suhtlevad või mitte (III, 93), aga kannatanu sellest teada ei ole andnud (III, 96). Kui eeltoodust nähtub, et üldjoontes on kannatanu K.K., tunnistajate K.T. ja K.T. ning süüdistatava M.Kase ütlused kooskõlas selles osas, et kuni süüdistatava minevikust teadasaamiseni olid kannatanu ja süüdistatava vahel sõbrasuhted, mis hakkasid süüdistatava kriminaalse mineviku päevavalgele tulles lagunema, siis ülejäänud osas satuvad süüdistatava ütlused teiste tõenditega teravasse vastuollu ning vastuolusid esineb ka süüdistatava kohtus antud ütluste vahel ning ka süüdistatava kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste vahel. Vastuolud süüdistatava ütluste ja teiste tõendite vahel Suurimad vastuolud süüdistatava ütluste ja ülejäänud tõendite vahel ilmnevad alljärgnevas: 9 kuidas ja kelle initsiatiivil ning millal algas Märt Kase ja K. K. tutvus – süüdistatav muutis selles osas kohtus ütlusi, avaldades algul, et nägi kannatanut mitmeid kordi XXX, aga veidi hiljem ütles, et nägi kannatanut ainult ühe korra XXX ja tema ei proovinud seal kannatanuga tuttavaks saada, tutvus kannatanuga alles siis, kui kannatanu oli läinud XXX tööle XXX; kannatanu ütluste kohaselt algas Märt Kase ja tema tutvus aga juba XXX ajast, kus ta töötas ja Märt Kask survestas teda endale seal telefoninumbrit andma, töölt XXX läkski minema, et Märt Kasest vabaneda kas süüdistatav on saatnud ööl vastu 16.06.2022 kannatanule sõnumeid – süüdistatav eitab kannatanule kuriteosündmuse eelõhtul ja 16.06.2022 peale kella 00.00 sõnumite saatmist, kuid tunnistajate K. T. ja K. T. ning kannatanu K. K. ütluste ning 20.12.2022.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II, 125-126) kohaselt on Märt Kask ööl vastu 16.06.2022 saatnud kannatanule sõnumeid mitmel korral Märt Kask ja K. K. ööl vastu 16.06.2022 kohtusid – süüdistatav väidab, et kohtumisi kannatanuga oli ainult üks ja see oli ööl vastu 16.06.2022 pärast südaööd, s.o 16.06.2022.a esimestel tundidel, kui nad käisid koos jalutamas, kuid kannatanu K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. ütlustest nähtub, et Märt Kase ja K. K. vahel oli ööl vastu 16.06.2022 kaks kokkusaamist, neist esimene toimus 15.06.2022 õhtul enne K. T. tööpäeva lõppemist ja teine kohtumine toimus 16.06.2022 esimestel tundidel kas Märt Kasel oli 16.06.2022.a esimestel tundidel K. K. kohtudes ja temaga jalutades veepudelile sarnane pudel kaasas ja kas ta pakkus sellest K. K. juua Märt Kask eitab K. K. kohtumisele minnes joogipudeli kaasa võtmist ja sellest K. K. juua pakkumist, kuid K. K. avaldab, et 16.06.2022 Märt Kasega enda kodu poole jalutades oli tal janu ja Märt Kask pakkus talle enda põuest võetud pudelist juua kas ja millal K. K. tahte vastaselt toimus suguühe Märt Kase ja K. K. vahel süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt toimus 16.06.2022 hommikul kannatanu elukohas XXX K. K. initsiatiivil ja soovil, s.o K. K. vaba tahte alusel, Märt Kase ja K. K. vahel seksuaalne vahekord, kuid kannatanu K. K. ütluste kohaselt pole tema nõusolekut suguühteks Märt Kasega andnud, pärast Märt Kase pakutud joogipudelist joomist ta enam edasist ei mäleta, ei mäleta enda koju jõudmist ja kodus veedetud ööd, uuesti mäletama hakkab alles hommikul kodus alasti ärgates Vastuolud süüdistatava ütlustes Peale selle, et süüdistatava ütlused on olulistes asjaoludes teravas vastuolus ülejäänud tõenditega, ilmneb süüdistatava Märt Kase kohtus antud ütlustest, et süüdistatava ütluste usaldusväärsuses on alust kahelda ka seetõttu, et ta ei ole oma ütlustes olnud järjekindel ning ta pole osanud veenvalt selgitada, miks tema kohtus antud ütluste ja eeluurimisel antud ütluste vahel on suured vastuolud. Kohtus ütlusi andes käis süüdistatav Märt Kask 13.10.2023 välja versiooni, et K. K. ise palus temalt 16.06.2022 hommikul seksuaalset vahekorda, millise ettepanekuga ta ka nõustus ja pärast suguühendust kannatanuga läks ta kannatanu XXX asuvast elukohast tööle. Prokuröri taotlusel ja
lg 1,
lg 1,2 alusel avaldati 13.10.2023 kohtulikul uurimisel Märt Kase kohtueelses menetluses 14.09.2022 kahtlustatavana antud ütlused, millistest nähtub, et Märt Kask eitas siis igasugust seksuaalset vahekorda kannatanuga (III, 98). Süüdistatavana 13.10.2023 kohtus ütlusi andes avaldas Märt Kask põhjuseks, miks ta juba kohtueelses menetluses ei avaldanud seda, mida ta kohtus kannatanuga hommikuse suguühte kohta avaldas, et ta ei tahtnud kannatanut sellega kompromiteerida, et on omavahel vahekorras olnud (III, 98) ja rohkem süüdistatav seda vastuolu selgitada ei osanud (III, 99 ülal). Ka kaitsja esitatud küsimusele: „…mis kaalutlustel te politseis ei rääkinud sellest, et te üleüldse olite vahekorras?“, vastas Märt Kask: „Ei oska vastata“. (III, 100) 10 Kohtu hinnangul on need süüdistatava põhjendused ebapiisavad ja ebausutavad olukorras, kus kohtueelsel uurimisel oli Märt Kasele esitatud kannatanu vägistamise kahtlustus. Juhul kui tõe poolest oleksid Märt Kask ja kannatanu 16.06.2022 hommikul olnud kannatanu vaba tahte kohaselt ja kannatanu initsiatiivil suguühtes, siis poleks olnud Märt Kasel vähimatki põhjust selle varjamiseks. Pigem viitab Märt Kase käitumine sellele, et ta lootis eeluurimisel vägistamise kahtlustusest vabaneda, mistõttu ta ka eitas suguühet kannatanuga. Märt Kase 14.09.2022.a kahtlustatavana ülekuulamise ajaks polnud valminud kannatanu vägistamisele viitavaid ekspertiisiakte. Günekoloogiaekspertiisi kohta ekspertiisiakt nr 22E-LÕI0067 valmis 19.10.2022 (II, 75-82). DNA-ekspertiisi kohta ekspertiisiakt nr 22E-GE0822 valmis 24.10.2022 (II, 83-94). 19.10.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-LÕI0067 günekoloogiaekspertiisi kohta (II, 75-82) on tõendatud, et kannatanu K. K. võis olla 16.06.2022 ajavahemikus 01:00-06:30 sugulises vahekorras (II, 78). 24.10.