Obsah (6)

§ 73§ 14§ 16§ 45§ 50§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 7. november 2023 Kohtuasja number 1-22-5835 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtuasi ja menetlusliik k

) § 14 lg-st 2, § 16 lg-st 1, § 45 lg-st 1 ning § 50 lg-st 3 tulenevaid nõudeid.

2. märtsil 2023 esitas prokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lg 2 alusel kohtule muudetud süüdistuse, kus esialgset süüdistust täiendati sellega, et lisaks esialgses süüdistuses välja toodud liiklusseaduse sätete rikkumisele rikkus Janek Sirkel oma tegevusega ka

§ 73

lg 2 nõudeid, mille kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

1. Kannatanu I.R. esitas Janek Sirkli ning tsiviilkostja Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali vastu tsiviilhagi, nõudes neilt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamist summas 27 400 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise maksmist hagiavalduse esitamisest kuni mittevaralise kahju hüvitise kohustuse täieliku tasumiseni. II. MAAKOHTU OTSUS
2. Tartu Maakohtu
3. mai
4. a otsusega tunnistati Janek Sirkel KarS § 423 lg 1 järgi süüdi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see vangistus Janek Sirkli suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Janek Sirkel ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Esimese astme kohus rahuldas täies ulatuses ka tsiviilhagi ning mõistis Janek Sirklilt ja tsiviilkostjalt Compensa Vienna Insurance Group (ADB Eesti filiaali kaudu) solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 eurot I.R. i kasuks. Ühtlasi mõistis kohus Janek Sirklilt ning Compensa Vienna Insurance Group (ADB Eesti filiaali kaudu) solidaarselt välja kannatanu I.R. i kasuks ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Maakohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
5. Vaidlust ei ole selles, et
6. jaanuaril 2021 kella 17.00 paiku toimus süüdistuses märgitud ajal ja kohas liiklusõnnetus Janek Sirkli juhitud mootorsõiduki ja I.R. i juhitud mootorsõiduki vahel. Janek Sirkli poolt juhitud sõiduki tagaosa libisema hakkamise tõttu kaldus see vastassuunda, mille tagajärjel toimus mootorsõidukite vahel kokkupõrge. 2
7. Kannatanu I.R. i ütluste kohaselt sõitis ta
8. jaanuaril 2021 töölt koju. Kannatanu sõnul oli sellel päeval erakordselt halvad ilmastikuolud – puhus tuul, sadas lund ja maantee oli väga libe, oli pinnatuisk. Tegemist oli pimeda ajaga, nähtavus ja ilmastikuolud kogu aeg muutusid – vahepeal oli lumesadu hõredam, siis jälle tihedam. Valgustust liiklusõnnetuse koha peal ei olnud. Liiklus toimis mõlemas suunas autotulede valguses. Kuna tegemist oli tööpäeva lõpuga, siis oli liiklus maanteel iseloomulikult tihe. Kuna liiklusolud olid väga äärmuslikud, siis kannatanul oli enda sõnul lausa hirm sõita. Tema kiirus jäi kuskile 60-70 km/h kanti. Enne viimast mäkketõusu tekkis korraks moment, kus keegi vastu ei tulnud. Õnnetus juhtus Erala mäel enne Lähte orgu – sellise koha peal, kus I.R. oli juba mäkke jõudnud ja hakkas mäest alla minema. Ühel hetkel oli kannatanu ees suur auto. Ta nägi, et tuled tulevad viltu. Kannatanu ei suutnud reageerida. Kannatanu avaldas kohtus, et oli löök, ta tundis sellist väga tugevat metalset lööki.
9. Samal õhtul maanteel sõitnud K.P. sõnul oli väljas suhteliselt pime ning kehv ilm. Õnnetuse koha peal oli tuisk ja tee oli väga libe. Tunnistaja sõitis kiirusega 70-80 km/h, sest oli kiilasjää. Maanteel sõitis päris palju autosid ja vahepeal sõideti ka kolonnis. Ka vastassuunavööndis oli kolonn. Autod sõitsid ühtlaselt. Tunnistaja sõnul tegi temast pikk punane buss enne Lähte mäge möödasõidu. Buss reastus K.P. juhitava auto ette. Möödasõit toimus alas, kus tunnistaja teada algab pidevjoon, s.o ristmiku alal. Möödasõitja kiirus võis olla 90 km/h või üle selle. Punase kaubikujuhi sõiduvõtted ei vastanud K.P. hinnangul ilmastikuoludele. Buss väga kaua tunnistaja ees ei sõitnud, ehk mõni kilomeeter, sest tunnistaja sõitis edasi Lähte Olerex tanklasse.
10. Kannatanu taga sõitnud L.L. u ütluste kohaselt toimus liiklusavarii üks kilomeeter enne Lähtet. Sellel päeval tuiskas ning oli väga libe. Oli pime. Tunnistaja jälgis ees olevat autot ja seda, et pikivahe oleks piisav. L.L. u sõnul võbises tema juhitav auto – oli nii libe, et iga hetk võis midagi juhtuda. Tunda oli külgtuult. Sõiduki kiirus võis olla maksimaalselt 80 km/h või alla selle. Kõik autod sõitsid rahulikult üksteise järel ning hoiti pikivahet. Eessõitva auto kiirus oli tunnistaja auto omaga sama, sest pikivahe püsis. Tunnistaja sõitis tõusust üles ja juba hakkas laskuma – ta ei tea, kui palju oli laskutud, kui vastu tuli kaubik, mis sattus järsku autodele ette. Tunnistaja nägi, et vastassuunast tulevad tuled, tema ees lähevad tuled ja siis järsku oli pime. Kui L.L. enam tulesid ei näinud, arvas, et midagi juhtus ning vajutas instinktiivselt jalaga pidurile. Auto tuledes nägi tunnistaja, kuidas punane ja teine auto läksid temapoolsest teeservast kraavi suunas.
11. Janek Sirkel selgitas, et ta võis sõita kiirusega 80 km/h. Süüdistatav sõitis suunaga Lähtelt Tartu poole. Kui kiirusepiirangu märk lõpeb, tuleb alt 100 m langust, siis on all org ja orust üles minnes esimese 50 meetri pealt õnnetus juhtus. Juba enne õnnetuse toimumist sai Janek Sirkel aru, et teel on jäidet ning see on väga libe. Ilmselt puhus küljetuul. Kuna oli tuisk, siis hooti puhus kõvasti: vahepeal põhimõtteliselt ei olnud üldse tuult ning siis ühe puhanguga lükkas lihtsalt tagant bussi põhimõtteliselt risti. Janek Sirkel proovis autot sirgu saada ning vaatas, et ühtegi autot ei tule. Gaasi ta ei lisanud, vaid lasi pedaali lahti ja üritas rooliga paari sekundi jooksul sõidukit sirgeks saada. Sõiduk käis nii ja naa, kuid stabiilsust ei saavutanud. Kui kaubiku viskas risti, vajutas süüdistatav veel pidurit. Janek Sirkli sõnul tahtis ta kraavi sõita, aga seal oli teepiire ees. Siis nägi ta vastassuunast tulevaid auto tulesid ja mõtles, et kui ta nüüd pidurdama hakkab, siis saavad pidama. Teed ta ei näinud, märkas vaid vastutuleva auto tulesid ning lootis, et saab midagi ette võtta. Janek Sirkel oli kindel, et vastu sõitev auto saab pidama. Kuigi süüdistatav proovis, siis bussi üle ta päris kontrolli tagasi ei saanud. Auto tulesid nähes tajus ta, et mitte midagi ei ole enam teha ning tõmbas nii palju, et selle viimase pöördega saaks teelt ära. Kahjuks jäi 1-2 m puudu ning autod põrkasid kokku. Kui vastutulev auto oli juba 3 silmadele nii lähedal, siis Janek Sirkel mäletab, et ta tõmbas veel rooli täitsa risti. Kokkupõrkest mäletab süüdistatav löögihetke.
