← Eesti

1-23-7139/7

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 280 lg 2, § 209 lg 1 või § 213 lg 1 tunnustel. Kaebuse kohaselt esitas T. K. kahes Harju Maakohtus menetletavas tsiviilasjas võltsitud tõendeid, et mõjutada kohut ja saavutada endale soodsate lahendite tegemine. Kõnealustes tsiviilasjades lahendatakse M. G-lt tema ja T. K. ühise lapse kasuks elatise väljamõistmise ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudeid.

  1. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
  2. novembril 2023 menetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Prokuratuur leidis, et kuriteoteates kirjeldatu ei vasta ühelegi kuriteokoosseisule.
  3. Ringkonnaprokuratuuri teate peale esitas M. G. kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes kriminaalmenetluse alustamist

§ 280lg 2 tunnustel.

  1. Riigiprokuratuur jättis
  2. novembri
  3. a määrusega kaebuse läbi vaatamata, asudes seisukohale, et M. G. ei ole kannatanu ja seega ei ole tal KrMS § 207 lg 2 kohaselt kaebeõigust. 1-23-7139

§ 280lg 2 kaitseb kollektiivseid õigushüvesid.

Kaebaja pole näidanud, et teoga oleks rikutud mõnda tema individuaalset õigushüve ja sellega talle vahetut kahju tekitatud.

  1. M. G. esitas
  2. detsembril 2023 Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse ringkonnakohtule, taotledes määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist T. K. suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks

§ 280lg 2 või § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnustel.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
  4. Üksikisikut ei saa käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes kollektiivseid õigushüvesid kaitsva kuriteokoosseisu tunnustel.

§ 280

kaitseb avaliku võimu tõhusust kui kollektiivset õigushüve, mitte aga individuaalõigushüvesid, sh isiku varalisi huve.

  1. Kaebaja pole selgitanud, millist tema individuaalset õigushüve ja mil moel on väidetava kuriteoga kahjustatud. Esile on toodud üksnes hüpoteetilised olukorrad, mil kohtumenetluses valeandmete esitamine võib isiku õigusi riivata. M. G. väited tulevikus tekkida võiva kahju kohta on oletuslikud ega anna alust teda kannatanuks pidada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
  2. M. G. esitas ringkonnakohtu määruse peale esindaja kaudu kaebuse, taotledes selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust alustama. Kaebaja seisukohad on järgmised.
  3. T. K. on kannatanu õigushüvesid kahjustanud, kui kohus teeb tema poolt esitatud võltsitud tõendile tuginedes kannatanu jaoks ebasoodsa kohtulahendi. Seega, võltsitud tõendi esitamisega veel vahetut kahju ei kaasne ja see võib saabuda alles hiljem. Samas ei saa vahetu kahju tekkimine olla süüdistuskohustusmenetluses kaebuse esitamise eelduseks. Sellise tingimuse seadmine eirab tsiviilkohtumenetluse olemust. Kohtulahendi jõustumise ja sellega vahetu kahju tekkimise ootamise tagajärjeks võib olla süüteo aegumine. Võltsitud tõendi esitamine on pannud M. G. ebasoodsasse olukorda juba kohtumenetluse ajal, sest ta on sunnitud esitama sellele vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid. 11.

§ 280on teo-, mitte tagajärjedelikt.

Järelikult ei olegi tähtsust sellel, millise hinnangu kohus võltsitud tõendile annab või kas ta sellele lahendi tegemisel tugineb. T. K. on

§ 280

lg-s 2 sätestatud kuriteo toime pannud juba ainuüksi kohtule valeandmete esitamisega. Prokuratuuri vastus 12. Prokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

§ 280

lg 2, mille järgi kriminaalmenetluse alustamist on taotletud, kaitseb avaliku võimu toimimist kui kollektiivset õigushüve. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa üksikisikut käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes kollektiivseid õigushüvesid kaitsva kuriteokoosseisu järgi. Lisaks ei ole M. G-le väidetava kuriteoga KrMS § 37 lg 1 mõttes kahju tekitatud. Viimaks märgib prokuratuur, et

§-s 280 sätestatud süüteokoosseis ei hõlma õigusemõistmise takistamise eesmärgil valeandmete esitamist. 2