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0822 DNA-ekspertiisi kohta (II, 83-94) on tõendatud, et kannatanult 16.06.2022.a meditsiinilise läbivaatuse käigus tema suguorganitelt võetud proovidest tuvastati seemnevedeliku ja seemnerakkude olemasolu, milliste peamine DNAprofiil on kokkulangev Märt Kase DNA-profiiliga. Pärast nende ekspertiisaktide saabumist polnud Märt Kasel enam mõtet kannatanuga 16.06.2022 sugulises vahekorras olemist eitada. Sellega on ka seletatav, miks Märt Kask mõtles kohtumenetluse jaoks välja uue versiooni ja hakkas kohtus ütlusi andes väitma kannatanuga 16.06.2022.a hommikul sugulises vahekorras olemist kannatanu initsiatiivil ja soovil. Kohus hindab Märt Kase kohtus süüdistatavana antud ütlused selle kohta, et ta oli kannatanuga viimase elukohas 16.06.2022.a hommikul sugulises vahekorras, ebausaldusväärsteks ja nendest otsuse tegemisel ei lähtu. Kuna kohtul alust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole, lähtub kohus osas, millises süüdistatava ütlused satuvad vastuollu kannatanu ütlustega ja teiste tõenditega, ülejäänud tõendite kogumist ja selles osas süüdistatava ütlustele otsust ei raja. Kohtus 13.10.2023 ütlusi andes (III, 99) ei osanud süüdistatav Märt Kask mitte millegagi selgitada ka seda, miks ta avaldas kohtus, et K. K. kodus 16.06.2022 öösel oli alkoholi, rummikokteili, mida nad mõlemad kannatanuga enne magama minekut tarbisid, aga eeluurimisel kahtlustatavana 15.12.2022 ülekuulamisel väitis, et neil kummalgi jooki ja alkoholi polnud ja nad mõlemad selle öö jooksul alkoholi ja ka ühtegi muud jooki ei tarbinud. Kuigi prokurör püüdis mitmeid kordi seda Märt Kase ütlustes esinevat vastuolu kõrvaldada, pärides süüdistatavalt selle kohta, sai ta süüdistatavalt ikkagi kogu aeg vastuseks, et ta ei oska öelda ja ta ei oska seda selgitada (III, 99). Kohtus 13.10.2023 ütlusi andes (III, 97-98) ei andnud süüdistatav Märt Kask veenvat selgitust ka selle kohta, miks ta avaldas kohtus, et 16.06.2022 öösel kannatanu poole koju jõudes vahetas K. K. riided ära ja pani selga pidžaama, aga eeluurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel väitis hoopiski, et nad mõlemad võtsid üleriided ära ja heitsid voodisse aluspesu väel. Kohtus asus Märt Kask väitma, et aluspesu ongi kannatanul pidžaama ja lõpuks leidis Märt Kask tema ütlustes esinevatele vastuoludele lahenduseks, et kannatanu tõmbas aluspesu peale pidžaama ja kannatanu magas pidžaamas (III, 97-98). Kohtule ei ole need süüdistatava põhjendused ütlustes esinevate lahknevuste kohta usutavad, kuna aluspesu ja pidžaama on oma olemuselt täiesti erinevad riietusesemed, mistõttu pole süüdistatava kohtus antud ütlused kohtule usaldusväärsed ja kohus selles osas süüdistatava ütlustest ei lähtu. Kannatanu ütluste kohaselt ärkas ta 16.06.2022.a hommikul oma kodus voodis alasti olles ja tema kõrval voodis oli ka Märt Kask alasti (III, 23). Kohtul alust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole, ta on oma ütlustes olnud ühetaoline. Kohus rajab otsuse kannatanu ütlustele ja tema ütlustega kooskõlas olevale tõendikogumile. Osas, millises süüdistatava ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, jätab kohus süüdistatava ütlused kõrvale ja neist ei lähtu. Märt Kase ja K. K. tutvuse algus – süüdistatava ütluste muutlikkus 11 Süüdistatava Märt Kase ütluste usaldusvääruses annab aluse kahelda ka asjaolu, et ta on kohtus ütlusi andes (III, 81-103, 9) olnud ebajärjekindel selles osas, kuidas ja kus tema ja K. K. tutvus algas, asudes süüdistatavana ütluste andmise ajal enda osakaalu kannatanuga tutvumisel ja suhete loomisel kahandama. 13.10.2023.a kohtus enda kaitsjale vastates avaldas süüdistatav esmalt, et K. K. nägi XXX mitmel korral (III, 81), see oli 2022.a talvisel ajal, jaanuaris (III, 82), kannatanu köitis tema tähelepanu, kuna kannatanu oli XXX haige, köhas ja nohus (III, 82), kannatanu XXX töötamise ajal temaga tutvust luua ei proovinud (III, 82), uuesti nägi kannatanut 2022.a kevadel XXX XXX, kas aprilli lõpus või mai alguses, kus tutvusid, tegi ise kannatanuga suhtlemiseks algust (III, 82). Mõne aja pärast aga prokurörile vastates avaldas süüdistatav, et nägi K. K. XXX XXX ainult ühe korra, kui kannatanu oli tööl haige, nohus ja köhas (III, 89-90), hiljem XXX tegemas käies ta seal K. K. ei näinud (III, 90), tegi kannatanuga tutvust, kui K. K. töötas XXX (III, 90). Eeltoodust nähtub, et esialgu avaldas süüdistatav enda kaitsjale vastates, et nägi kannatanut XXX tööl mitmel korral, aga mõne aja pärast avaldas prokurörile vastates, et nägi kannatanut XXX hoopiski ainult ühel korral. Kohtu hinnangul on need süüdistatava ütlused ebajärjekindlad ja muutlikud, mistõttu kohus neid usaldusväärseks ei pea ja neile otsust ei raja. Osas, millises süüdistatava ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõendite kogumiga, kohus süüdistatava ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale ning rajab otsuse ülejäänud tõenditele, milliste usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda. Kohus rajab otsuse kannatanu ütlustele, kuna kohtul alust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole. Kannatanu on andnud ajas ühetaolisi ütlusi. Olukorras kus süüdistatava kohtus antud ütlused kannatanuga tutvumise osas on olnud muutlikud, peab kohus põhjendatuks lähtuda kannatanu alljärgnevatest ütlustest. Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et kannatanu ja Märt Kask tutvusid XXX, kus ta oli XXX ja Märt Kask tuli sinna XXX ja hakkas seal temaga suhtlema, Märt Kask soovis tuttavaks saada ja telefoninumbrit, millele vastas, et see pole võimalik, kuna tal on XXX olemas, aga Märt Kaske see ei huvitanud, et tal on XXX olemas (III, 17). K. K. ütlustega on tõendatud, et Märt Kase tähelepanust vabanemiseks vahetas ta töökohta, et Märt Kask ei käiks talle enam töö juurde, ja ta läks siis tööle XXX, aga Märt Kask nägi teda seal juhuslikult ja käis seal peale, et telefoninumbrit saada, et kokku saada ja seksida (III, 17). Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta vastas endiselt Märt Kase pealekäimisele eitavalt, et tal on XXX olemas, aga Märt Kask teda seepeale rahule ei jätnud, käis tema juures XXX iga päev edasi (III, 17). Kannatanu ütluste kohaselt ei saanud ta aru, kas Märt Kask käis poes süüa ostmas või ta käis seal tema pärast, iga kord küsis Märt Kask temalt telefoninumbrit, mida keeldus Märt Kasele andmast, aga lõpuks ta enda telefoninumbri Märt Kasele ikkagi andis (III, 18), kuna pidas Märt Kasega suheldes võimalikuks sõprust ja selle raames Märt Kasega jalutamist (III, 18). Märt Kase ja K. K. vaheline sõnumivahetus 13.10.2023 süüdistatava Märt Kase (Kask) kohtus antud ütluste (III, 81-103, 9) kohaselt eitab ta kannatanule kuriteosündmuse eelõhtul, s.o 15.06.2022 õhtul ja 16.06.2022 peale kella 00.00 sõnumite saatmist (III, 91-92). Süüdistatav jäi selle juurde, et sai K. K. ööl vastu 16.06.2022 südaöö paiku ühe telefonikõne, mille võttis vastu ja selles kõnes kutsus K. K. teda endaga kohtuma, kuna on vaja rääkida (III, 91-92). Need süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas ülejäänud tõenditega. 