← Eesti

2-19-18082/107

Obsah (4)§ 101§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2023.a, Tallinnas Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-18082 M V ja

§ 101lg-tele 3 ja 4.

  1. Välja mõista O Šlt M Vkasuks igakuine elatis alates 01.04.2022.a kuni M Vtäisealiseks saamiseni, s.o xxx.a summas 175,64 eurot kuus (209,20 eurot baasumma)+85,59 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (1/3 lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 3) ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.

  1. Välja mõista O Šlt K Vkasuks elatis perioodi 12.11.2019.a kuni 31.12.2021.a eest summas 3840 eurot (150 eurot kuus). 1
  2. Välja mõista O Šlt K Vkasuks elatis perioodi 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a eest igakuiselt summas 163,44 eurot kuus (200,00 eurot baasumma)+43,44 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (1/3 lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutus
  3. aprill 2022.a, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

  1. Välja mõista O Šlt K Vkasuks igakuine elatis alates 01.04.2022.a kuni K Vtäisealiseks saamiseni, s.o xxx.a summas 175,64 eurot kuus (209,20 eurot baasumma)+85,59 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (1/3 lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 3) ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.

  1. O Šl tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette iga kuu
  2. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda V Vpoolt näidatud arvelduskontole.
  3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalkult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
  4. Hagejad esitasid 12.11.2019.a hagi O Š vastu elatise saamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt 16.05.2020.a kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohus muutis 10.02.2021.a kohtuotsusega Harju Maakohtu 16.05.2020.a kohtuotsuse resolutsiooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 27.10.2021.a kohtuotsusega maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hagejate nõuded ja põhjendused
  5. Hagejad elavad alates 12.12.2018.a isa juures. Ema laste kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 12.12.2018.a kuni 11.11.2019.a tagasiulatuvalt, sealt edasi alates 12.11.2019.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatist seadusjärgses määras. Kostja majanduslik võimekus on suurem, kui ta väidab. Hagejad leiavad, et kostja on tegelikult võimeline tasuma elatist seaduses sätestatud ulatuses. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
  6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal on veel üks laps, kes jääks hagi rahuldamise korral raskesse olukorda. Kostja oleks võimeline maksma mõlemale hagejale elatist kokku 300 eurot kuus. Tagasiulatuv elatis ei ole põhjendatud, kuna seda pole kordagi nõutud ja selle nõudmine asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda. Vanematel on ebavõrdne varaline seis, hagejate seaduslik esindaja on oluliselt paremas seisus ning on seda varjanud. Sellest tulenevalt tuleks vanematel panustada lastesse proportsionaalselt nende varalisele seisule. Mõlemad korteriomandid kuuluvad kostjale üksnes 50% ulatuses. Ei saa panna müüki 2 korterit, milles kostja ise elab. Teise korteri kuuluvat osa kasutatakse laste huvides. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
  8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
  9. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kummalegi hagejale elatise alates hagi esitamisest s.o 12.11.2019.a kuni hagejate täiealiseks saamiseni seadusjärgses määras. Samuti paluvad hagejad elatise välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 12.12.2018.a. kuni 11.11.2019.a eest. 7.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

