) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtule 27.09.2023 hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt oli Olsson Solar OÜ ja xxx OÜ (uue ärinimega xxx OÜ) vahel 21.09.2020 sõlmitud päikeseenergia tootmisjaama seadmete liisinguleping. Liisinguvõtjal tekkisid Olsson Solar OÜ ees maksetähtaja ületamise tõttu rahalised kohustused (maksmata arved) summas 919,07 eurot. Hageja andis xxx OÜle täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks, aga xxx OÜ võlgnevust ei likvideerinud ning hageja taganes lepingust, võttes jaama oma valdusesse tagasi. Hageja demonteeris, vedas ära ja ladustas liisingulepingus toodud jaama. Kuna liisingulepingust tulenevalt on xxx OÜ kohustatud lepingu taganemise tõttu liisinguandjale hüvitama kahju, nõudis hageja jaama demontaaži, transpordi ja hoiustamise eest kulu, milleks oli 3000 eurot ilma käibemaksuta. Liisingulepingust taganemise hetkel oli liisinguvõtjal jaama eest tasumata 40 012,16 eurot ning tulenevalt asjaolust, et hageja müüs jaama kolmandale isikule xxx OÜ-le kahanes xxx OÜ võlg hageja ees 12 000 euro võrra. Kokku on hageja esitanud nõudeid xxx OÜ vastu tasumata arvete osas 919.07 eurot, jaama demonteerimise ja hoiustamise kulu osas 3000 eurot ning jaama edasimüümisest tekkinud kahju osas 28 012,16 eurot, s.o kokku summas 31 931,23 eurot. Olsson Solar OÜ esitas nõude xxx OÜ pankrotimenetluses. Nõudele keegi vastu ei vaielnud ja nõue kinnitati 18.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-14342. Kuna hageja ja kostja vahel on 21.09.2020 sõlmitud käendusleping nr B210920-1, mille alusel käendatava kohustus on Olsson Solar OÜ ja xxx OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust ja selle lisadest tulenevad liisinguvõtja kohustused, mille alusel käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 58 000 eurot viivisemääraga 0,09% päevas. Käenduslepingu alusel vastutab käendaja kõigi liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste eest. Tulenevalt eelnevast on hageja esitanud kostja vastu nõude põhivõlgnevuse osas summas 31 931,23 eurot ja viivisenõude, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis määras 0,09% päevas põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning samas määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni. 2 Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 18.02.2024 avalikult kohtuteate avaldamisega 02.02.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 1400 eurot ja õigusabikulu 1 235,00 eurot (ilma käibemaksuta).
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 1400 eurot ja juhindudes
Kohus arvestab asjaolu, et lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungid. Hageja on kohtule esitanud üksnes hagiavalduse, milles on sisulist osa ca 2,5 lehekülge. Samuti ei ole hagiavaldus õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud 3,5 tundi nõupidamisele hagejaga ning dokumentidega tutvumisele, 4,75 tundi hagiavalduse projekti koostamisele ja kliendile tutvustamisele, 0,75 tundi hagiavalduse projekti redigeerimisele ning 0,5 tundi hagiavalduse varustamisele lisadega ning kohtule esitamisele. Kokku on menetluskulude nimekirja kohaselt hageja esindaja kulutanud hagimenetluses hageja esindamiseks 9,50 tundi. Kohus peab antud ajakulu põhjendamatuks ning vähendab hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevat ajalise kulu suurust kuuele tunnile. Eelnevast tulenevalt olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 780 (6x130) eurot (ilma käibemaksuta) välja mõista.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.