20.12.2022.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II, 125-126) on tõendatud, et Märt Kask ja K. K. vahetasid 15.06.2022 õhtul ja ka 16.06.2022.a pärast kella 00.00 sõnumeid. Seejuures saatis Märt Kask K. K. sõnumeid alljärgnevalt: 15.06.2022 kell 21:42:22 16.06.2022 kell 00:23:44 16.06.2022 kell 00:27:51 12 16.06.2022 kell 00:31:24 16.06.2022 kell 00:37:55 20.12.2022.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II, 125-126) nähtuvaga selle kohta, et Märt Kask ja K. K. vahetasid 15.06.2022 õhtul ja ka 16.06.2022.a pärast kella 00.00 sõnumeid, on kooskõlas ka tunnistajate K. T. (Tiik; III, 56-66, 3-6) ja K. T. ütlused (III, 3656, 2) ning kannatanu K. K. ütlused (III, 16-33, 1). Tunnistaja K. T. (T.) ütluste (III, 56-66, 3-6) kohaselt ütles K. K. nende pool olles, et Märt kirjutas talle sõnumi, et soovib kokku saada, aga K. esialgu ei tahtnud välja minna ja seda võib-olla selle pärast, et K. sai teada Märdi minevikust, et Märt olevat kinni istunud vägistamise ja tapmiskatse eest (III, 59). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et 15.06.2022 õhtul helistas Märt Kask K. K., et ta tahab kokku saada, kuulis seda pealt, kuna oli just K. K. kõrval, kui Märt Kask helistas ja ütles, et tahab K. kokku saada, mida aga K. teha ei tahtnud, kuid nõustus kokkusaamisega, kuna tahtis asjad Märt Kasega selgeks rääkida (III, 40). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et pärast Märt Kasega kokkusaamisel ära käimist, kui K. K. oli nende pool, öösel hakkas Märt Kask K. kirjutama, sõnumid hakkasid tulema, Märt tahtis K. kokku saada (III, 41). Ka kannatanu K. K. ütluste kohaselt oli tal 15.06.2022 õhtul ja ööl vastu 16.06.2022 telefonisuhtlus Märt Kasega ja seda nii helistamiste kui ka sõnumivahetuse teel (III, 21). Eeltoodust nähtub, et süüdistatav soovib oma rolli kannatanuga ööl vastu 16.06.2022 suhtlemisel kahandada, andes ütlusi, et ööl vastu 16.06.2022.a tal sõnumisuhtlust K. K. polnud. Nende ütlustega üritab Märt Kask jätta muljet, nagu temal polnud soovi ja huvitatust K. K. ööl vastu 16.06.2022 suhtlemiseks ja kokkusaamiseks. Kohtule ei ole need süüdistatva ütlused usutavad olukorras, kus ülejäänud tõendid neid Märt Kase ütlusi ei kinnita. Osas, millises süüdistatava ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, kohus neist ei lähtu ja otsust neile ei raja ning jätab süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Kaks jalutamist ööl vastu 16.06.2022, neist teisel kokkusaamisel Märt Kasel veepudel põues 11.10.2023 kannatanu K. K. (K.) kohtus antud ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et K. K. ja Märt Kasel oli ööl vastu 16.06.2022 kaks kohtumist, mõlemal korral käis K. K. Märt Kasega kokkusaamisel koos K. T., kes jälgis neid kokkusaamisi XXX turvalisuse tagamise eesmärgil kaugemalt. Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et ta kartis Märt Kaske ja seepärast tuli tema palvel neile kohtumistele kaasa K. T., et oleks turvalisem, K. T, jälgis neid kohtumisi kaugemalt ja Märt Kask ei teadnud, et K. T. tuli kaasa. Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et teisel korral Märt Kasega kohtudes oli tal janu ja Märt Kask pakkus talle enda põuest võetud veepudelist vett juua (III, 22 all), jõigi sellest pudelist ja sellel vedelikul erilist maitset polnud (III, 22-23). Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et Märdiga jalutamise ajal nägi ta vahepeal K. T., aga K. proovis teha nii, et Märt teda ei näeks (III, 23). K. K. ütluste (III, 16-33, 1) kohaselt pidi XXX K. T. eemalt jälgima, et Märt Kask ei teeks talle midagi (III, 30), aga Märt sai vist lõpuks aru et keegi jälgib (III, 30), Märdile ei meeldinud, et tal jalutamise ajal keegi kaasas on, Märt ütles, et ei võtaks kedagi kaasa (III, 23). Kannatanu K. K. ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et Märt Kask pakkus talle juua pooleliitrise pudeliga (III, 32), Märt avas pudeli ja andis pudeli ilma korgita (III, 32). Kannatanu K. K. ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. T. ütlused (III, 36-56, 2). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et Märt Kase ja K. K. esimene kokkusaamine ööl vastu 16.06.2022 kestis umbes 1 tund, Märt ja K. läksid Kastani bussipeatusesse ja hakkasid rääkima. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et ta läks selle kohtumise ajaks poodi, pärast kohtusid K. Maxima poe juures, K. ütles, et Märt 13 Kask läks pärast esimest kokkusaamist enda koju (III, 41), samal ööl hakkasid Märt Kaselt sõnumid tulema, et tahab K. kokku saada (II, 41), K. palus, et läheks temaga kaasa Märt Kasega kokkusaamisele, K. oli hirm sees, et kui midagi võib juhtuda, siis saab tal abis olla (II, 42); K. kartis, et Märt Kask võib talle liiga teha (II, 42). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 3656, 2) on tõendatud, et tema kaasa minek pidi nii välja nägema, et K. läheb ees minema ja ta hiilib K. järele (III, 42); Märt ei teadnud, et ta läheb K. kaasa (III, 42). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et ta järgnes Märt Kasele ja K. K. paar minutit hiljem, Märt ja K. said kokku Kesk tänaval (III, 42), nende jalutuskäik kestis tund aega, kuni Märt Kask saatis K. koju (III, 43). K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et vahepeal kadusid Märt Kask ja K. K. tal vaateväljast ära, hiljem K. ütles, et Märt oli teda märganud ja siis hakkasidki nad kiiremini eest ära liikuma (III, 43), siis kaotaski vahepeal Märt Kase ja K. K. silmist, pärast nägi neid uuesti K. K. kodu ligidal (III, 43). Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et hommikul K. K. rääkis, et Märdil oli mingi pudel olnud, veepudel ja ta oli sealt lonksu võtnud, kui nad kahekesi K. kodu poole läksid (III, 44).