13. märtsi
14. a ekspertiisiaktist nr 21E-LÕI0014 nähtub, et I.R. il esinesid järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: parema reieluu kinnised hulgimurrud (reieluukael ja -keha, alumine ots); parema põlvekedra, parema sääre- ja pindluu kinnised murrud; parema kandluu kinnine murd; vasaku kodar- ja küünarluu ning kolmkantluu kinnised murrud; parema kopsu põrutus; haavad vasaku põlveliigese ja parema kanna piirkonnas. Vigastused võivad olla saadud
15. jaanuaril 2021 toimunud liiklusõnnetuse käigus tömbi trauma toimel paiskumisest vastu sõiduauto seesmisi kõva tömbi pinnaga osasid. Tavapärase kulu korral kestab paranemine vähemalt neli kuud.
16. I.R. i, K.P. ja L.L. u kohtuistungil antud ütlused luges maakohus usaldusväärseteks. Janek Sirkli ütlused autokolonnis mittesõitmise ja vastassuunas sõidukite kolonni mittenägemise kohta luges kohus ebausaldusväärseteks. Ülejäänud osas luges kohus süüdistatava ütlused usaldusväärseteks ja otsust tehes nendele ka tugines.
17. Toodu põhjal tuvastas kohus, et
18. jaanuaril 2021 kella 17.00 paiku toimus Tartu Maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete
19. kilomeetril süüdistatava ja kannatanu juhitud sõidukite vahel kokkupõrge. Ilmastiku- ja teeolud olid süüdistuses esitatud ajal ja kohas ning vahetult enne liiklusõnnetuse asetleidmist tavapärasest palju raskemad – ilm oli talvine, tuiskas, sadas lund, oli lumine, puhus hooti külgtuul ja maantee oli väga libe. Tegemist oli pimeda ajaga ning kannatanu sõnul ilmastikuolud kogu aeg muutusid – vahepeal lumesadu tihenes ja siis jälle hõrenes. Sõidukid liikusid kolonnis, liiklus oli tihe. Kehvade liiklusolude tõttu oli kannatanul hirm sõita ning tema kiirus jäi 60-70 km/h kanti. Sarnasesse kiirusvahemikku, s.o 60-80 km/h jäid ka tunnistajate L.L. u ja K.P. poolt juhitavate sõidukite kiirused, sest nad ei pidanud võimalikuks selliste tee- ja ilmastikuoludega kiiremini sõita. I.R. i sõnul pärast liiklusõnnetust oli kinnijäänud spidomeetri järgi tema sõiduki kiirus 68 km/h. Ka süüdistatav Janek Sirkel on selgitanud, et tema poolt juhitava kaubiku kiirus jäi vahemikku 60-80 km/h, sõltuvalt piirkiirusest.
20. Kannatanu, K.P. ja L.L. on selgesõnaliselt välja toonud, et vahetult enne õnnetust sõitis maanteel palju sõidukeid ning need liikusid kolonnis, seda mõlemas sõidureas. Seevastu on Janek Sirkel olnud maanteel sõitvate sõiduautode hulga kirjeldamisel ebajärjekindel – ta on eitanud kolonnis sõitmist, märkides samaaegselt, et tema ei sõitnud teistest sõidukitest kiiremini. Süüdistatava ütlused on ka möödasõidu sooritamise osas vastuolulised – ta on eitanud möödasõidu sooritamist väites samaaegselt, et ta ei mäleta möödasõitu ega ole selles üldsegi kindel.
21. Vaidlust ei ole selleski, et kiiremini kui 80 km/h keegi ei sõitnud, kuna teeolud olid libedad. Kõik autojuhid hoidsid ühtlast kiirust ja pikivahet. Nii kannatanu kui süüdistatav püüdsid sõita vastavalt tee- ning ilmastikuoludele. Küll aga ei õnnestunud see Janek Sirklil – mõni sekund enne õnnetuspaika kaotas ta enda poolt juhitava sõiduki üle kontrolli ning koormamata kerge kaubiku tagaosa hakkas tema sõidusuunast vastassuunda kalduma. Süüdistatav küll üritas roolides kaubikut tagasi sirgeks saada, kuid see ei õnnestunud. Et kaubik sattus vastassuunavööndisse, leidis aset kokkupõrge omas sõidusuunas sõitnud kannatanu sõidukiga. Hinnates sündmuskoha vaatlusprotokolli lisadena fotosid sõidukite vigastustest, leidis sisuliselt aset nn „laupkokkupõrge“, mis on üks ohtlikumaid. Liiklusavarii tagajärjed olid rasked: mõlema sõiduki esiosad said tugevasti muljuda, kannatanul tekkisid õnnetuse tõttu rasked kehavigastused. 4
22. Vastutus uuritava avarii toimumise eest lasub ainuisikuliselt süüdistataval. Ainetu on viide, justkui oleks kannatanu liiklusõnnetuse ärahoidmiseks midagi tegemata jätnud. Nii kannatanu kui tema taga sõitnud tunnistaja L.L. u ütlustest nähtub selgelt, et kannatanu ei suurendanud mitte kuidagi liiklusõnnetuse tekkimise tõenäosust ega põhjustanud seda. Süüdistatava juhitud kaubik sattus vastassuunda ning Janek Sirkel ei suutnud sõidukit enne kokkupõrget kinni pidada – see, kas süüdistatav märkas kannatanu sõidukit 300 meetri pealt või mitte, seda fakti ei väära. Kaubiku vastassuuna sattumine viitab sellisele Janek Sirkli poolt valitud sõidukiirusele, mis ei arvestanud hetke ilmastiku- ja teeolusid. Kui süüdistatav oleks järginud kõiki liiklusseadusega sätestatud liiklusohutusnõudeid, ei oleks avarii aset leidnud.
23. Janek Sirkel pidi ette nägema, et väga libedal teel sobimatu kiirusega sõites võib ta kaotada sõiduki üle kontrolli, mis võib tekitada ohu kaasliiklejate varale, elule ja tervisele. Kogenud sõidukijuhina pidi ta mõistma, et pimedast ajast ja lumesajust tingitud vähesest nähtavusest on oluliselt raskem näha eesolevaid objekte ja pidurdades sõiduk peatada. Isegi külgtuult oli enne avariipaika tunda. Olukorras, kus süüdistatav tajus juba kodust sõitma hakkamisel, et maantee on väga libe ning puhub külgtuul, oleks ta pidanud sõitma kas veel väiksema kiirusega või auto kinni pidama. Janek Sirkel reageeris ohule alles siis, kui tema poolt juhitav sõiduk oli juhitavuse juba kaotanud. Hoolsama ja tähelepanelikuma käitumise korral, s.o rasketele liiklusoludele vastava väiksema kiiruse valimisel oleks Janek Sirkel saanud liiklusõnnetust vältida, mistõttu on temale omistatav ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine. 17.

