Obsah (4)

§ 101§ 102§ 217§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 12. veebruaril 2024 Harj

§-s 101 sätestatud määra. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnevast menetluse käigust 16.09.2020 esitas L K-K (hageja) Harju Maakohtule hagi K M Ki (kostja) vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ja avalduse määratud suhtlemiskorra muutmiseks. 30.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13503 kohus lahendas L K-Ki avalduse K M Kiga määratud suhtlemiskorra muutmiseks ning muutis Harju Maakohtu 18.09.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-6799 määratud suhtluskorda ning määras lapse K M Ki ja ema L K-Ki vahelise suhtluskorra järgmiselt: - laps ja ema suhtlevad emadepäeval, - laps ja ema suhtlevad lapse sünnipäeval, - laps ja ema kohtuvad jõulupühade paiku, v.a jõululaupäeval, 24.12, - laps ja ema suhtlevad telefoni teel, - laps ja ema kohtuvad lapsele sobival ajal ja kohas. 30.10.2023 määrus jõustus 16.11.
2. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja ema hageja ning kostja isa on kostja seaduslik esindaja. Kostja elab koos isaga. Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-104026 mõisteti hagejalt kostja kasuks igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras) alates 27.04.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Kuni Harju Maakohtu 30.10.2023 määruse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-20-13503 kehtis poolte vahel suhtluskord, mis oli määratud Harju Maakohtu 18.09.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-
3. Pärast elatise välja mõistmise otsuseid on hageja tervislik ja majanduslik seisund halvenenud. Hageja on praeguseni tasunud elatist 260.00 eurot kuus. Hageja ülalpidamisel on raske puudega xxx ema. Hageja isakuised sissetulekud on kaootilised. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist kuni 213.00 euroni kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 16.09.2020, kuni kostja täisealiseks saamiseni või alternatiivselt vähendada väljamõistetud elatise kindla summana või või muutuva summana alates 01.01.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited hagile Kostja nõuet ei tunnista. Hageja majanduslik ega tervislik seisund ei ole muutunud määras, mis vajaks väljamõistetud elatise ümbervaatamise. Kohtuotsuse põhjendused I Perekonnaseadus (

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinu olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel oli alates 01.01.2020-31.12.2021 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. 2 Alates 01.01.2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. II Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostja on hageja laps, kes elab kostja seadusliku esindajaga ning ei ela koos hagejaga (tl 8), - Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-104026 mõisteti hagejalt kostja kasuks igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras) alates 27.04.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 9-10), - Kuni Harju Maakohtu 30.10.2023 määruse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-20-13503 kehtis poolte vahel suhtluskord, mis oli määratud Harju Maakohtu 18.09.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-6799 (tl 19-23), - 30.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13503 kohus muutis Harju Maakohtu 18.09.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-6799 määratud suhtluskorda ning määras poolte vahelise suhtluskorra (tl 124-126). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud elatise väljamõistmise kohtulahendit on muutunud hageja tervislik ja/või majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Järelikult tuleb hagi rahuldamiseks hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjatele elatist väljamõistetud määras. 3 III Esmalt annab kohus hinnangu hageja taotlusele vähendada väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest kuni 31.12.
2. Hagejalt on Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-104026 mõisteti hagejalt kostja kasuks igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras) alates 27.04.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema ülalpeetavate arv oleks muutunud või tema töövõimet oleks piiratud (vt tl 112). Hagejal on xxx (tl 112). Hageja elab oma õe korteris, kellele ta üüri ei tasu (tl 112 pöördel). Hagejale kuulub korter xxx linnas, mis seisab tühjana (tl 112 pöördel). Hageja on esitanud tervisetõendid, millest nähtub, et tema tervislik seisund võimaldab töötada turvatöötajana (tl 26) ning õpetajana ja lasteasutuse töötajana (tl 56). Samuti on hageja esitanud tõendi selle kohta, et tema ema vajab ööpäevaringselt hooldust ja järelevalvet ning seda on siiani teostanud hageja (tl 136, tl 138, tl 139). 22.09.2017 otsusest (tl 9 pöördel) nähtub, et hageja igakuine sissetulek on 220.00 eurot. Hageja esitatud tõendid 2019.-
3. aasta osas ei tõenda sissetuleku vähenemist (vt nt tl 11-18). Hageja keskmine sissetulek 2021.-
4. aastal on olnud 772.74 eurot (tl 105). Vaidlust ei ole selles, et ema ja lapse suhtlus on harv. Seega hageja majanduslik olukord ei ole nii halb, kui ta soovib välja näidata. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjat igakuiselt üleval pidanud, kuigi mitte täielikult väljamõistetud määras (vt tl 97, tl 99, tl 141). Kostjale kuulub kinnisvara xxx, mis ei ole hageja eluase. Ainuüksi asjaolu, et hageja on oma ema hooldaja, ei anna alust väljamõistetud elatise vähendamiseks. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kõige eelnenu alusel kohus leiab, et puudub alus väljamõistetud elatise vähendamiseks kuni 31.12.
5. IV Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja taotlusele vähendada väljamõistetud elatist alates 01.01.
6. Alates 01.01.2022 tuleb lähtuda

§ 217

² lg-st 2, mille kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

§ 217

² lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

§ 2172

lg 1 kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega tuleks alates 01.01.2022 automaatselt hagejal tasuda kostjale 292.00 eurot kuus vastavalt Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusele tsiviilasjas nr 2-17-104026. Alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 219-19160 22.06.2022 otsuse p-s 14.3 selgitanud, et kohus hindab sõltumata poolte taotlusest

4 § 101 lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel PHS §-de 17 ja 21 mõttes. Kohus on seisukohal, et alates 01.01.2022 sai kostja vajadused rahuldada lapsetoetuse arvel, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel hagejalt kostjate kasuks vastavalt

§ 101lg-le 5.

PHS § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus alates 01.01.2019 pere esimese lapse kohta 60.00 eurot ning alates 01.01.2023 pere esimese kohta 80.00 eurot. V Eelnenu alusel on õigus vähendada hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavat elatist järgmiselt. Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 on miinimumelatis kostja osas 213.44 eurot kuus (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot). Perioodil 01.04.2022-31.01.2023 on miinimumelatis kostja osas 225.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot). Perioodil 01.02.2023-31.03.2023 on miinimumelatis kostja osas 215.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 euro). Alates 01.04.2023 on miinimumelatis kostja osas 260.33 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). VI

§ 2172

lg 1 kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega pidanuks kostja tõendama, et

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummat (mis on väiksem

§ 2172

lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb, kohaldades

§ 101

ja § 102, suurendada kuni

§ 2172

lg-s 1 sätestatud suuruseni (vt Riigikohtu 30.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p 16). Olenemata kohtu selgitustest, ei ole kostja viidatut selgitanud ega tõendanud (vt tl 112 pöördel). Seega tuleb kostja osas lugeda mitte tõendatuks tema vajaduste määr, mis ületab

§ 101lg-s 3 sätestatud baassummat alates 01.01.2022.

VII Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et L K-Ki hagi K M Ki vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes.

Kohus muudab Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-104026 väljamõistetud elatist ning mõistab L K-Kilt igakuise elatise tütre K M Ki kasuks alates 01.01.2022 kuni K M Ki täisealiseks saamiseni, 213.44 eurot kuus (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

5 Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 6