T. ütlused K. K. hommikul teadasaadu osas lubatavaks tõendiks, kuna hommikul oligi K. K. teada saanud, et tal on mälus öiste sündmuste osas pärast pudelist joomist lünk, ta mäletab enda kodule lähenemist ja M.Kase pakutud pudelist joomist, kuid koju jõudmist ja öiseid sündmusi ei mäleta, mäletama hakkab alles hommikul, kui avastas, et oli enda voodis alasti ja alasti Märt Kask oli tal kõrval. Kannatanu K. K. ja tunnistaja K. T. ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. T. (T.) ütlused (III, 56-66, 3-6) selle kohta, et 16.06.2022 öisel ajal K. nii palju ütles, et Märt kirjutas talle sõnumi, et soovib kokku saada (III, 59), K. esialgu ei tahtnud välja minna (III, 59), võib-olla selle pärast, et K. sai teada Märdi minevikust, et Märt olevat kinni istunud vägistamise ja tapmiskatse eest (III, 59). Tunnistaja K. T. (T.) ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et K. K. mõtles, mida teha ja pidas aru ka tema XXX K. T., kas minna või mitte Märt Kasega kokkusaamisele, XXX K. T. arvas esialgu, et ärgu mingu ja K. K. esialgu loobuski välja minekust, kuid millegipärast tal jäi midagi kripeldama (III, 59). Tunnistaja K. T. (T.) ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et ta ei tea, kas Märt Kask saatis K. K. uuesti sõnumeid või mitte, seda K. ei öelnud (III, 59), kuid K. otsustas, et ikkagi läheb välja Märdiga kokku saama; K. ütles XXX K., et äkki tuled hiljem järgi, paar-kolm minutit hiljem (III, 59). K. T. (T.) ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et ta ise jäi koju, XXX K. T. läks järgi neile natukese aja pärast, ise ootas kodus, jäi vahepeal magama, samal ajal oli mingil määral XXX ühenduses, XXX kaotas Märdi ja K. silmist, XXX otsustas, et ta läheb K. kortermaja juurde, kus süttis koridoris tuli ja korterituli ja peale seda ta ei saanud K. kätte telefoni teel ja ka sõnumite teel, vastust K. poolt ei tulnud (III, 59), üritasid kahekesi koos oma kodus K. kätte saada, aga tulutult, üritas ka ise K. helistada, K. telefon oli välja lülitatud (III, 60). Tunnistaja K. T. (T.) ütlustega (III, 56-66, 36) on tõendatud, et kui K. K. oli neil hommikul ukse taga, siis ta mainis, et Märdil oli mingisugune pudel, läbipaistev pudel, mille kohta K. ütles, et Märt oli võtnud selle põuest välja ja K. ütles, et oli sealt pudelist joonud, tundus nagu vesi (III, 60). Tunnistaja K. T. (T.) ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et ta oli 15.06.2022 tööl (III, 66), kella 22-st oli kodus (III, 65). Eeltoodud kannatanu K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. ütlustest lahknevad süüdistatava Märt Kase ütlused (III, 81-103, 9). Süüdistatava Märt Kase ütluste (III, 81-103, 9) kohaselt oli tal K. K. õhtul ja ööl vastu 16.06.2022 üks kokkusaamine, K. K. helistas kella 00.00 paiku (III, 91) ja ütles, et on vaja rääkida (III, 92), said K. K. kokku Kesk tänaval (III, 85), jalutasid Kesk tänavalt Maxima juurde bussipeatusesse ja istusid sinna maha (III, 86). Süüdistatava Märt Kase ütluste (III, 8114 103, 9) kohaselt rääkisid nad seal tema minevikust ja K. K. hirmudest (III, 86), sealt saatis K. K. tema koju XXX (III, 86). Süüdistatava Märt Kase ütluste (III, 81-103, 9) kohaselt ei olnud tal jooki kaasas ja ta ei pakkunud K. K. jooki joomiseks (III, 92), ka K. K. ei olnud jooki kaasas, vähemalt näha seda ei olnud (III, 92), see jalutuskäik K. K. jäi tunni aja sisse, võis olla isegi pikem (III, 102). Eeltoodust nähtub, et süüdistatav väidab, et kohtumisi kannatanuga oli ainult üks ja see oli ööl vastu 16.06.2022 pärast südaööd, s.o 16.06.2022.a esimestel tundidel, kui nad käisid koos jalutamas. Kannatanu K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. ütlustest nähtub, et Märt Kase ja K. K. vahel oli ööl vastu 16.06.2022 kaks kokkusaamist, neist esimene toimus 15.06.2022 õhtul enne K. T. tööpäeva lõppemist ja teine kohtumine toimus 16.06.2022 esimestel tundidel. Kannatanu ja süüdistatava esimese kokkusaamise ajal oli K. T. veel tööl. Selles osas on tõendid kooskõlas. Pärast Märt Kasega esimest kokkusaamist läks K.K. K.T. ja K.T. juurde, s.o K.T. töökohta. Eeltoodust nähtub ka see, et Märt Kask eitab K. K. kohtumisele minnes joogipudeli kaasa võtmist ja sellest K. K. juua pakkumist, kuid K. K. avaldab, et 16.06.2022 Märt Kasega enda kodu poole jalutades oli tal janu ja Märt Kask pakkus talle enda põuest võetud pudelist juua. Kohtu hinnangul varjab süüdistatav enda ütlustes esimest kannatanuga kohtumist õhtul vastu 16.06.2022 ja teisele kohtumisele narkootilise ja/või psühhotroopse ainega joogipudeli kaasavõtmist, et teda ei seostataks kannatanu samal ööl vägistamisega. Kohus lähtub süüdistatava ütlustest üksnes osas, millises need on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Osas, millises süüdistatava ütlused satuvad vastuollu teiste tõenditega, kohus süüdistatava ütlustest otsuse tegemisel ei lähtu ja otsust süüdistatava ütlustele ei raja. Kahe Märt Kase ja K. K. kokkusaamise ajaks oli K. K. just teada saanud Märt Kase kuritegelikust minevikust ja K. K. soovis suhtlust Märt Kasega lõpetada, kuid Märt Kask soovis seda edasi arendada. Mõlamal kohtumisel oligi kõne all Märt Kase minevik ja see, kas suhtlus Märt Kase ja K. K. vahel edasiselt lõpeb või säilib. Saanud esimesel kohtumisel teada, et K. K. ei soovi suhtlust Märt Kasega jätkata, leppis Märt Kask samal ööl kokku K. K. teise kokkusaamise, kuhu võttis juba kaasa ka joogipudeli, millesse oli pannud joovastavat ainet, millest pakkus K. K. tema kodule lähenedes juua, pärast mida kannatanu sündmusi alates enda kodu juurde jõudmisest kuni hommikuni enam ei mäleta. Kohtu hinnangul käitus Märt Kask sihikindlalt ja eesmärgipäraselt, võttes teisele kohtumisele kaasa joogipudeli, mille