§ 14

lg 2 sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 16

lg 1 kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 45

lg 1 järgi sõiduteel tuleb sõita enda sõiduraja piirides.

§ 50

lg 3 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust.

§ 50

lg 3 p 1 järgi peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit.

§ 50

lg 3 p 2 sätestab, et juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kogutud tõenditele kogumis tuginedes saab asuda seisukohale, et kohtualune juhtis kaubikut lubatud piirkiiruse raames, kuid tema poolt valitud sõidukiirus, arvestades nii juhi kogemusi kui ka sõiduki iseärasusi, samuti ilmastiku- ja teeolusid ei olnud õiged. Pikaajalise kogemusega autojuhina sai Janek Sirkel aru ja pidi mõistma, et tema teo tulemusel võib saabuda kaasliiklejatele oht. Õige kiirusevalikuga olnuks see välditav. 18. Kuigi prokuratuur on Janek Sirklile ette heitnud ka kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimist

§ 73

lg 2 nõudeid rikkudes, siis kohtu hinnangul ei ole nimetatud rikkumine ja liiklusõnnetus tekkimine omavahel põhjuslikus seoses – selliseid faktilisi asjaolusid ei ole ka menetluses tuvastatud. 19. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et süüdistatavale Janek Sirklile ette heidetud tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 423 lg 1 järgi. Janek Sirkel ei ületanud piirkiirust

§ 15lg 1 ja § 50 lg 1 mõttes ning seda ei ole talle ka süüdistusaktis ette heidetud.

Samuti ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks sõidukit juhtinud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Samuti ei saa Janek Sirklile etteheidetava rikkumise sisustamisel arvesse võtta väidetavalt liiklusseadusele, tee- ja ilmastikuoludele mittevastava möödasõidu tegemist, sest seda ei ole süüdistuses talle ette heidetud. Ka tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine ei suurendanud liiklusõnnetusse sattumise riski. Seega polnud tema tegu tahtlik. Janek Sirkel pani teo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 kohaselt. 5