  1. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad isaga alates detsembrist 2018.a. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma suuruse üle. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostja peab tasuma elatist tagasiulatuvalt.
  2. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
  3. Hagi kohtule esitamise seisuga moodustas seadusjärgne miinimummäär summas 292 eurot. Alates 01.01.2022.a jõustunud Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3, 4, 5 ja 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
  3. Kuna hageja esitas hagiavalduse 12.11.2019.a, tuleb kohtul elatise väljamõistmisel arvestada erinevate perioodidega.
  4. Kostja ei nõustu hagetava igakuise elatise summaga, kuivõrd tema sissetulekud selliselt hagejatele elatist maksta ei võimalda. Kostja väidetel on ta võimeline tasuma kummalegi hagejale elatist 150 eurot kuus (III köide t/l 37 pöördel, 46 pöördel). Kostja on nõus tasuma elatist alates hagi esitamisest s.o. 12.11.2019.a, kuid ei nõustu tagasiulatuva elatise 3 nõudega (III köide t/l 37 pöördel). 13.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese taVst ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuVpõhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
  4. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
  7. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
  8. Kostja on kohtule avaldanud, et kostja sissetulekuks on hetkel lapsetoetus summas 60 eurot kuus. Muu sissetulek puudub. Kostja otsib tööd (III köide t/l 46 pöördel). Kostjale kuulub kolm korteriomandit Tallinnas: xxx, xxx ja xxx (II köide t/l 145). Kostjale kuuluvad sõiduk xxx, esmane registreerimine 22.05.1992 ja xxx esmane registreerimine 04.01.2002 (II köide t/l 143-144). Kostja on xxx juhatuse liige (I köide t/l 81).
  9. Hagejate isa keskmine netopalk moodustab summas 1200-1700 eurot kuus (II köide t/l 109, 110-117). Samuti nähtub kohtule esitatust, et perioodil aprill 2021.a kuni september 2021 on hagejate isale teostanud väljamakseid Eesti Töötukassa (II köide t/l 118-119). Hagejate isale kuulub korteriomand Tallinnas, xxx (II köide t/l 121-137). Samuti kuuluvad talle sõiduauto xxx ehitusaasta 2003 ning sõiduauto xxx ehitusaasta 2001 (II t/l 120). Swedbank AS 08.12.2021.a kinnituskirja kohaselt on hagejate seaduslik esindaja ja kostja sõlminud laenulepingu ning seisuga 08.12.2021.a oli tagastamata laenusumma 48 686, 86 eurot (II köide t/l 139-140).
  10. Kostja väidetel on hagejate isa majanduslik olukord parem kostjaga võrreldes. Kostja pangakonto väljavõte ei näita samas suurusjärgus hagejate isaga igakuiste rahasummade arvele laekumist. Kostjale on makstud vanemahüvitist summas 737,62 eurot kuus ning lisaks sellele teostab kostja pisteliselt enda kontole sularaha sissemakseid suuruses 100 kuni 1500 eurot (II köide t/l 146-218).
  11. Hagejate isal on sündinud xxxa kolmas laps (III köide t/l 50) ning kostjal on sündinud 4 xxx.a kolmas laps (III köide t/l 51).
  12. Seega on hagi kohtule esitatud ning elatise nõuet on menetletud perioodil kui kostja ootas kolmandat last ning viibis lapsehoolduspuhkusel. Kostja oli sel perioodil hõivatud vastsündinu eest hoolitsemisega, millest tulenevalt vähenes tema tulu ning tema rahalised sissetulekud ei ole olnud sellest tulenevalt samaväärsed hagejate isa omadega. Seega on tõendamist leidnud, et antud juhul esineb alus elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel.

  1. Sellest lähtuvalt tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alates 12.11.2019.a kuni 31.12.2021.a summas 150 eurot ühele hagejale, kokku mõlemale hagejale 300 eurot kuus. Kostja on ka ise nõustunud sellises summas elatist hagejatele tasuma. Sellest tulenevalt moodustab kostja elatise summa nimetatud perioodi eest kokku 3840 eurot ühele lapsele. November 2019.a elatisesumma saamiseks tuleb 150 jagada novembrikuu päevade arvuga (150/30 = 5) ning korrutada see summa 18 päevaga (5 x 18 = 90) ning liita see ülejäänud kuude korrutisega (25 x 150) =
  3. Kuigi kostja on avaldanud, et ta otsib tööd ning tema sissetulekuks on lapsetoetus summas 60 eurot kuus, siis asub kohus seisukohale, et alates 01.01.2022.a tuleb kostjalt elatis välja mõista kooskõlas

§ 101

. Asjaolu, et kostjal puudub sissetulek ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest oma varem sündinud lastele. Kostjal tuleb elatise maksmine hagejatele korraldada muu vara arvel.

  1. Kohus arvestab käesoleVjuhtumil sellega, et hagejate elukorralduse raskuskese on seotud isa elukohaga, kes korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab panuse hagejate eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejatest lahus ja tema panus hagejate vajaduste katmisel on niigi väiksem ja tal tuleb seega ülalpidamiskohustust täita üksnes hagejatele elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et kostja vahetult hagejate ülalpidamises ei osale, nende igapäevaste tegevuste, toimingute korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes hagejate isa.
  2. Ka Riigikohus on käesolevas kohtuasjas 27.10.2021.a tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel saab kohus arvestada kostja õigusega osale oma ema pärandvarast edasiulatuva elatise väljamõistmisel (II köide t/l 97 pöördel). Sellest tulenevalt ei leia kohus mõjuvat põhjust, miks peaks kostjalt alates 01.01.2022.a välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära.
  3. Kohus märgib, et alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli baassummaks 200 eurot, 01.04.2022 alates on baassummaks 209,20 eurot.
  4. Perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 baassummale tuleb liita kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks on 1448 eurot, millest 3 protsenti on 43,44 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda lapsele elatist 243,44 eurot (200+43,44). Seda kinnitab ka õiguslikku tähendust mitteomav Justiitsministeeriumi poolt loodud elatisekalkulaatori arvutus (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
  5. Alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot ning millele liites 3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis on alates
  6. aprillist 2022 1548 eurot, teeb lapsele makstava elatise suuruseks 255,64 eurot (209,20+46,44). Seda kinnitab ka elatisekalkulaatori arvutus. 29.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et ta saab lastetoetust kahe lapse pealt kokku 120 eurot. Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest (60 : 2). 30. Ka ei ole vaidlust selles, et hagejate isa saab lasterikka pere toetust, mis 2022.a moodustas summas 300 eurot kuus (III köide t/l 37 pöördel). Sellest tulenevalt tuleb sellega elatise 5 väljamõistmisel arvestada (300 : 3 : 2). Seega on kostja kohustatud mõlemale hagejale maksma perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 elatist summas 163,44 eurot kuus (243,4430-50) kuus ning alates 01.04.2022 summas 175,64 eurot (255,64-30-50) kuus. 31.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagejad ei ole oma hagiavalduses tuginenud