vette oli pandud kas narkootilist ja/või psühhotroopset ainet, millega viis kannatanu abitusseisundisse, murdes sellega kannatanu vastupanuvõime, kuna kannatanu polnud süüdistatavalt saadud joogist võimeline enam toimunust aru saama ja süüdistatavale vastupanu osutama, kannatanul tekkis süüdistatavalt saadud joogi joomise järgselt öistest sündmustest mälulünk, uuesti toibus alles hommikul kodus ärgates, kui avastas ennast alasti voodis ja kõrval ka alasti süüdistatav. Vägistamisele viitavad märgid 11.10.2023 kannatanu K. K. (K.) kohtus antud ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et kannatanu koges 16.06.2022 hommikul enda kodus toibudes mitmeid märke, mis viitasid sellele, et Märt Kask oli teda samal ööl seksuaalselt väärkohelnud. Lisaks sellele, et Märt Kask pakkus talle enda põuest võetud veepudelist juua, misjärel tal sealt joomise järgselt ümbritsevast arusaamine ära kadus ja öistest sündmustest tekkis mäluauk, koges K. K. tavapärasest erinevat alljärgnevas: hommikul toibudes ja ärgates oli ta alasti voodis kõrval oli alasti Märt Kask, kellele ta polnud selleks luba andnud alakõhus olid valud telefon oli välja lülitatud, kuigi ta kunagi enda telefoni välja ei lülita; kui telefoni on vaja vaigistada, siis paneb selle hääletu peale 15 16.06.2022.a hommikul avaldas K. K. K. T. ja tema XXX K. T. pool, et lisaks imelikele kõhuvaludele allpool, tal ka tilgub midagi altpoolt, spermalaadset asja tuleb alt välja. See nähtub tunnistajate K. T. (III, 36-56, 2) ja K. T. ütlustest (III, 56-66, 3-6).
T. ja K. T. (T.) ütlused K. K. 16.06.2022.a hommikul kuuldu kohta lubatavad tõendid. Kannatanu K. K. (K.) ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et tal avastati XXX, kui oli 9aastane, võtab igapäevaselt XXX 2 korda päevas, hommikul ja õhtul, ta ei tarvita XXX kunagi koos alkoholiga ja ta ei tarbinud ka 15.06.2022.a alkoholi ja XXX koos, oli küll enne teist korda Märt Kasega kokkusaamist tarvitanud K. T. pool umbes pool klaasi rummi ja coca-cola segu, kuid seda täsi kõhu peale ja pärast XXX õhtust võtmist ning polnud sellest kokteilist purjus, enne 16.06.2022 oli XXX harva, kestsid need paar sekundit kuni minut, pärast XXX mälu taastub ja mäletab XXX toimumist, senini on mälu pärast XXX alati taastunud. Kannatanu K. K. (K.) ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et K. K. võttis ka 15.06.2022.a kaks korda päevas XXX ja öine mälukaotus pole põhjustatud XXX, 16.06.2022.a ööst jäigi talle mäluauk, kuna sellest ööst sündmusi pärast Märt Kase pakutud pudelist joomist ja enda kodu juurde jõudmist, sealt koju tuppa sisse saamisest kuni hommikul voodis ärkamiseni ei mäleta. Kannatanu K. K. (K.) ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et enne 16.06.2022.a pole ta varem kunagi mäluaugus olnud, ikka on mäletanud öösel toimunut, arvab, et Märt Kask lülitas tema mobiiltelefoni välja, kuna ta ise kunagi enda mobiiltelefoni välja ei lülita, vajadusel paneb hääletu peale, hommikul lülitaski enda mobiiltelefoni uuesti sisse ja helistas K. T. ning läks K. T. poole, enne seda saatis Märt Kase ära, kes läks tööle. Märt Kask ütles talle hommikul enne lahkumist, et kas sa ei mäleta, meil oli kena öö. Kannatanu K. K. (K.) ütlustega (III, 16-33, 1) on tõendatud, et ta rääkis K. T. pool juhtunust, K. XXX soovitas minna politseisse ja koos K. läksidki ja käis ka naistearsti juures, hiljem rääkis ka XXX M. K. vägistamisest. Kannatanu K. K. ütlustega on kooskõlas tunnistajate K. T. ja K. T. (T.) ütlused. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et K. K. ei tarvitanud alkoholi ja XXX koos, K. hoidis nende tarbimise vahel vahet sees, ka 15.06.2022.a õhtul võttis K. K. ära esmalt XXX ja alles pärast seda, hiljem paari tunni möödudes tarvitas nende pool olles tema XXX K. T. (T.) valmistatud rummikokteili, mis oli pooleliitrises klaasis. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et teisel korral kaotas ta Märt Kase ja K. K. kokkusaamise ajal nad silmist, kui Märt ja K. kiiremini liikuma hakkasid, uuesti üles leidis nad K. K. kodu ligidal, nende majja sisenemist ei näinud, aga nägi majas sees ja K. korteris tulede süttimist, mille peale mõtles, et K. on koju saanud ja Märt on koju läinud ning hakkas siis enda koju minema ja teel koju proovis K. helistada mitu korda, aga telefon oli K. välja lülitatud. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et K. K. oma telefoni välja ei lülita, vajadusel paneb hääletu peale, näiteks kui on tööl, K. ei ole kunagi telefon välja lülitatud olnud. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et sellel ööl koju jõudes proovis ka XXX K. T. mitu korda enda telefoniga K. K. helistada, aga K. telefon oli välja lülitatud. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et hommikul oli K. K. neil koduukse taga ja koputas, ütles, et oli hommikul ärgates paljas ja ei mäleta ööst mitte midagi, Märdil oli pudel olnud, veepudel, millest oli lonksu võtnud, kui nad K. kodu suunas liikusid. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et K. K. rääkis, et teda on ära vägistatud, tal on imelikud kõhuvalud allpool, et midagi tilgub altpoolt, mispeale XXX K. T. ütles K., et mine politseisse, et sa pead teada saama, mis sul viga on. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et nad läksidki kahekesi K. K. politseisse, politsei ütles, et peab käima arsti juures, et nad võtavad proovid. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 36-56, 2) on tõendatud, et K. K. 16.06.2022 hommikul avaldatu kohaselt oli teda öösel vägistatud, ta ei ole kunagi alasti maganud, K. on riided kogu aeg seljas 16 olnud, ja tema kõrval hommikul oli Märt Kask olnud, kes oli K. öelnud, et on väga tänulik selle öö eest.