1. Karistuse mõistmisel märkis maakohus, et KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Rahalise karistuse määramise välistavad nii liiklusavarii tekkemehhanism kui sellega kaasnenud tagajärjed. Samuti on Janek Sirkel väljendanud, et raha tal ei ole isegi haiglasse pöördumiseks. Ühtlasi tuleb tal tasuda väljamõistetav tsiviilhagi ja menetluskulud. Seega ei ole rahaline karistus süüdistatava jaoks kergemat liiki ega täidaks oma eesmärki. Lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest üldpreventsiooni tähenduses – kõik liiklejad peavad mõistma, et vaatamata sellele, millist kiirust lubavad liiklusmärgid, tuleb igal üksikul liiklejal arvesse võtta liigeldes nii oma sõidukogemust, ilmastikutingimusi kui ka muid liiklusolusid, et tagada nii enda kui ka kõigi teiste liiklejate ohutus.
2. Janek Sirklil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Menetluse algusest saadik on ta juhtunut kahetsenud. Samuti on ta näidanud üles huvi kannatanu käekäigu vastu. Janek Sirkli teosüü on veidi alla keskmise. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu on Janek Sirklile põhjendatud mõista KarS § 423 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Kuna tegu on Janek Sirkli esmakordse karistamisega, on otstarbekas jätta see karistus täielikult täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat.
3. Kannatanu esitas tsiviilhagi, paludes kohtul Janek Sirklilt ning viimase kindlustusandjalt Compensa Vienna Insurance Group-ilt (ADB Eesti filiaali kaudu) solidaarselt kannatanu kasuks välja mõista hüvitis kannatanule tekitatud mittevaralise kahju katteks 16 500 eurot ning viivis väljamõistetud hüvitiselt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kannatanu hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 30 000 eurot.
4. Tsiviilkostja Compensa Vienna Insurance Group (ADB Eesti filiaali kaudu) tasus
5. märtsil 2021 kannatanule mittevaralise kahju hüvitise summas 2600 eurot ja
6. mail 2022 täiendava mittevaralise kahju hüvitise summas 10 900 eurot, s.o kokku 13 500 eurot.
7. Hagiavalduse kohaselt põhjustas liiklusõnnetus kannatanule mitmeid raskeid kehavigastusi, mis pole viimase paari aasta jooksul ära paranenud. Kehavigastused on kitsendanud I.R. i võimalusi korraldada enda iseseisvat elu, s.o majapidamist, osaleda ühiskondlikes tegevustes, käia väljas, olla täiskoormusel tööga hõivatud ning saada iseendaga füüsiliselt ja vaimselt hakkama.
8. Kindlustusandja hinnangul ei ole mittevaralise kahju hüvitise suuruse summas 30 000 eurot põhjendatud. Tegemist on käesoleva kriminaalasja asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja eelnevat kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suure summaga. Kannatanule väljamakstud 13 500 eurot on mõistlik ja piisav.
9. Hüvitise määramisel tuleb arvestada sellega, et kannatanu sattus liiklusõnnetusse hooletu juhi süül. Kokkupõrke tagajärjel sai kannatanu raskeid kehavigastusi, ta vajas statsionaarset ravi perioodil
10. jaanuarist kuni
11. jaanuarini 2021 ja taastusravi, mis kestab käesoleva ajani. Pärast õnnetust kaotas hageja töövõime ja sotsiaalse elu, olulisel määral on takistatud iseseisev toimetulemine ja hageja vajab järjepidevalt kõrvalist abi. Hageja vaimne tervis on õnnetuse tagajärjel oluliselt kahjustada saanud. Kuigi on positiivne, et kannatanu puuduv töövõime on asendunud osalise töövõimega, kannatanu liigub osaliselt iseseisvalt, saab mingil määral hakkama igapäevaste koduste toimetustega ning käib ka osalise töökoormusega tööl, ei saa ainult nendele asjaoludele tuginedes öelda, et läbielatud kannatused on möödanik. 6 Tema igapäevane elu käesoleval ajal on väga oluliselt erinev sellest, milline see oli enne liiklusõnnetust. Kohus peab vajalikuks märkida, et Janek Sirkli poolt on küüniline vihjata sellele, nagu kannatanu oleks liiklusõnnetuse ajahetkel pedaalid segamini ajanud või et autost välja tulemisega võis ta vigastada ennast rohkem. On ilmne, et inimese esimene reaktsioon on ohu tekkimisel pidurdada ja pärast liiklusõnnetust sõidukist välja saada. Samuti ei ole asjakohane kindlustusandjal viidata kindlustusandjate enda praktikale kahjuhüvitiste maksmise osas – kindlustustegevus on teatavasti äritegevus, millele kohalduvad ettevõtlusega seonduvad põhimõtted.
12. Arvesse tuleb võtta ka konkreetse kriminaalasja aluseks olevaid sündmusi, kannatanu vigastusi ja läbielamisi, mitte lähtuda pelgalt võrdlusolukordadest. Kohtupraktika analüüsid on tehtud minevikus toimunud sündmuste ja kahjuhüvitiste määramise kohta ega kajasta elukalliduse muutumist ega ootusi mittevaralise kahju hüvitiste suurenemisele. Ei saa õigeks pidada olukorda, kus mittevaralise kahju hüvitise suurust põhjendatakse alati sellega, et see peab vastama juba sarnastes asjades väljamõistetud hüvitistele, millest tulenevalt ei saakski need ajas suureneda. Eesti Vabariigis väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised on pigem väikesed ega vasta kannatanute tegelikele kannatustele ja üleelamistele. Liiga väikesed mittevaralise kahju hüvitised tekitavad kannatanule aga täiendava trauma – läbi tunnetuse, kuivõrd marginaalseteks tema kannatusi hinnatakse. Seejuures ei kuulu arvestamisele ainult see, milline on I.R. i füüsiline ja vaimne vorm praegu, vaid mitme aasta jooksul õnnetuse tõttu läbielatu.
13. Tsiviilkostjaga saab nõustuda selles, et välja mõistetud hüvitised peavad olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. See aga ei tähenda, et kohtupraktika ei saa üldise heaolu tasemest ja kannatanul tekkinud kannatustest lähtudes muutuda. Lähtuda tuleb eelkõige sellest, et kannatanul tekkinud üleelamised saaksid objektiivse kõrvalseisja seisukohalt mõistlikul määral hüvitatud lähtuvalt üldisest heaolu tasemest. Arvestades I.R. ile tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja nendega tekitatud eeldatavat valu suurust ning asjaolu, et tema täielik tervenemine pole võimalik ja samuti kindlustuse poolt varasemalt hüvitatud mittevaralist kahju, tuleb Janek Sirklilt ja tema kindlustusandjalt mõista I.R. ile liiklusõnnetuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 eurot. Kohus hindas kannatanul tekkinud mittevaraliseks kahjuks kokku 30 000 eurot, millest 13 500 eurot (2 600+10 900) on juba ära tasutud. Kohtumenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanu tegevus oleks kuidagi temal tekkinud kahju suurendanud või soodustanud liiklusõnnetuse tekkimist. Seega ei tule kohaldamisele VÕS §-s 139 sätestatu. Hüvitise väljamõistmine ei ole Janek Sirkli suhtes ebaõiglane või ebamõistlik VÕS § 140 mõttes. Kuigi füüsilisel isikul ei pruugi olla võimalik selliseid rahalisi vahendeid koheselt kusagilt võtta, siis kohaldamisele tuleb solidaarne vastutus koos kindlustusandjaga, kellel on oma majandustegevusest tulenevalt nimetatud kahju tasumise võimekus olemas. III. APELLATSIOONID JA MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
14. Tartu Maakohtu
15. mai
16. a otsuse peale esitasid apellatsioonid nii süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas kui kindlustusandja lepinguline esindaja Marion Kurg.
17. Vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas taotleb apellatsioonis Janek Sirkli õigeksmõistmist ning tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgnevad. 7 30.
18. Maakohtu hinnangul pidi Janek Sirkel ette nägema, et väga libedal teel oludele mittevastava kiirusega sõites võib ta kaotada sõiduki üle kontrolli. Teisalt toob kohus välja, et süüdistatava sõidukiirus oli teiste autodega sama, mis tähendab, et liiklejad aktsepteerisid sellist liikumiskiirust. Liiklusseadus keelab põhjendamatult aeglase sõiduga teisi sõidukeid takistada – kui liiklus toimus kiirusel 70 km/h ja oli teeoludega kooskõlas, puudus ka süüdistataval alus niisugust nõuet eirata. Asudes seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli ebaõige kiirus, tulnuks kohtul anda hinnang sellelegi, millise kiirusega pidanuks süüdistatav sõitma. 30.