§ 101

lg-le 6 ega ka viidanud, et nad viibiksid teatud ajaperioodil kuus kostja vahetul ülalpidamisel. Kostja samuti sellele ei tugine. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust elatist selles osas vähendada. 32.

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna hagejad on kaksikud, siis

§ 101lg 7 kohaldamisele ei tule.

33. Kooskõlas

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

  1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 12.12.2018.a kuni 11.11.2019.a eest. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Kostja väidetel seaks tagasiulatuva elatise nõudmine ta äärmiselt raskesse olukorda. Hagejad ei ole elatist varasemalt sel perioodil nõudnud. Hagejate viide 19.10.2012.a kirjavahetusele ei oma antud juhul olulist tähtsust (III köide t/l 42).
  2. Riigikohus on 27.10.2021.a kohtuotsuses käesolevas tsiviilasjas punktis 20 selgitanud, et tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.
  3. Kostja väidetel oli ta vahepealsel perioodil töötu ning lapseootel, mis takistas tal tööd leida (II köide t/l 4). Kostja väide on kooskõlas kogutud tõenditega, kuna kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil detsembris 2018.a kuni veebruar 2019.a moodustas kostja netotöötasu summas 701,54 eurot ning 01.03.2019.a on kostjale AS xxx poolt väljamakstud lõpparve summas 591,71 eurot (II köide t/l 146-153).
  4. Edaspidi regulaarset töötasu kostja pangakontole laekunud ei ole, alates 06.12.2019.a on kostja saanud vanemahüvitist, esmalt 318,81 eurot, edapidiselt kuni 08.05.23021.a summas 737,62 eurot kuus, viimane makse 08.06.2021.a summas 462,79 eurot, millele lisandub lapsetoetus summas 60 eurot kuus (II köide t/l 154-218).
  5. Hagejate isa sissetulek on perioodil detsember 2018.a kuni november 2019.a olnud kostja omast suurem (II köide t/l 110). Ka ei ole vaidlust, et alates 2017.a on hagejate isa saanud suurpere toetust, kuigi hagejad elasid sel ajal kostjaga (II köide t/l 4).
  6. Kohus, arvestades kostja toonast ülalpidamisvõimet (alates märts 2019.a töötu ning lapseootel), asjaoluga, et hagejad pole sel perioodil kostjalt elatist varasemalt nõudnud ning seda, et kostja otsib hetkel tööd, asub seisukohale, et hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
  7. Õige on, et kostja saab tasuda elatist ka muu vara arvel, kuid kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hagejate isa ning kostja vahel tekkinud lisaks elatise tasumisele ka vaidlus ühise korteri jagamisega seoses (III köide t/l 46 pöördel). Kohus märgib, et pole õige 6 survestada kostjat elatise võlgnevusega.
  8. Kuivõrd hagejate tagasiulatuv elatise nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata selles osas ka hagejate taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (I köide t/l 6 pöördel).
  9. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates 12.11.2019.a kuni 31.12.2021.a summas 150 eurot kuus ühele lapsele, seega kokku summas 3840 eurot. Alates 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a tuleb kostjal tasuda elatist ühele lapsele summas 163,44 eurot ning alates 01.04.2022.a summas 175,64 eurot, mis muutub iga aasta
  10. aprillil (esimest korda
  11. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 3) ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust. Elatist tuleb tasuda kuni laste täisealiseks saamiseni. 43. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

  1. Hagejad paluvad kohtul määrata kindlaks elatise igakuine tasumise kuupäev, milleks määrata iga kuu
  2. kuupäev (I köide t/l 6 pöördel). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette iga kuu
  3. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda V Vpoolt näidatud arvelduskontole.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
  5. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 5256 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
  6. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
  7. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.