T. ütlused K. K. 16.06.2022.a hommikul kuuldu kohta lubatavad tõendid.
lg 2¹ punktis 2 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohtu hinnangul oli K. K. 16.06.2022.a hommikul veel eelmise päeva õhtul ja alanud päeva hommikul kogetu mõju all ja kohtul pole alust arvata, et ta moonutanuks K. T. ja XXX K. T. suheldes tõde. Kannatanu K. K. ja tunnistaja K. T. ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. T. (T.) ütlused. Tunnistaja K. T. (T.) ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et ööl vastu 16.06.2022.a tegi ta enda kodus K. K. rummikokteili valgest Carriba rummist kangusega 37 kraadi ja cocacolast, tegi seda 300 ml klaasi, rummi võis olla selles 30-80 ml ja ülejäänu oli coca-cola, K. K. oli eelnevalt enda XXX ära võtnud, õhtused rohud võttis ära 15.06.2022.a kella 19 paiku tema töö juures, kus K. K. käis koos XXX K. T., õhtul sõi K. nende pool kodus olles makarone hakklihaga ja jõi rummikokteili, kui K. K. võttis suutäie kokteili, siis läks 5-10 minutit mööda ja siis võttis uuesti, purju sellest K. ei jäänud. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et ööl vastu 16.06.2022 avaldas K. K. nende pool olles, et Märt Kask kirjutas talle sõnumi, et soovib kokku saada, K. esialgu ei tahtnud välja minna, lõpuks K. otsustas, et ikkagi läheb välja Märdiga kokku saama, K. ütles XXX K., et äkki tuled hiljem järgi, paar-kolm minutit hiljem. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et tema jäi koju, XXX K. T. läks Märt Kasele ja K. K. natukese aja pärast järgi, ise ootas kodus, jäi vahepeal magama, samal ajal oli mingil määral XXX K. T. ühenduses, XXX kaotas Märdi ja K. silmist, XXX otsustas, et ta läheb K. kortermaja juurde, kus süttis koridoris tuli ja korterituli ja peale seda ta ei saanud K. enam telefoni teel ja sõnumite teel kätte, K. vastust ei tulnud, lõpuks oli K. telefon välja lülitatud, mida K. puhul ei ole enne kunagi olnud. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et nad üritasid koos XXX K. T. oma kodus K. kätte saada, aga tulutult, K. oli telefon välja lülitatud. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et hommikul nad mõlemad XXX magasid, kui nende koduukse taga oli K. K., kes nuttis, oli hirmunud ja kuidagi üritas rääkida, mis juhtus, ütles, et kardab seda, et Märt kasutas teda seksuaalselt ära; arvab seda, kuna oli hommikul täiesti alasti. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et K. K. tundes ei maga K. kunagi alasti, K. kurtis, et tal on alakõhus valud, ja et spermalaadset asja tuleb alt välja; K. oli šokis, ta värises ja ütles, et ta ei mäleta sellest ööst mitte midagi, täielik must auk. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et K. K. mainis neile sellel hommikul, et Märt Kasel oli mingisugune pudel, läbipaistev pudel, mille Märt oli põuest välja võtnud ja K. jõi seal pudelis olnud jooki, mis tundus nagu vesi.
T. ütlused K. K. 16.06.2022.a hommikul kuuldu kohta lubatavad tõendid. Tunnistaja K. T. ütlustega (III, 56-66, 3-6) on tõendatud, et K. K. läks koos XXX K. T. politseisse, K. sõnul ta seda ööd Märt Kasega ei soovinud ja tahtnud. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud kannatanu K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. ütluste usaldusväärsuses, nende ütlused on kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. ütluste usaldusväärsuses ka selles osas, et K. T. valmistatud rummikokteil oli niivõrd lahja, et sellest K. K. märkimisväärset joovastavat mõju ei saanud tekkida ja K. K. sellest kokteilist purju ei 17 jäänud. Sellega on kooskõlas ka 06.10.2022.a ekspertiisiaktist nr 1171 (II, 70-74) nähtuv selle kohta, et K. K. 16.06.2022 kell 10:55 võetud vereproovist etanooli ei leitud. Eeltoodud kannatanu K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. ütlustega ning 06.10.2022.a ekspertiisiaktiga nr 1171 (22E-TX0120) toksikoloogiaekspertiisi kohta (II, 70-74) on ümber lükatud süüdistatava Märt Kase ütlused (III, 81-103, 9) selle kohta, et K. K. oli temaga ööl vastu 16.06.2022.a kokkusaamisele tulles alkoholijoobes, täis ja jäi üha rohkem purju, millele Märt Kase ütluste kohaselt viitasid K. K. olek, tema väljanägemine, silmavaade, koju jõudes hakkas K. imelikult käituma, tuikus, tema samm ei olnud selline, nagu kaine inimene kõnnib, kõikus. Kohus on seisukohal, et pigem oli K. K. seisund enda kodu juurde jõudes põhjustatud Märt Kase talle eelnevalt pakutud pudelist joodud joogist, mistõttu kannatanul kadus enda kodule lähenedes ümbritsevast arusaamine ja kogu öö jäigi tema jaoks mäluauku. Asjatundja M. T. ütlustega (III, 75-81, 8) on tõendatud, et alkoholi ja XXX koosmõju mälulünkasid ei põhjusta, pole seda põhjustanud ka suure alkoholi kontsentratsiooni korral. Nende asjatundja M. T. ütlustega (III, 75-81, 8) on välistatud võimalus, et K. K. võis jääda 16.06.2022.a ööst mälulünk XXX ja alkoholi koosmõju tõttu. Eeltoodud K. K. ning tunnistajate K. T. ja K. T. ütlustega on tõendatud, et K. K. vägistamisele ööl vastu 16.06.2022 viitavad järgmised asjaolud kogumis: K. K. oli Märt Kase pakutud joogipudelist vedeliku joomise järgselt mäluauk kannatanul kadus Märt Kase pakutud joogipudelist vedeliku joomise järgselt ümbritsevast arusaamine ära ja öistest sündmustest tekkis kannatanul mälulünk hommikul enda kodus toibudes ja ärgates oli K. K. alasti voodis K. K. kõrval oli alasti Märt Kask, kellele K. K. polnud selleks luba andnud K. K. olid alakõhus valud K. K. tilkus midagi altpoolt välja, spermalaadset asja tuli alt välja K. K. telefon oli välja lülitatud, kuigi ta kunagi enda telefoni välja ei lülita, vajadusel vaigistas telefoni selle hääletu peale panemisega K. K. vägistamisele 16.06.2022.a ööl viitab ka K. K. faktiline käitumine. Saanud 16.06.2022.a hommikul teada enda seisundist, asus K. K. koheselt tegutsema, teavitas vägistamisest enda häid tuttavaid K. T. ja K. T. ning läks sealt kohe edasi asjale ametlikku käiku andma, teavitas vägistamisest politseid ja läbis arstliku läbivaatuse. Vägistamisele ametliku käigu andmine K. K., saanud 16.06.2022.a hommikul aru, et Märt Kask pani ööl vastu 16.06.2022 toime tema vägistamise, pöördus politseisse. K. K. tegi enda vägistamise kohta politseile kuriteoavalduse 16.06.2022.a (II, 1). K. K. avaldas vägistaja nimeks Märt ja tema telefoninumbriks XXX. Sama telefoninumber on kajastatud Märt Kase telefoninumbriks ka 20.12.2022.