19. Jääb selgusetuks, milles pärast pidanuks Janek Sirkel vahetult enne liiklusõnnetuse kohta kiirust muutma. Ta alustas sõitmist mitu kilomeetrit enne õnnetuspaika. K.P. väitel oli tee igal pool libe. Ei ole teada, et teeolud oleks enne avariid ohtlikke olukordi põhjustanud. K.P. ja L.L. u väitel oli selliste olukordade välistamiseks valitud vastav kiirus, mis oli 70-80 km/h. Kuna eelnevalt ohtlikke olukordi ette ei tulnud, jääb arusaamatuks, kuidas võis Janek Sirkel aimata, et mingis maantee punktis toimub õnnetus. Rasketes liiklusoludes võib see kõigiga juhtuda. Sarnaselt süüdistatavaga pidi ka kannatanu ette nägema, et mittesobiva kiiruse korral võib ta sattuda liiklusõnnetusse. Kohtuotsus on vastuoluline: kui kohtu meelest oli teiste jaoks sobiv kiirus 70 km/h, siis süüdistatava jaoks mitte. Taoline liiklejate diferentseerimine ei ole põhjendatud. Puuduvad põhjused, miks pidanuks Janek Sirkel teistsuguse kiirusega sõitma. 30.
20. Tähelepanuta on jäänud seegi, et avarii tagajärgi mõjutas ka kannatanu sõidukiirus: on üldteada, et kahe sõiduki kokkupõrkel avaldavad mõju mõlemad sõidukid, mistõttu omavad tähtsust mõlema sõiduki kiirused. Väiksema sõidukiiruse korral on õnnetuse tagajärjed kergemad. 30.
21. Tsiviilhagisse puutuvalt tõi kaitsja välja, et kokkupõrge toimus kahe suurema ohu allika vahel. See annab aluse VÕS § 139 kohaldamiseks. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Maakohus on kannatanu osa õnnetuses alusetult kõrvale jätnud, sest kannatanu auto ei seisnud vaid liikus ja oli seega samuti suurema ohu allikaks. Liiklusavarii tagajärjed on tingitud kahe suurema ohu allika käitlemisest. 30.
22. Kahjuhüvitise puhul on oluline märkida, et ühiskonna üldine heaolu pole võrreldes liiklusõnnetuse ajaga tõusnud nii palju, et kahjuhüvitist tuleks kordades suurendada. Kohtuotsusest ei selgu, millistest andmetest lähtutakse, kui väidetakse, et ühiskonna üldine heaolu on nii palju tõusnud, et hüvitise määra tuleb kordades suurendada.
23. Compensa Vienna Insurance Group (ADB Eesti filiaali kaudu) taotleb vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamist osas, millega rahuldati tsiviilhagi summas 30 000 eurot. Kindlustusandja taotleb ringkonnakohtult tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jäetaks tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamata. Ühtlasi palub kindlustusandja jätta kõik menetluskulud Imbi Reismani kanda. Apellatsioonis esitatud seisukohad on kokkuvõetult sellised. 31.
24. Esimese astme kohus hindas tõendeid valikuliselt, jättes kindlustusandja esitatud tõendid sisuliselt analüüsimata ning vastuväited sisuliselt käsitlemata. Hageja sai liiklusõnnetuse tagajärjel raskeid tervisekahjustusi, mis vastavad liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 32 lg 3 p-le 4, mille seadusjärgseks hüvitiseks on 2600 eurot. Seega ei olnud kannatanu kehavigastused väga rasked ega ka eluohtlikud.
25. septembri
26. a töövõime hindamise otsusega hinnati kannatanu puuduv töövõime ümber osaliseks töövõimeks. Kannatanu saab hakkama igapäevaste toimetustega ning käib osakoormusega tööl, sh sõidab iseseivalt autoga. Töövõime hindamise otsusega on hageja tervislik seisund märgitud 8 tõenäoliselt paranevaks ning hagejale on määratud mõõdukas tegutsemispiirang. Kannatanul esinesid terviseprobleemid juba enne liiklusõnnetuse toimumist:
27. aastal diagnoositi tal autoimmuunne türeoidiit. Seega ei ole muud haigused löönud välja pärast liiklusõnnetuse toimumist. Hageja varasemad terviseprobleemid, nagu kõrge vererõhk ja kilpnääre, olid olemas enne liiklusõnnetuse toimumist. Seega puudub neil põhjuslik seos liiklusõnnetusega. 31.
28. Kohus ei ole mittevaralise kahju hüvitise suuruse arvestamisel võtnud arvesse, et hüvitis peab vastama võrdsuspõhiõigusele. Kohus jättis arvestamata võrdlusjuhtumid. LKindlS §-de 1, 2, 12, 24 ja 32 ning seaduse lisa eesmärk on tagada, et kindlustusandja kohtleks kõiki kindlustatud ja kahjustatud isikuid võrdselt. Ka Riigikohus on toonitanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
29. septembri
30. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-80-13, p 20). Väljamõistetav hüvitis peab jääma samasse suurusjärku hüvitistega, mis on välja mõistetud sarnastel asjaoludel, mistõttu on mittevaralise kahju suuruse hindamisel oluline juhinduda väljakujunenud kohtupraktikast. Seega on asjakohane analüüsida kohtulahendeid, kus on käsitletud sarnastel asjaoludel välja mõistetud hüvitisi. Käesoleval juhul tuleb kannatanu vigastusi võrrelda analoogse kaasusega, näiteks Tartu Ringkonnakohtu
31. augusti
32. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-19-6138), millega mõisteti kannatanule hüvitiseks 10 000 eurot. Viidatud kaasuses sai kannatanu mitmeid luumurde – sh keerulise jalaluumurru – , muid vigastusi ning peaaju vapustuse. Seega peaks hüvitise suurus jääma samasse suurusjärku, võttes siiski arvesse ka elukalliduse tõusu. Sellegipoolest ei saa nõustuda järeldusega, et viimase kolme aastaga on elukallidus kolm korda tõusnud.
33. Tartu Ringkonnakohtu
34. juuni
35. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni
36. juulini
39. juulil 2023 laekus ringkonnakohtule kannatanu esindaja vandeadvokaat Karin Ploomi kirjalik seisukoht, milles viimane palub maakohtu otsuse muutmata jätta. Ühtlasi palub esindaja määrata kannatanu apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1029 eurot ning jätta need süüdistatava ja kindlustusandja kanda. Kannatanu esindaja leiab, et esimese astme kohus ei ole mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel eksinud, st teinud kaalutlusviga. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsuse, selle peale esitatud apellatsioonidega, kannatanu vastuväidetega ning olles uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et Tartu Maakohtu
41. mai
42. a otsus on Janek Sirkli süüküsimuse lahendamisse puutuvas osas seaduslik ja põhjendatud. Küll aga väärivad tähelepanu apellantide argumendid, mis puudutavad välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust. Nimetatu toob endaga kaasa kaevatava kohtuotsuse osalise tühistamise ning selles osas uue otsustuse tegemise.
43. Esmalt käsitleb ringkonnakohus Janek Sirkli karistusõiguslikku vastutust (I) ning seejärel tsiviilhagisse puutuvaid küsimusi, sealhulgas mõistetava kahjuhüvitise suurust (II). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning kujundab seisukoha menetluskulude osas (III). 9 (I)
44. Kriminaalasjas pole vaidlust selles, et Janek Sirkel juhtis
45. jaanuaril 2021 kella 17.00 paiku Tartu-Jõgeva-Aravete maantee
46. kilomeetril mootorsõidukit Iveco Daily. Märgitud ajal ja kohas valitsesid keerulised ilmastikutingimused – õues oli pime ning tuiskas lund – , millest tulenevalt oli sõidutee libe. Ühel hetkel sattus Janek Sirkli juhitud auto libisemisse, kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku I.R. i juhitud mootorsõidukiga Kia Sportage. Väljaspool vaidlust on seegi, et avarii tagajärjel sai I.R. raske tervisekahjustuse.
47. Esimese astme kohus asus seisukohale, et Janek Sirkli sõidukiirus oli liiga suur ning see ei vastanud ilmastikuoludele. Seetõttu rikkus ta kohtu arvates liiklusseadusest tulenevaid kohustusi, olles seejuures teadlikult ettevaatamatu: kohus tõi välja, et Janek Sirkel nägi küll ette võimalust, et ta võib liiklusõnnetusse sattuda, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Janek Sirkli kaitsja niisuguse järeldusega nõus ei ole, leides et sõidukiiruse valikut ei saa süüdistatavale ette heita. Janek Sirkel pole toime pannud ka muid rikkumisi, mis oleksid kaasa toonud avarii toimumise. Neil põhjustel taotleb kaitsja teise astme kohtult süüdistatava õigeksmõistmist. Niisiis on apellatsioonimenetluse keskseks küsimuseks see, kas Janek Sirkel on hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, või ei saa seda talle tulenevalt keerulistest teeoludest ning halbade asjade kokkulangevusest, objektiivselt ette heita. Samaaegselt on kaitsja tõstatanud küsimuse, kas ja kuivõrd täitis juhi hoolsuskohustust kannatanu.
48. Kokkuvõtlikult arvas esimese astme kohus Janek Sirklile süüks järgmiste liiklusnõuete rikkumise: • • • •