(5)1-23-7139 Määruskaebust täiendav seisukoht
  1. Riigikohtule esitatud täiendavas kirjalikus seisukohas selgitab M. G. esindaja, et kohtumenetluses võltsitud tõendi esitamine kahjustab menetluse vastaspoole õigusi ja seda nii kohtumenetluse ajal kui ka võltsitud tõendi alusel sisult vale kohtulahendi tegemisel. Seetõttu tuleb sellist isikut pidada kannatanuks ja tagada talle süüdistuskohustusmenetluses kaebeõigus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Süüdistuskohustusmenetluses on kaebeõigus üksnes kannatanul. Kohtupraktikas on varem leitud, et kuigi KrMS § 37 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab kannatanust rääkida vaid kriminaalmenetluse raames, tuleb KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetlusvälist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Kuigi kirjeldatud isikul ei ole kõiki KrMS § 38 lg-s 1 toodud kannatanu õigusi, tuleb kaebeõigus tagada talle täies mahus. (Vt nt RKKK 10.01.2005, 3-1-1-134-04, p 8; 18.04.2005, 3-1-1-42-05, p 10; 02.05.2005, 3-1-1-40-05, p 5.) Mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda ka Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises olukorras on talle tagatud kaebeõigus tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 15 ja KrMS §-st
  3. (RKKK 06.06.2005, 3-1-1-56-05, p 7)
  4. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et end kannatanuks pidava isiku süüdistuskohustuskaebust tuleb igal juhul sisuliselt lahendada. Vastasel juhul muutuks KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõiguse piirang sisutühjaks. PS § 15 lg 1 kohaselt on kohtukaebeõiguse eelduseks isiku subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumine. Kaebepõhiõiguse esemelises kaitsealas ei ole seega olukorrad, kus kaebaja õiguste riive on ilmselgelt välistatud (nt esitatakse kaebus kellegi teise õiguste ja/või huvide kaitseks ilma seda sätestava õigusliku aluseta). Teisalt ei luba kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel kehtiv in dubio pro duriore-põhimõte esitada kannatanu staatuse tõendamisele selles menetlusetapis üleliia rangeid nõudeid (RKKK 31.05.2022, 4-21-3478/29, p 27). Kui aga juba kuriteoteates toodud asjaolude õigsust eeldades on ilmne, et väidetava kuriteoga ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi kahjustada, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata.
  5. Kolleegium leiab, et kõnealuses asjas ei olnud üksnes kuriteokaebuse põhjal ilmselge, et M. G. õigushüvesid väidetava kuriteoga ei kahjustatud. Seejuures tõlgendasid Riigiprokuratuur ja ringkonnakohus ebaõigesti KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu mõistet.
  6. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud.
  7. KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud õigushüve kahjustamist ei tule mõista kitsalt koosseisulise tagajärje põhjustamisena, vaid seda tuleb sisustada laiemalt. Seda kinnitab nii Riigikohtu varasem praktika kui ka seadusandja tahe.
  8. aprillil 2011 asjas nr 3-1-1-97-10 tehtud määruses selgitas Riigikohus, et kahju tekitamist KrMS § 37 lg 1 mõttes tuleb käsitada üldisemalt – eeskätt kui isiku õigushüvede kahjustamist või ründamist (määruse p 15). Hilisemas lahendis täpsustati, et isik on kannatanu, kui koosseisuline ja õigusvastane rünne oli suunatud sama isiku õigushüve vastu ja seda sõltumata sellest, kas isikul on tekkinud tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue. Isiku kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamiseks tuleb kontrollida, kas rünne on suunatud isiku õigushüve vastu ja kas kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, on määratud kaitsma sedasama õigushüve. (RKKK 13.05.2015, 3-1-1-41-15, p-d 20-21) Kuigi eeltoodud seisukohad võeti KrMS § 37 lg 1 eelmise redaktsiooni 3
(5)1-23-7139 kohta, on need asjakohased ka kehtiva seaduse tõlgendamisel. Nii oli KrMS § 37 lg 1 muutmise üheks eesmärgiks selle kohtupraktikaga kooskõlla viimine (vt 80 SE, Riigikogu XIII koosseis, seletuskiri lk-d 8-9). Eeltoodust järeldub, et õigushüve kahjustamise all tuleb mõista ka selle ohustamist. Järelikult ei pidanud M. G. näitama, et talle on väidetava kuriteoga tekitatud vahetut kahju.
  1. Samuti tõdeb kolleegium, et M. G. kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on eiratud KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedipõhimõtet. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustava kaebuse läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud (RKKK 01.04.2021, 1-20-8130/9, p 13). Legaliteedipõhimõte kaotaks suuresti oma tähenduse, kui selle järgimiseks piisaks kriminaalmenetluse toimetamisest ka olukorras, kus osa fakte, mis kätkevad endas kuriteo tunnuseid, jäetakse põhjendamatult kontrollimata ja neile karistusõiguslik hinnang andmata (RKKK 21.05.2020, 1-20-79/9, p 27). Seega oli Riigiprokuratuur kohustatud M. G. kannatanu staatust kaaludes andma õigusliku hinnangu kõigile kuriteoteates kirjeldatud asjaoludele ja seda kõiki võimalikke süüteokoosseise arvesse võttes, mitte kitsalt kaebuse ja seal nimetatud koosseisuga piirdudes.
  2. Vaidlusaluses asjas on põhjendamatult keskendutud vaid

