1-18-4274/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2024 1-18-4274 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Ingrid Kullerkann Juri Danilišen (ik 38512240295) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Juri Danilišen Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Toomas Koitmäe RESOLUTSIOON Jätta Juri Danilišeni määruskaebus Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Juri Danilišen tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi Tartu Maakohtu
7. mai 2018 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi. Teda karistati 1-aastase vangistusega. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
8. märtsi
9. a otsusega mõistetud karistuse (17 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust) ärakandmata osa, 10 aasta ja 4 kuu vangistust, võrra. J. Danilišen kannab 11 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust alates
10. maist
11. Karistuse lõpptähtaeg saabub
12. septembril
14. Tartu Maakohtu
15. märtsi
16. a määrusega jäeti J. Danilišen tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata, ehkki prokuratuur ja vangla toetasid vabastamist. Kohus tuvastas, et täidetud on KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed tingimused. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude vaagimisel kogumis ei tekkinud kohtul veendumust, et J. Danilišen suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
17. Positiivne on individuaalse täitmiskava täitmine – J. Danilišen töötab, on läbinud eesti keele õppe kuni B1 tasemeni, omandanud müürsepa eriala ning läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Agressiooni asendamise treening“.
18. a on planeeritud „Eluviisitreening“ ja kutsehariduse omandamine. Samas on J. Danilišen tööst vangistuse vältel puhuti ka keeldunud. Iseloomustuse esitamise hetkel oli tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, asja arutamise ajal oli neist kehtiv üks: toidu viskamise eest kaaskinnipeetava pihta karistati J. Danilišeni 7-päevase kartseriga. See näitab, et vangistus ei ole soovitud eesmärki saavutanud, endiselt esineb ühiskonna ohustamise oht. Positiivsetele asjaoludele vaatamata ei saa kindel olla J. Danilišeni hoiakute ja käitumisviisi muutumises. J. Danilišeni karistuse individuaalne eesmärk ei ole seega täidetud.
19. J. Danilišen asuks elama 1-toalisse korterisse koos abikaasaga ja viimase alaealise lapsega. J. Danilišenil on vabaduses tööle asumise võimalus, mida kinnitab garantiikiri, ent ettevõtte esindajaga ei õnnestunud kriminaalhooldajal kontakti saada. Süüdlane saaks pöörduda Töötukassasse töövõime hindamiseks või taastamiseks. Vabanemisjärgsed tingimused üldiselt toetavad isiku vabastamist. Viimase kuriteo KarS § 184 lg 1 järgi pani J. Danilišen toime vanglas, vahendades suure koguse narkootilise aine üleandmist väljaspool vanglat viibivale isikule. See näitab kuritegelike sidemete olemasolu, ent ka riskeerivat ja hoolimatut eluviisi ning uute kuritegude riski.
20. J. Danilišeni on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Ta kannab teist vangistust. J. Danilišeni on karistatud kehalise väärkohtlemise ja mõrva eest, mis on toime pandud eriti piinaval ja julmal viisil kahe inimese suhtes ning narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. J. Danilišen pani 19.-
21. juulini 2011 ühise alkoholitarvitamise käigus toime kahe inimese tapmise, pekstes neid korduvalt käte ja jalgadega ning lüües noaga. Tegudega tekitas ta kannatanutele põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi. Riskikohana nägi kohus J. Danilišeni alkoholiprobleemi. Vangla alkoholisõltuvust ei ole diagnoosinud. Süüdlane osaleb AA töös, olles huvitatud ka „Eluviisitreeningu“ läbimisest. Tallinna Vanglas osales ta ka AN tugigrupis umbes aasta – proovinud on J. Danilišen amfetamiini ja kanepit. Vangistuses organiseeris J. Danilišen narkootikumide vahendamise majandusliku kasu saamise eesmärgil. MÄÄRUSKAEBUS
22. J. Danilišen palub Tartu Maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Ta on nõus täitma lisakohustusi ja osalema programmides.
23. Maakohtule saadetud motivatsioonikirja seisukohti ta ei korda. Vabastamisele ei seisa vastu vangla ega prokuratuur. Maakohus on teinud kaalutlusvea – kõikidele positiivsetele asjaoludele vaatamata luges ta kaalukaks kaht distsiplinaarkaristust, millest üks on kustunud.
24. J. Danilišen nõustub, et tema karistusaeg ei ole olnud laitmatu. Ta kahetseb tehtut. Samas on ta rikkumiste eest saadud karistused kätte saanud. Kinnipidamisasutuses toimepandud rikkumiste pinnalt ei saa prognoosida käitumist vabaduses, kuivõrd keskkond vabaduses ja vanglas erinevad kardinaalselt. J. Danilišeni prioriteediks vabaduses on seaduskuulekus. Ta ei soovi enam kunagi vanglasse sattuda. Statistilisi andmeid arvestades ei ole distsiplinaarkaristus määravaks faktoriks.
25. J. Danilišen on õppinud hindama pereväärtusi ning ebaõnnestumiste järel leidnud armastava perekonna. Ta soovib haiget ema toetada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Riigikohus on
27. novembri 2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 2 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8).
28. Vangla ja prokuratuuri seisukohaga on kohus seotud üksnes põhistamiskohustuse läbi. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus J. Danilišeni ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Lähtutud ei ole sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest, olulisi asjaolusid ei ole tähelepanuta jäetud. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus asjakohaselt argumenteerinud, miks süüdlase varasem elukäik, kuritegude asjaolud ning distsiplinaarrikkumine ja süüdlase isikust tulenevad riskid annavad õigustatud põhjuse kahelda süüdlase lubadustes ja vabanemisjärgses õiguskuulekuses. Määruskaebuses on ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist, s.o positiivsetele asjaoludele liigvähese kaalu andmist. Ringkonnakohus sellist rikkumist ei tuvastanud – kohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaebaja asjakohastele väidetele olemas nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis. Süüdlase soov minna armastatud perekonna juurde ja ema aidata on küll inimlikult mõistetav, ent ei tingiks maakohtu määruse tühistamist.
29. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3