§ 14

lg 2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 45

lg 1 kohustab teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides.

§ 50

lg 3 järgi peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kui tingimused seda nõuavad, eriti juhtudel, mil nähtavus on halb, peab liikleja vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma.

1. Toodud sätted panevad paika sõidukijuhi hoolsuskohustuse. Teisisõnu selle, kuidas peab autoroolis tegutsema hoolas isik.
2. Ringkonnakohtu arvates näitab ainuüksi asjaolu, et Janek Sirkel kaotas mootorsõiduki üle juhitavuse, suutmata vastutuleva autoga kokkupõrget vältida, seda, et tema kasutatud juhtimisvõtted ning valitud sõidukiirus polnud õiged. Kaitsja väidab vastu, et süüdistatava sõiduauto kiirus oli sarnane teistega. Kuna sõidutee oli igal pool libe, ei saanud Janek Sirkel võimaliku õnnetuse toimumist ette näha – rasketes teeoludes võib kõigiga õnnetus juhtuda. Kumbki kaitsja argument ei pea praegusel juhul paika. 10
3. Esmalt tuleb märkida, et iseenesest on õige kaitsja arusaam, mille kohaselt ei saa kellelegi, hoolimata hoolsuskohustuse rikkumisest, tagajärje põhjustamist ette heita siis, kui see tagajärg oleks saabunud ka hoolsa käitumise korral. Näiteks olukorras, kus sõidukijuht rikub küll mõnda liiklusseaduses sätestatud normi (näiteks juhib sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis) ning ajab alla sõiduteele meelega hüpanud inimese, ei ole viimase alla ajamine sõidukijuhile objektiivselt omistatav – sama tagajärg oleks saabunud ka olukorras, kus juht oleks kõiki liiklusnõudeid ontlikult täitnud. Taoline olukord käesoleval juhul aktualiseerunud siiski ei ole, kuna madalama kiirusega sõites poleks J. Sirkel sõiduki üle kontrolli kaotanud.
4. Ekslik on ka kaitsja arusaam, justkui tuleks kõnealusel juhul – ja rasketes teeoludes tervikuna – lugeda kõikide liiklejate jaoks liiklusoludele vastavaks ühesugune sõidukiirus. Nii ei saaks see juba puht-teoreetiliselt olla, kuna liiklusvahendid kipuvad olema väga erisugused – erinevad on nii suurus kui mass, sillavedu, samuti sõiduki tehniline seisukord (n-ö pidurite võtmine), aga ka aktiivse turvavarustuse olemasolu (nt veojõu- ja stabiilsuskontroll). Kergema massi ja kõrgema kerega autod võivad välistest teguritest, nagu tormituulest, olla rohkem mõjutatud kui näiteks raskema massi ja madalama kerega autod. Oluliselt võib sõiduki kontrollitavust mõjutada ka kasutatavate rehvide tüüp ja seisukord. On üldteada, et näiteks siledal jääl pakub naastrehv paremat pidamist kui lamellrehv, samas võib lahtisel lumel pakkuda efektiivsemat haardumist hoopis lamellrehv. Alahinnata ei saa ka rehvide seisukorda, kuna näiteks vanem (jäigem) ja väiksema mustrisügavusega rehv pole pidamise poolest võrreldav uue ja vähemkulunud rehviga. Silmas tuleb pidada ka sõidukeskkonna erinevusi (nt seda, kas sõidetakse mäest üles või alla), samuti sõiduraja paiknemist sõiduteel (nt kas sõidetakse kurvi sisemisel või välimisel küljel).
5. Käesoleval juhul olid nii kannatanu, tunnistajate kui süüdistatava sõidukid erinevad. Janek Sirkel juhtis võrdlemisi pikka ja kõrget kaubikut, samal ajal kui kannatanu juhitud auto kujutas endast luukpäraga sõiduautot (linnamaasturit). Seega oli süüdistatava sõiduk pikem, laiem ja märkimisväärselt kõrgem, mis tähendab, et see oli ka oluliselt enam mõjutatud õues puhunud tuulest, iseäranis veel olukorras, kus sõiduk oli süüdistatava sõnul tavapärasest kergem (kd 1, tl 145 pd). Ehkki menetlusosalised sõitsid samal teel, ei saa nende sõidukeskkonda omavahel samastada – erinevalt kannatanust sõitis süüdistatav tõusult (mäest) üles. Samas on libedates oludes mäest üles sõitmine ohtlikum, kuna libisemise vältimiseks on vaja rohkem haarduvust ja jõudu.
6. Sõites ilmastiku- ja teeoludele mittevastava kiirusega asetas Janek Sirkel ennast olukorda, kus tal polnud võimalik tema poolt juhitava mootorsõiduki külglibisemist ära hoida.
7. Asjakohatu on ka kaitsja argument, justkui võiks aeglasema sõidukiirusega liikumine olla käsitletav põhjendamatult aeglase sõiduna. Üldjuhul on põhjendamatult aeglase sõiduna võimalik mõista piirkiirusest ning liiklusvoost oluliselt aeglasemat sõitmist, mis takistab teisi liiklejaid. Seega on põhjendamatult aeglane sõit keelatud üksnes juhul, kui sellega takistatakse teisi sõidukeid (vt

§ 50lg 5 p 1).

