1-23-1721/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-1721 Tiit Lõhmus, Ingrid Kullerkann, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi 2024 määrus Sergei Jegorovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Jegorov 38901232241), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu
4. mai 2023 otsusega karistati Sergei Jegorovit karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuu vangistusega, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti S. Jegorovile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu
5. augusti 2017 otsusega mõistetud karistus 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti S. Jegorovile 6 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Alates
6. juunist 2023 jäi S. Jegorovil kanda 1 aasta 1 kuu 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja lõpp
7. juuli
9. Viru Maakohtu
10. märtsi 2024 määrusega jäeti S. Jegorov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud, materiaalsed täitmata. 2.
11. Maakohus luges positiivseks, et S. Jegorov on osalenud sotsiaalprogrammide jätkutegevuses ja töötas. S. Jegoroviga on läbiviidud vestlus kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seostest kuritegevusega. Säilinud on suhted lähedastega, suhted vanade tuttavatega on katkenud. 2.
12. S. Jegorovi karistuse eesmärk ei ole täidetud. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati teo eest vanglas, aga vaatamata sellele on S. Jegorov oma käitumisega korduvalt näidanud, et eelnev ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Tema käitumine vangistuses ei ole samuti õiguspärane, kuna omab 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on võimeline usaldust kuritarvitama ning analoogselt kriminaalhooldusel viibimisega on toime pannud rikkumise, käitudes enda soovide kohaselt. Eelneb viitab uute kuritegude toimepanemise ohule. 2.
13. Uue kuriteo riskiks on S. Jegorovil diagnoositud alkoholisõltuvuse. Süüdimõistetu on osalenud programmis Eluviisitreening ning läbinud jätkuvestlused, kuid kohus ei pidanud seda piisavaks. S. Jegorovile on iseloomulik kuritegude toimepanemine joobeseisundis ning sõltuvusvaba elu on ta elanud vaid vangistuses. Alkoholist loobumine nõuab kõrget enesemotivatsiooni, kuid seda kohtule ei nähtunud. Maakohtul puudus usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldus mööduks edukalt. 2.
14. S. Jegorov soovib töötada, aga tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht ning pikaajalised töökogemused ja oskused. S. Jegorovil on võlakohustusi enam kui 7700 euro väärtuses ning ta on varem kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti on kaheldav S. Jegorovi elukoha sobivus uute kuritegude toimepanemise maandajana.
15. Viru Maakohtu
16. märtsi 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Jegorov, kes palub tühistada maakohtu määrus, vabastada end ennetähtaegselt või saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme. Antud juhul ei ole kohus tõendeid süüdimõistetuga arutatud, vahetult uurinud ega protokollinud. Süüdimõistetult ei ole küsitud seisukohta kinnipeetava iseloomustuse kohta. S. Jegorov tunnistab distsiplinaarkaristusi, ta tahtis neid vaidlustada, kuid puudus vajalik õigusabi. S. Jegorov on teinud kõik selleks, et end muuta ja parandada, on aru saanud õiguskuulekusest ja on valmis seda näitama kriminaalhoolduse nõudeid järgides. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
18. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
19. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S. Jegorovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata, uute kuritegude risk on kõrge ega pole konkreetse süüdimõistetu puhul maandatav ka kriminaalhooldusega. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Seejuures ei ole määruskaebuses ümber lükatud mitte ühtegi maakohtu järeldust. Maakohtus oli võimalik süüdimõistetul oma seisukohad esitada, täiendada seda määruskaebuses ning samuti ei ole käesolev menetlus enam sobiv distsiplinaarmenetluste kahtluse alla seadmiseks. Maakohus on arvestanud kõiki seaduses toodud asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks või uueks arutamiseks saatmise maakohtusse. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest. Tiit Lõhmus Ingrid Kullerkann (allkirjastatud digitaalselt) 2 Aarne Sarjas