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II, 125-126). 14.12.2022.a läbiotsimisprotokolliga XXX asuva Märt Kase kasutuses oleva korteri ja selle juurde kuuluvate abiruumide ja hoonete läbiotsimise kohta (II, 107-116) on tõendatud, et Märt Kase kasutuses oli mobiiltelefon Nokia ja ta andis selle läbiotsimise käigus vabatahtlikult politseile üle enda jope taskust. 14.12.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga Märt Kase kasutuses olnud mobiiltelefoni Nokia 101 vaatluse kohta (II, 117-120) on tõendatud, et seal on kajastatud telefonis kontaktide all K. K. kasutuses olnud telefoninumber XXX (foto nr 16: II, 119 pöördel). Sama telefoninumber on kajastatud K. K. kasutuses olevana ka 20.12.2022.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II, 125-126). 21.11.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga K. K. kasutuses olnud mobiiltelefoni vaatluse kohta (II, 4-7) on tõendatud, et K. K. kasutuses olnud mobiiltelefonis oli kontaktide all V-tähe juures Märt Kase telefoninumber XXX ja nimi: „VÄGISTAJA (MÄRT)“ (foto nr 2: II, 4). 18 Neil asjaoludel oli K. K. varasemast telefonisuhtlusest Märt Kasega teada viimase telefoninumber ja K. K. oli võimalik avaldada 16.06.2022.a kuriteoavalduses enda vägistaja Märt Kase kasutuses olev telefoninumber XXX. 17.06.2022.a äratundmiseks esitamise protokolliga (II, 2-3) on tõendatud, et kannatanu K. K. tundis 17.06.2022.a talle näidatud 3-e isiku foto hulgast ära Märt Kase näopildiga isikus mehe nimega Märt, keda ta seostab enda vägistamisega 16.06.
lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks jäi 7 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti 26.11.2013 (II, 95-99: kohtuotsus; II, 102-104: süüdistusaktist väljavõte). Märt Kask vabanes vanglast 7 aasta vangistuse kandmiselt 26.11.2020 (II, 105-106). Karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p 9 alusel on 18.09.2014.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv, kuna 7 aasta vangistuse ärakandmisest ei ole möödunud kümmet aastat. KarRS § 24 lg 1 p 9 alusel kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Kuna Märt Kasel on kehtiv karistus KarS § 141 lg 2 p 1, 6 ja KarS § 145 lg 2 järgi, siis vastab tema käitumine nii KarS § 141 lg 2 p 6 kui ka KarS § 141 lg 2¹ p 1 koosseisule. KarS § 141 lg 2¹ p 1 koosseis kuulub Märt Kase suhtes kohaldamisele, kuna 18.09.2014.a kohtuotsusega karistati teda KarS § 141 lg 2 p 6 järgi. KarS § 141 lg 2 p 6 koosseis kuulub Märt Kase suhtes kohaldamisele, kuna 18.09.2014.a kohtuotsusega karistati teda ka KarS § 141 lg 2 p 1 ja KarS § 145 lg 2 järgi. Kuna Märt Kase poolt toimepandud kannatanu vägistamine viis kannatanu enesetapukatseteni, siis vastab Märt Kase käitumine KarS § 141 lg 2 punktis 5 sätestatud koosseisule. Kuna Märt Kask pani kannatanu vägistamise toime ära kasutades narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles kannatanu ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama, siis vastab Märt Kase käitumine KarS § 141 lg 2 punktis 7 sätestatud koosseisule. Kokkuvõtvalt - Märt Kask on ühe teoga toime pannud vägistamise, mis kuulub kvalifitseerimisele KarS § 141 lg 2 p 5,6,7 ja KarS § 141 lg 21 p 1 järgi. Karistus KarS § 63 lõikes 1 on sätestatud, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 63 lg 1 alusel tuleb Märt Kasele karistus mõista KarS § 141 lg 21 p 1 järgi, kuna selles sättes on vägistamise eest karistus raskem. Kui KarS § 141 lõike 2 sanktsioonis on karistuseks kuue- kuni viieteistaastane vangistus, siis KarS § 141 lõike 21 sanktsioonis on karistuseks kuue- kuni viieteistaastane vangistus või eluaegne vangistus. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märt Kase süü vägistamise toimepanemisel ulatub aastates mõistetava karistuse sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kohus lähtub seejuures alljärgnevast. Vägistamise toimepanemisel Märt Kask kannatanu suhtes otsest füüsilist ja psüühilist vägivalda ei tarvitanud, mistõttu abituse ja hirmutunnet kannatanu enda vägistamisel tajuda ei saanud. Samas puudus kannatanul aga võimalus vägistajale vastupanu osutamiseks, kuna Märt Kask valis vägistamise toimepanemiseks kannatanu jaoks salakavalama tee, uimastades ta kas narkootilise ja/või psühhotroopse ainega, olles selle seganud veega ja pakkudes kannatanule 24 endal kaasas olnud veepudelist seda vedelikku juua. Kannatanu seda süüdistatava poolt pakutud vedelikku ka teel enda kodu juurde pahaaimamatult jõi. Sellega viis Märt Kask kannatanu sellisesse abitusseisundisse, et kannatanu enda koju jõudmisest ja öösel toimunust midagi ei tajunud ja ei mäleta ning polnud Märt Kasele vägistamisel seetõttu võimeline ka vastupanu osutama. Samas nähtavad kehavigastused, milliseid oleks alust seostada just vägistamisega, kannatanul puudusid. Küll olid aga kannatanul alakõhus valud, mis viitab tema seksuaalsele ärakasutamisele. Nendest alakõhuvaludest vabanemine võttis aega, mis annab alust järeldada, et Märt Kask kasutas kannatanu abitusseisundit enda seksuaalseks rahuldamiseks intensiivselt ära. Vägistamise pani Märt Kask toime kavatsetult. Märt Kase faktilisest käitumisest nähtub, et ta tegutses sihikindlalt ja eesmärgipäraselt. Saades ööl vastu 16.06.2022.a esimesel korral kannatanuga jalutades aru, et kannatanu temaga enam suhtlust jätkata ei soovi, kuna oli teada saanud tema kuritegelikust taustast, otsustas Märt Kask kannatanuga kohtuda samal ööl veel ka teist korda, kuhu võttis juba endale põue peidetuna kaasa joogipudeli, milles vesi oli segatud narkootilise ja/või psühhotroopse ainega, millest pakkus kannatanule viimase