Siinkohal tuleb aga tähele panna seda, et kõnealune keeld ei kohusta ühtegi sõidukijuhti liiklema tema jaoks sobivast sõidukiirusest kiiremini. Vastupidi – sõidukiirus peab vastama teeoludele, sõiduki seisukorrale ning juhi sõidukogemusele, samuti võimaldama ohtusid ära hoida (vt käesoleva otsuse p 38). Juhul, kui sobiv ja ohutu sõidukiirus osutub kaasliiklejate omast (oluliselt) madalamaks, ei tule sõidukijuhil mitte kiirust teiste järgi suurendada, vaid anda võimalus tagumistele sõidukitele ohutult mööduda. Toodut kinnitab asjaolu, et maanteeliikluses osaleb igapäevaselt hulgaliselt sõidukeid, kel polegi võimalik maksimaalse piirkiirusega sõita: näiteks mopeedautode või liinibusside sõidukiirused on küll 11 piiratud, kuid nende liikluses osalemine pole ära keelatud. Neil on vaid kohustus võimaldada teistel sõidukitel neist ohutult mööda sõita. Olgugi, et Janek Sirkli jaoks sobiv ja ohutu sõidukiirus oli teistest käesolevas menetluses tuvastatud kaasliiklejatest väiksem, ei oleks taolise kiirusega liiklemine olnud käsitletav põhjendamatult aeglase sõiduna, nagu väidab tema kaitsja. Liiati ei ole kogutud tõenditest näha, et süüdistatava järel oleks sõitnud teisi autosid – seetõttu poleks ta tõenäoliselt ka kedagi aeglasema sõitmisega takistada saanud. 46. Hoolsama ja tähelepanelikuma käitumise korral, rasketele liiklusoludele vastava väiksema kiiruse valimisel oleks Janek Sirkel saanud liiklusõnnetust vältida, mistõttu on temale omistatav ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine. Arvestades süüdistatava pikaaegset juhikogemust ning asjaolu, et ta oli libedatest teeoludest ning sellega kaasnevatest riskidest teadlik, pidi Janek Sirkel mõistma, et tema poolt valitud sõidukiirus ei pruugi olla piisav külglibisemise – ning võimaliku liiklusavarii – vältimiseks. Tõik, et Janek Sirkel sõidukiirust ei vähendanud, kinnitab, et süüdistatav lootis seda vältida. Öeldut kinnitab see, et auto üle kontrolli kaotades ei vajutanud Janek Sirkel enda sõnul mitte instinktiivselt pidurit, vaid proovis rooli abil autot tagasi sirgu saada. Järelikult uskus süüdistatav, et suudab oludele mittevastava sõidukiiruse säilitamisega kaasnevaid ohte siiski enda juhivõtete abil vältida. 47. Kohtukolleegiumi hinnangul on alusetu kannatanule heita ette lubatud sõidukiirusel sõitmist, kuivõrd tema püsis enda sõidurajal ega pidanud ette nägema, et vastassuunast lähenev auto võib kalduda tema suunavööndisse ning kaasa tuua laupkokkupõrke. Taolise seisukoha omaksvõtmine tooks kaasa olukorra, kus iga liiklusõnnetuse puhul tuleks automaatselt vastutusele võtta ka teine osapool – pea iga kord oleks võimalik välja käia argument, et kannatanul oli võimalik n-ö õigete juhtimisvõtete abil õnnetust vältida. Sarnaselt praeguse kaitsja seisukohaga, et kannatanu väiksem sõidukiirus võinuks õnnetuse ära hoida, võiks väita, et kui kannatanu poleks autorooli istunud, ei oleks ta ka viga saanud. Käesoleval juhul ei ole kannatanu liiklusnõudeid rikkunud ning seda sama võis ta eeldada teisteltki liiklejatelt. Kuna kannatanu sõitis tema taga sõitvate sõidukitega sarnase kiirusega (sõideti kolonnis) ning tema järel sõitnud auto suutis pidurdamisega kokkupõrget vältida, saab nende mõlema sõidukiirust pidada liiklusoludele vastavaks. Oluline on arvesse võtta sedagi, et kannatanu jaoks oli tegemist ootamatu olukorraga, millele reageerimiseks ei pruukinud tal üldse aega jääda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel on ka kannatanul võimalik liiklusõnnetusse sattumine ära hoida, kuid käesolevas kriminaalasjas ühtegi niisugust asjaolu esile kerkinud ei ole. Seda enam, et teel olid rasked liiklusolud, ning isegi pidurdamise korral ei oleks saanud ta õnnetust vältida. Teisalt oleks Janek Sirkel saanud madalama sõidukiiruse ning õigete juhtimisvõtete abil (vähendades kiirust juba siis, kui ta nägi kaugelt lähenevaid sõidukeid) niisuguse olukorra tekkimise ära hoida. 48. Kokkuvõtlikult on ka kohtukolleegium seisukohal, et kui Janek Sirkel oleks järginud liiklusnõudeid, sh täitnud hoolsuskohustust, ei oleks tema juhitud mootorsõiduk sattunud libisemisse, kaldunud vastassuunavööndisse ega sattunud kannatanuga kokkupõrkesse. Kirjeldatud teo pani süüdistatav toime kergemeelsusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kolleegiumi hinnangul võimalik käesoleva asja materjalide põhjal tuvastada ei ole. (II) 49. Küll aga väärivad tähelepanu kaitsja ning kindlustusandja vastuväited, mis puudutavad kannatanule välja mõistetud mittevaralise kahjuhüvitise suurust. 12 50. Vaidlust ei ole selles, et kindlustusandja (tsiviilkostja) tasus 2. märtsil 2021 kannatanule mittevaralise kahju hüvitise summas 2600 eurot ja 12. mail 2022 täiendavalt veel 10 900 eurot, s.o kokku 13 500 eurot. I.R. ning tema esindaja on seisukohal, et kannatanule tekkinud mittevaraline kahju on suurem – 30 000 eurot. Seetõttu paluvad nad tsiviilhagis kohtul solidaarselt nii süüdistatavalt kui kindlustusandjalt kannatanu kasuks välja mõista 16 500 eurot koos lisanduva viivisega. Esimese astme kohus leidiski, et märgitud rahasumma vastab kannatanule tekitatud mittevaralisele kahjule ning mõistis selle koos viivisega viimase kasuks välja. Janek Sirkli kaitsja ning tsiviilkostja leiavad, et nende vastu esitatud tsiviilhagi ei ole põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Kindlustusandja hinnangul on tema poolt kannatanule välja makstud rahasumma kooskõlas viimasele tekkinud mittevaralise kahju suurusega. 51. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ehkki kellelegi (õigusvastase) tervisekahjustuse tekitamisega kaasneb üldjuhul küll mittevaralise kahju tekkimine – sellisel puhul eeldataksegi nii füüsilise kui hingelise valu olemasolu – , pole taolise kahju suurust siiski võimalik rahas mõõta. Seetõttu tuleb kohtul VÕS § 134 lg 2 kohase hüvitise suurus kindlaks määrata kaalutlusõiguse alusel, võttes arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas rikkumise intensiivsust ja kestust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-67-10, p 25). Kohtupraktikas on märgitud, et rahalise hüvitise suuruse kindlaks määramisel tuleb (esmajoones) silmas pidada kahju tagajärgi, sealhulgas kannatanu eeldatavat „valu suurust“ (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-19-08, p-d 13 ja 14). Samas tuleb arvesse võtta ka rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd, poolte majanduslikku olukorda, samuti kannatanu enda rolli kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, mille arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-159-14, p 16). Öeldu tähendab, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel lähtub kohus peaasjalikult oma siseveendumusest, võttes otsustuse kujundamisel siiski arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Viimasesse puutuvalt on kohtupraktikas toonitatud sedagi, et mittevaralise kahju hüvitised peaksid vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Kohtukolleegiumi meelest on maakohus viimase õigusreegli vastu eksinud. 52. Siiski ei ole ringkonnakohus päri tsiviilkostja väitega, nagu oleks maakohus andnud kannatanu terviseseisundile ebaõige hinnangu. Vastupidi – esimese astme kohus on asjakohaselt tuvastanud kannatanu terviseseisundist tulenevad ning tänini kestvad vaevused. Kannatanu esindaja on oma seisukohas lükanud veenvalt ümber kindlustusandja arvamuse, justkui oleks kannatanu tänaseks valudest vabanenud – ehkki põlv ja puus enam kannatanule valu ei tee, põhjustavad hüppeliigeses toimunud negatiivsed muutused kannatanule jätkuvalt igapäevast valu. Kolleegium peab usutavaks, et märgitud vigastuse tõttu pole lonkamise näol tegemist mitte sisse harjunud käitumismustri, vaid reaalse vaevusega, st kannatanul ei ole võimalik ilma lonkamata ja käimiskepi abita liikuda. Kindlustusandja poolt välja toodud kannatanut vaevavatele terviseprobleemidele, mis olid olemas juba enne liiklusõnnetuse toimumist, ei olegi esimese astme kohus kahjuhüvitise suuruse hindamisel tähtsust omistanud. 53. Õigustatult arvestas maakohus lisaks tervisekahjustuse olemusele ka neist tingitud heaolu langust – viimane moodustab kohtupraktika kohaselt samuti osa tekkinud mittevaralisest kahjust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. veebruari 2001. a otsus nr 3-2-1-1-01). Ehkki tsiviilkostja toob välja, et kannatanu teeb osalise koormusega tööd, ei nõua see kannatanult suurt füüsilist pingutust, kuna talle võimaldatakse töö tegemist kodus. Ringkonnakohus ei näe 13 ainsatki põhjust kahelda kannatanu ütlustes, milles ta kirjeldas enda üleelamisi ja elukorralduse muutumist pärast liiklusõnnetuse toimumist. 54. Tagajärjetuks jääb ka Janek Sirkli kaitsja väide, justkui tingiks asjaolu, et kokkupõrge toimus kahe suurema ohu allika – kahe mootorsõiduki – vahel, VÕS § 139 alusel mõistetava kahjuhüvitise vähendamise. Nimelt saab mootorsõidukist lähtuva ohu suurust arvestada VÕS § 139 kohaldamisel üksnes juhul, kui vastav(