§-le 280, mis näeb ette vastutuse haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest ja mille koosseisulisi tunnuseid kuriteoteates kirjeldatud asjaolud tõepoolest ei täida. Nii ei ole kohus õigusemõistmise funktsiooni täites käsitatav haldusorganina (vt RKKK 16.04.2020, 1-19-8262/17, p 44). Kuriteokaebuses sisalduvad ilmsed viited teistele süütegudele on aga kontrollimata jäetud. 21. Kolleegium ei välista, et kuriteokaebuses kirjeldatu vastab

§-des 344 ja 345 sätestatud koosseisudele. Samuti pole selge, et sellise tegevusega ei kahjustatud M. G. õigushüvesid. 22. Viidatud koosseisud näevad ette vastutuse vastavalt sellise dokumendi võltsimise eest, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, ja võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuriteokaebusest nähtuvalt on T. K. esitanud kohtule tõendi, mille on väidetavalt koostanud psühholoog, keda tegelikkuses ei eksisteeri. Samuti võib dokument kajastada ebaõigeid andmeid. Mainitud tõend esitati kohtule, tõendamaks M. G. vastu esitatud nõuete põhjendatust. Kuigi

§-dega 344 ja 345 kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus ja selle kaudu ka dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus kui kollektiivne õigushüve, võib see teatud juhtudel kaitsta samal ajal ka individuaalseid õigushüvesid. Siin võib näha sarnasust valeütluste andmisega (

§ 320

). See kuriteokoosseis kaitseb lisaks õigusemõistmisele kui kollektiivsele õigushüvele ka selles osalevate isikute õigust ausale ja korrakohasele menetlusele, asjaoludest johtuvalt ka heale nimele vms. Ka M. G. esindaja kaebusest võib välja lugeda, et esindatava õigushüvesid kahjustab juba võltsitud tõendi kohtumenetluses esitamine, kuivõrd ta on sunnitud end laimu ja valeväidete eest kaitsma ning neid tema õigusi ja huve puudutavas menetluses ümber lükkama.

  1. Kokkuvõttes ei olnud kõnealuses asjas ilmselge, et M. G. õigushüvesid kuriteoteates kirjeldatud asjaoludel ei kahjustatud. Järelikult poleks Riigiprokuratuur tohtinud kaebust kaebeõiguse puudumise argumendil läbi vaatamata jätta, vaid pidanuks selles esitatud väiteid sisuliselt hindama. Seega on Riigiprokuratuur kaebust läbi vaatamata jättes ja ringkonnakohus selle peale esitatud kaebust rahuldamata jättes rikkunud oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule teises koosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 4

(5)1-23-7139 25. Esindaja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada M. G-le määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu 555 eurot 10 senti (sh käibemaks), s.o õigusabiteenus 3 tunni ja 15 minuti eest tunnitasuga 140 eurot (lisandub käibemaks). Taotlusele lisatud arvete kohaselt hõlmas õigusabiteenus määruskaebuse, kirjalike seisukohtade ja menetluskulude hüvitamise taotluse koostamist. Valitud esindajale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud (RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 95). Menetletavas asjas sisaldas esindaja kaebus märgatavas osas asjakohatuid seisukohti. Seetõttu loeb kolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks 250 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.