kodule lähenedes juua, kannatanul oli janu ja kannatanu seda Märt Kase pakutud jooki ka jõi. Sellega tagas Märt Kask endale võimaluse kannatanu abitusseisundisse viimiseks ja tema selles ära kasutamiseks. Kannatanule pakutud joogiga murdis Märt Kask kannatanu vastupanu, kes ei soovinud ja polnud enam nõus Märt Kasega viimase kuritegeliku mineviku tõttu suhtlema ja soovis viisakalt suhtlust Märt Kasega lõpetada. Psüühiliselt põhjustas vägistamisest aru- ja teadasaamine kannatanule suuri üleelamisi ja viis ta enesetapukatseteni, mis erinevatel põhjustel aga ebaõnnestusid. Pärast 16.06.2022.a kuriteosündmust on kannatanu püüdnud Märt Kasest igati distantseeruda ja pole omal initsiatiivil Märt Kasega püüdnud kontakteeruda. Küll on aga Märt Kask üritanud pärast 16.06.2022.a kuriteosündmust kannatanuga telefoni teel lävida (II, 126). Kannatanu jäi ka kohtuistungil Märt Kasest eemale hoidvale positsioonile, jättes karistuse kohtu otsustada (III, 31). Moraalsest küljest on oluline täheldada, et Märt Kask kasutas kannatanu abitusseisundisse viimisega ja tema vägistamisega ära kannatanu usalduse, etendades kannatanule sõpra, kuigi ta seda polnud. Nii Märt Kask kui ka kannatanu ning ka neid teadvad K. T. ja K. T. pidasid kannatanu ja Märt Kase vahelist suhet sõbrasuhteks. See sõbrasuhe hakkas aga kiiresti laiali lagunema, kui kannatanu sai paar päeva enne kuriteosündmust teada Märt Kase kuritegelikust minevikust ja kannatanu hakkas avaldama K. T. ja K. T. hirmu ja kartust Märt Kase suhtes. Sellel senisel sõbrasuhte foonil pääseski Märt Kask kannatanule emotsionaalselt lähedale ja kannatanu nõustus temaga jalutama ööl vastu 16.06.2022.a, saamaks lahendust viimasel ajal neil Märt Kasega tõusetunud uudsele olukorrale, kuna kannatanu oli just lähipäevil saanud teada Märt Kase kriminaalsest minevikust ja kartis teda ning pigem soovis viisakalt suhtlust Märt Kasega lõpule viia. Märt Kase karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna abitusseisund on hõlmatud kuriteokoosseisu tunnusega KarS § 141 lg 2 p 7 järgi, siis ei arvesta kohus Märt Kase karistust raskendavana KarS § 58 punktis 3 täheldatud kuriteo toimepanemist abitus seisundis inimese suhtes. KarS §-s 59 sätestatu kohaselt ei arvestata KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Eelkajastatud asjaoludel, lähtudes süü suurusest keskmise määra lähedal, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mõjutamaks Märt Kaske edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, hindab kohus põhjendatuks 25 karistada Märt Kaske aastates kajastatud sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega – 10 aasta vangistusega. Kohtuvaidluses taotles ka prokurör süüdistatavale karistuseks just 10 aastat vangistust. KarS § 141 lõikes 21 aastates kajastatud sanktsiooni keskmiseks määraks on 10 aastat 6 kuud vangistust, kuna lisades sanktsiooni alammäärale 6 aastat vangistust juurde 4 ja pool aastat vangistust ning võttes sanktsiooni ülemmäärast 15 aastat vangistust maha 4 ja pool aastat vangistust, on tulemuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Eluaegse vangistuse kohaldamiseks alust pole, kuna Märt Kase süü pole nii suur, et vägistamisega kaasnenuks eriliselt raskeid tagajärgi või see oleks pandud toime eriliselt rasketel asjaoludel, vägistamisega seonduvad otsesed füüsilised vigastused kannatanul puudusid. Õnneks ka kannatanu enesetapukatsed ei lõppenud erinevatel põhjustel kannatanu surmaga ja kõige raskem tagajärg, s.o kannatanu surm jäi saabumata. Kannatanu suhtes otsest füüsilist ja psüühilist vägivalda ei tarvitatud. Pole alusta arvata, et kannatanut oleks vägistamise toimepanemisel kuidagi muul moel väärkoheldud, topitud kehaõõnsustesse esemeid, mõnitatud, kehale ebameeldivate ainetega (väljaheited, veri jne) jälgi jäetud jmt. Tõkend Mis puutub prokuröri kohtuvaidluses esitatud taotlusesse süüdistatava Märt Kase kohtuotsuse kuulutamisel vahistamiseks, siis kohus jätab selle taotluse rahuldamata, kuna vahistamine ei ole vältimatult vajalik.
lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik.
lg 4 kohaselt võib kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja ta võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda.
lg 4¹ kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis kohtuotsuse kuulutamise staadiumis tooksid vältimatult kaasa süüdistatava vahistamise vajaduse. Prokurörile olid samad käesoleva kriminaalasjaga seonduvad asjaolud teada juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, kuid eeluurimisel, selle lõpuleviimisel ja ka kohtu alla andmise ning kohtuliku uurimise staadiumis Märt Kase vahistamist vajalikuks ei peetud. Sellest nähtub, et vältimatut vajadust senini Märt Kase vahistamiseks ei ole olnud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistatav jätkaks kuritegude toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas kuriteo 16.06.2022.a toimepanemisest on nüüdseks möödunud veidi enam kui aasta ja viis kuud. Senini puuduvad andmeid selle kohta, et Märt Kask oleks selle aja jooksul muutunud kahtlustatavaks mõnes uues kohtueelses menetluses alustatud kriminaalasjas. Ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks süüdistatava vahistamiseks vältimatu vajadus puudub. Kohtul ei ole andmeid, et süüdistatav hakkaks karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks saab Märt Kaske vahistada ka siis, kui ta pärast kohtuotsuse jõustumist ei ilmu vanglasse karistust kandma ja sundtoomised tema vanglasse karistuse kandmisele toimetamiseks on ebaõnnestunud. Kohtul ei ole alust arvata, et süüdistatav hakkaks karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Senini on süüdistatav ilmunud korrektselt nii eel- kui ka 26 kohtuistungile ja tema tõttu pole kriminaalasja menetlemine kohtumenetluses kordagi edasi lükkunud ja venima jäänud. Rahvakohtunik Evelin Laansalu Rahvakohtunik Marek Ranne Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 27
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.