← Eesti

3-23-2748/7

Obsah (5)§ 121§ 207§ 204§ 104§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2748 Haldu

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kinnipeetav X esitas 21.09.2023 Tallinna Vanglale varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2 000 000 euro ulatuses. Väidetav kahju tekkis vangla poolt lisatoidu andmata jätmisega.
  2. Viru Vangla, mille haldusosakonna ülesanne on toitlustuse tagamine ka Tallinna Vanglas, jättis kahjunõude 29.11.2023 otsusega nr 5- 37/23/75-2 rahuldamata. 3-23-2748
  3. X esitas 01.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse mõista Tallinna Vanglalt välja 2 000 000 euro suurune hüvitis või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemise järgi lisatoidust ilma jätmise ja tervise kahjustamise eest.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 14.03.2024 määrusega kaebuse.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib määrusega kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt peetakse kinnipeetava toitlustamisel muu hulgas silmas elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Viru Vangla poolt lahendatud kahjunõude otsusest selgub, et kaebajale oli määratud lisatoit ajavahemikul 05.09.2023 kuni 05.10.2023 ehk üheks kuuks. Kaebaja väitel jäi ta lisatoidust ilma ajavahemikul 06.09.2023 kuni 13.09.2023 ehk kokku kaheksal päeval. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 2 sätestab kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt jagatakse kinnipeetavad nelja rühma. Alates 05.09.2023 kuni 05.10.2023 määrati kaebajale toidukoguseks R3 (9,6–11,3 MJ ehk 2300–2700 kcal) + lisa ja alates 05.10.2023 R4 (11,3–13,0 MJ ehk 2700–3100 kcal). R3 ja R4 vaheline kalorsuse maksimaalne vahe on 400 kcal, mida eeldatavalt ajavahemikul 05.09.2023 kuni 05.10.2023 määratud lisatoit pidi kompenseerima. Kaebaja toob üldsõnaliselt välja, et tal tekkis alakaal ja maovalu, samas ei ole andmeid esitatud selle kohta, et kaebaja oleks pöördunud meedikute poole, et väidetava tervisekahjustuse tõttu abi otsida. Kaebaja ei pöördunud toidujagamise ajal pretensioonidega vanglaametnike poole. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lisatoidu väärtus (kui seda on kaebaja silmas pidanud) 1000 eurot eeldatavalt ei ületa. Seetõttu ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Viru Vangla 29.11.2023 otsusest nr 5-37/23/75-2, millega jäeti kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata, selgub, et kuna kaebajale määrati lisatoit, siis pole alust kahelda selles, et see anti talle kätte. Samas on vangla otsuses kirjutanud, et liinilehed, mille järgi kambritesse toitu jagatakse, hävitatakse vähemalt kord nädalas ja septembri liinilehti enam alles ei ole. Neid oleks saanud kontrollida vahetult pärast toidujagamist, kuid kaebaja toidu osas rahulolematust ei väljendanud. Eeltoodu kohaselt võib tagantjärgi olla toidukoguse kontrollimine raskendatud ja seetõttu on tõenäoline, et kaebus jääks rahuldamata. Isegi kui leiaks tõendamist, et vangla oleks käitunud õigusvastaselt ja ametnik oleks seda teinud süüliselt, ei oleks tingimata alust kahju rahaliseks hüvitamiseks. Õigusvastase tagajärje kõrvaldamiseks mittevaralise kahju rahalise hüvitamise asemel võib nõuda ka näiteks toimingu õigusvastasuse tuvastamist või vabandamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2005 otsus nr 3-3-1-30-05, p 22). Varalise kahju rahalise hüvitamise asemel võib kaaluda tagajärgede kõrvaldamist näiteks saamata jäänud toidu jagamise teel. Ei selgu, et isegi õigusvastase tegevuse korral tuleks kahju hüvitada rahas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD 5. Kaebaja esitas 14.03.2024 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 määruse tühistamiseks. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära, sh kui mõne olulise põhiõiguse (PS § 28 ja § 32) riive eest määratav mittevaralise või varalise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat (Riigikohtu lahend asjas nr 3-212

(3)3-23-2748 1411, p 12). Kuna toitu on inimesele vaja, on riive intensiivne. Kaebaja kehakaal alanes R3 toidunormi alusel toitlustamise ajal alla 60 kg, kuigi kaebaja on 184 cm pikk. Seetõttu määras arst kaebajale suurema toidukoguse, kuid seda kaebajale ei antud. Tervise kaitse põhiõiguse piirang on intensiivne. Kaebuse rahuldamise vähest tõenäosust ei saanud tuvastada ebapiisavate tõendite esitamise tõttu, sest vajadusel peab halduskohus määrama tõendite kogumiseks tähtaja ja hindama tõendeid alles asja sisulisel läbivaatamisel. Toidu mittesaamist saab tõendada ka teiste tõenditega kui liinilehed. Uuemas kohtupraktikas on sedastatud, et isikul ei ole õigust nõuda vabandamist. Kaebaja palus kohtul määrata õiglane hüvitis, vajadusel saamata jäänud toidu tagantjärele andmist, kuid mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Kahju hüvitamise nõude asemel on halduskohtul võimalik tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasus ka kohtuotsuse resolutsioonis (

§ 41lg 5).

Sellisel juhul ei ole tegemist kaebuse rahuldamata jätmisega ning haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine võib kujutada endast tekitatud kahju heastamist. Kaebuse sellisel viisil osalise rahuldamise eelduseks on, et kohus tuvastab vastustaja tegevuse õigusvastasuse. Kaebust saab pidada ilmselgelt perspektiivituks vaid juhul, kui on ilmselgelt vähetõenäoline, et vastustaja tegutses õigusvastaselt. Praegusel juhul ei vaidle menetlusosalised õiguse tõlgendamise, vaid faktilise asjaolu üle, kas kaebaja sai arsti määratud lisatoitu ajavahemikul 06.09.2023 kuni 13.09.

  1. Selles küsimuses ei ole halduskohus kõiki võimalikke tõendeid kogunud, sest ta ei ole võtnud kaebust menetlusse ega määranud menetlusosalistele tõendite esitamise tähtaega. Seetõttu oleks järeldus, et vastustaja õigusvastaselt ei tegutsenud, ennatlik. Kaebust ei muuda ilmselgelt perspektiivituks ka asjaolu, et kaebaja ei pöördunud vangla poole lisatoidu saamiseks kohe sellest ilmajäämisel. Kahju tekkimise ärahoidmiseks esmaste õiguskaitsevahendite kasutama jätmisest ei saa järeldada, et vastustaja tegutses õiguspäraselt.
  2. Kuna

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise üks eeldustest – asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline – ei ole praegusel juhul täidetud, tuleb määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks hinnata, kas kaebusega kaitstava õiguse riivet on põhjust pidada väheintensiivseks või mitte. 9. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.