1. ad)ohutegur(
2. id)konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerusid. Teisisõnu tuleb kohtul kindlaks teha, kas sõidukile iseloomulik ohutegur on konkreetsel juhul liiklusõnnetuse toimumist mõjutanud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-64-15, p 14.) Praegusel juhul realiseerus üksnes Janek Sirkli juhitud mootorsõidukist kui suurema ohu allikast lähtunud risk – tema poolt juhitud kaubik sattus talvistes teeoludes libisemisse ning kandus vastassuunavööndisse, millest tulenevalt toimus kannatanu ja tema vahel kokkupõrge. Nagu kolleegium eelnevalt selgitas, pole kannatanule liiklusõnnetusse sattumist võimalik ette heita (vt käesoleva otsuse p 47). Seega ei too kaitsja poolt välja käidud argument kaasa mõistetava mittevaralise kahju suuruse vähendamise. 55. Küll aga leiab kohtukolleegium, et esimese astme kohus pole võrdlusjuhtumeid sisuliselt arvestanud. Sellega on maakohus läinud vastuollu valitseva kohtupraktikaga, mille kohaselt peavad väljamõistetavad kahjuhüvitised olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Ehkki maakohus refereeris kohtupraktika analüüsi, milles on käsitletud kriminaalasjades mittevaralise kahju nõudeid (Riigikohtu õigusteabe ja koolitusosakonna poolt 2020. aastal koostatud kohtupraktika kordusanalüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“), pole maakohus analoogsetest võrdlusjuhtumites kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud. Vastupidi – esimese astme kohus on otsesõnu selgitanud, et ta ei pea õigeks olukorda, kus mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel lähtutakse sarnastes asjades väljamõistetud hüvitistest. Taolist seisukohta põhjendas kohus sellega, et vastasel juhul ei saakski kahjuhüvitised ajas suureneda. 56. Kirjeldatud maakohtu seisukoht on väär, kuna kohtupraktikas kinnistunud seisukohtadest irdumine toob kaasa olukorra, kus kohus kohtleb sel moel nii süüdistatavat kui tsiviilkostjat ebavõrdselt nendega, kellelt on samalaadse kahju tekitamise eest välja mõistetud sootuks väiksemaid rahalisi hüvitisi. Veelgi enam – pretsedenditult kõrge kahjuhüvitise väljamõistmine on ebavõrdne nendegi suhtes, kellele on varasemalt mõistetud – või tulevikus mõistetakse – sarnastel asjaoludel oluliselt madalamaid kahjuhüvitisi. Kohtukolleegiumi hinnangul on niisuguse minetuse näol tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Juhindudes KrMS § 340 lg-st 1 kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu vea ning teeb uue lahendi, millega annab uue hinnangu kannatanul liiklusavarii tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju suurusele. 57. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkostja poolt kannatanule (juba) välja makstud hüvitis summas 13 500 eurot vastab kannatanule tekkinud mittevaralise kahju suurusele ning on kooskõlas kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud kahjuhüvitistega – seejuures on see varasemalt mõistetud hüvitistest mõnevõrra suurem, olles vastavuses ühiskonna üldise heaolu taseme tõusuga. 58. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna 2020. aastal valminud kohtupraktika kordusanalüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“ on uuritud, kui suuri hüvitisi (ja milliste süütegude eest) maa- ja ringkonnakohtud kriminaalasjades ajavahemikul 1. juunist 2018 kuni 31. maini 2020 välja mõistsid. Analüüsist selgub, et märgitud ajavahemikul oli kohtute poolt KarS § 423 järgi kvalifitseeritud kuritegude 14 puhul välja mõistetud keskmine hüvitis 6 443 eurot, mediaan 5 500 eurot. Suurim hüvitis oli 15 000 eurot, väikseim 500. Siinkohal on oluline välja tuua, et raske tervisekahjustuse puhul oli keskmiseks hüvitiseks 5 933 eurot, mediaan 5 500 eurot. 59. Nõustuda ei saa kannatanu esindaja seisukohaga, justkui ei erineks maakohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurusjärk summas 30 000 eurot kardinaalselt senises kohtupraktikas välja mõistetud hüvitistest. Vastupidi – mõistetud hüvitise määr on oluliselt suurem ka sootuks raskemate tagajärgedega lõppenud liiklusõnnetuste põhjustamise eest välja mõistetud hüvitistest. Ehkki kohtupraktika muutub ajas, on kohtukolleegium päri tsiviilkostja seisukohaga, mille järgi peab mittevaralise kahju tekitamise eest välja mõistetavate kahjuhüvitiste suurenemine toimuma korrelatsioonis üldise elatustaseme tõusuga. Siinkohal on ühe võimalusena paslik lähtuda võrreldavatel ajavahemikel toimunud tarbijahinnaindeksi muutumisest. 60. Ringkonnakohtu arvates on kohane võrrelda käesolevat asja tsiviilkostja poolt välja toodud Tartu Ringkonnakohtu 19. augusti 2020. a otsuse (kriminaalasjas nr 1-19-6138) aluseks olnud kaasusega, milles kannatanu sai liiklusavarii tulemusena samuti (samalaadseid) raskeid tervisekahjustusi, mistõttu vajas ta mitmeid operatsioone ning tema elukvaliteet oli ka aastaid hiljem oluliselt langenud. Viidatud lahendis asus ringkonnakohus seisukohale, et mõistlik mittevaralise kahju suurus on 10 000 eurot. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi ca 35%-list suurenemist, vastabki sellele kahjuhüvitisele tänases vääringus 13 500 eurole. 61. Kuna kindlustusandja on 13 500 eurot kahe osamaksena kannatanule juba ära tasunud, puudub alus süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt kannatanu kasuks täiendava summa väljamõistmiseks. (III) 62. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3 ning § 340 lg 2 pst 5 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11. mai 2023. a otsuse osaliselt, st osas, millega esimese astme kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ning mõistis Janek Sirklilt ja Compensa Vienna Insurance Groupilt (ADB Eesti filiaali kaudu) solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 eurot ning viivise. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus otsuse muutmata. Tsiviilkostja apellatsioon kuulub täielikult ning kaitsja apellatsioon osaliselt rahuldamisele. 63. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud 64. Vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas esitas ringkonnakohtule taotluse, milles palub hüvitada Janek Sirklile menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaitsjal kulus kaevatava kohtuotsusega tutvumiseks üks tund ning apellatsiooni koostamiseks kuus tundi. Selle eest on süüdistatav tasunud 840 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt saab valitud kaitsjale makstud tasu käsitleda menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab töötundide arv apellatsioonis esitatud põhjenduste mahukusele. Seepärast loeb ringkonnakohus menetluskulud põhjendatuks ning määrab, et Janek Sirklile tuleb kantud menetluskulud KrMS § 185 lg 1 järgi hüvitada summas 840 eurot, mille hulka on arvestatud ka käibemaks. 15 65. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Karin Ploom palub ringkonnakohtul I.R. i menetluskuludena kindlaks määrata 1029 eurot. Menetlusdokumendile lisatud arve-kviitung nr T-02 järgi kulus esindajal apellatsioonidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 5 tundi ja 42 minutit, millele vastava tasu suurus on 857,50 eurot, millele lisandub käibemaks 171,50 eurot. Arvestades kohtuotsuse ning selle peale esitatud apellatsioonide mahukust, samuti esindaja seisukohtade sisukust, leiab ringkonnakohus, et esindaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud apellatsioonimenetluse kulu tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi poolt kannatanule välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus RIIGIKOHTU 22.04.2024 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2023. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas osaliselt Tartu Maakohtu 11. mai 2023. a otsuse, jättis kannatanu tsiviilhagi rahuldamata ja mõistis Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluse kulu katteks välja 840 eurot süüdistatavale ning 1029 eurot kannatanule. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) jõustada maakohtu otsus ka osas, milles ringkonnakohus selle tühistas; 2) jätta Janek Sirkeli apellatsioonimenetluse kulu tema enda kanda; 3) mõista Janek Sirkelilt ja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalilt solidaarselt välja 1029 eurot I.R. i kasuks tema apellatsioonimenetluse kulu katteks. 3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 4. Kassatsioon rahuldada. 5. Mõista kassatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigilt välja 1660 eurot I.R. i kasuks ja 344 eurot Janek Sirkeli kasuks. 16