Obsah (4)

§ 17§ 10§ 54§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-2071 Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J. H. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamise ja k

§-st 17 tulenevate ülesannete täitmise ja kohustas usaldusisikut esitama kohtule

§ 17kohaselt tegevuse aruande hiljemalt 20.03.2024.

1. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas 19.03.2024 kohtule usaldusisiku aruande koos lisadega ja tasutaotluse. Usaldusisik taotleb tasu määramist arvestusega, et tunnitasu on 66 eurot/tund, millele lisandub 22% käibemaks. Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust tulenevalt summas 621,50 eurot (9 tundi 25 minutit), millele lisandub 22% käibemaks. Käesoleval juhul on võlgniku (vara) näol olukorraga, kus võlgniku varast (puudub olemasolev vara ja ei ole võimalusi vara tekkimiseks lähimas tulevikus) ei jätku vajalikeks väljamakseteks, et katta usaldusisiku tegevusega seotud kulusid. Seetõttu usaldusisik taotleb, et kohus annaks võlgnikule menetlusabi ja mõistaks usaldusisiku tasu summas 758,23 eurot (s.h. käibemaks) välja riigi vahenditest OÜ-le Civilex.
3. märtsi 2024 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde.
4. J. H. esitas 28.03.2024 kohtule avalduse, milles loobus maksejõuetusavaldusest.
5. 28.03.2024 kohtunõudega palus kohus usaldusisikul esitada kohtule seisukoht võlgniku 28.03.2024 avalduse suhtes, samuti usaldusisiku tasu taotlus, milles mh märkida, kelle kanda tuleks jätta usaldusisiku tasu ja kulud.
6. Usaldusisik esitas 28.03.2024 seisukoha, milles nõustus võlgniku avaldusega. Usaldusisik märkis, et: „Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse usaldusisiku tasu väljamõistmiseks riigi vahenditest. Usaldusisik jääb selle juurde, kuid võlgnikul tuleks need kulud riigile tagasi maksta, kuivõrd ta ise avaldusest loobub. Võlgnik on selgitanud, et tal arusaadavalt puuduvad rahalised vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning sooviks saada maksegraafikut. Usaldusisik, arvestades võlgniku väljaütlemisi ja käitumist maksejõuetusavalduse esitamisel ja pärast seda (ei tegele tulutoova tegevusega ning ilmselt lähiajal ka ei soovi seda teha), siis usaldusisik ei nõustu maksegraafiku koostamisega. Eeltoodust tulenevalt, palun Viru Maakohtul usaldusisiku tasu välja mõista riigi vahenditest, kuid kohustusega, et võlgnik need riigile tagastab.“ KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 4 lg 1 kohaselt, maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 10

kohaselt, maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt, pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobus oma avaldusest. Kuna avaldusest loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei pea võimalikuks jätkata menetlust olukorras, kus avaldaja/võlgnik on oma avaldusest loobunud.
5. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 13.

§ 54

lg 1, 2 kohaselt, usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. 14.

§ 54lg 4-5, 9-11 alusel, kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada usaldusisiku tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

1. Usaldusisik palus välja mõista usaldusisiku tasu kokku 758,23 eurot (sisaldab käibemaksu 136,73 eurot). Usaldusisik palub anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada tasu riigituludest, mõistes selle välja võlgnikult riigi kasuks. Usaldusisiku tasu tunnihinnaks on 66 eurot, ajakulu 9 tundi ja 25 minuti, kokku 621,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 136,73 eurot, kokku 758,23 eurot. Usaldusisik T. Kalaus palus tasu kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr EEXXX SWEDBANK.
2. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 758,23 eurot (sh käibemaks 22%), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 758,23 eurot (sh käibemaks) ja määrab 758,23 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista OÜ Civilex kasuks.
3. Kohus, lähtudes tsiviilasja materjalidest ja usaldusisiku 28.03.2024 taotlusest, peab põhjendatuks usaldusisiku tasu TsMS § 179 lg 1, 9 alusel välja mõista avaldajalt/võlgnikult.
4. TsMS § 179 lg 1, 7 ja 9 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
5. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus J. H.lt välja riigituludesse usaldusisiku tasu summas 758,23 eurot. Antud summa kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt esitatud makseinfole (unikaalne viitenumber), selgitusse märkida „tsiviilasi nr 2-24-2071, usaldusisiku tasu“. Usaldusisiku tasu kuulub tasumisele 6 kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
6. Avaldaja on 07.02.2024 tasunud avalduse esitamiselt riigilõivu summas 10 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4 kohaselt on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus menetluses tasutud ½ riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
7. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 4lg 1, § 10, § 54, Pankr

S § 3, TsMS § 150 lg 2, 4, § 179 lg 1, 7, 9, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus avaldusest loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik