TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-869 Määruse kuupäev 21. märts 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Maivo Kärt (taotleja) esitas 21. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga nr 3-24-375. Taotleja soovib esindajat, et koostada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) vastuvõetav kaebus, kuna riigisisesed kohtud on rikkunud oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi. 2. Kuna taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6). Seega vaatab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi. 3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:
- a)kaebus ei ole 3-24-869 kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
- b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 4. Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-375. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 8. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-23-1543 seotud asjaoludel EIK-i. Taotleja soovis riigi õigusabi EIÕK nõuetele vastava kaebuse koostamiseks. Tartu Halduskohus jättis 12. veebruari 2024. a määrusega Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna tema kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. Kohus leidis, et osaliselt ei ole taotleja läbinud EIK-i pöördumiseks riigisisest kohtumenetlust ning ülejäänud osas ei nähtu kohtule, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-23-1543 menetlemisel taotleja suhtes toime pannud EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise, mistõttu oleks EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu. Taotleja esitas 12. veebruaril 2024 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 7. märtsi 2024. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus selgitas taotlejale, et ringkonnakohtu määrus on lõplik. Vaatamata eeltoodule esitas taotleja samal päeval ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium tagastas 19. märtsi 2024. a määrusega taotleja määruskaebuse, kuna taotlejal puudub ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus. 5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-375 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 6. Taotleja märgib, et kohtud on haldusasjas nr 3-24-375 rikkunud oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, milles vastav rikkumine seisneb. Ka Tartu Halduskohtule ei ole eeltoodu haldusasja materjalide pinnalt tuvastatav. Haldusasja nr 3-24-375 menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et isikul peaks olema esindaja. Ka ei piisa EIK-i kaebuse esitamiseks üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebaja senises tegevuses on menetlusõiguste kuritarvitamise tunnused HKMS § 28 lg 2 mõttes, sest sisuliselt üritab kaebaja esitada korduvalt samasisulisi riigi õigusabi taotlusi (vt ka haldusasjad nr 3-24-754, 3-24-870, 3-24-871) ja endale mittesobiva lahenduse korral omakorda uue riigi õigusabi taotluse EIK-i pöördumise eesmärgil. Seetõttu viitab kaebaja tegevus ka kaebeõiguse kuritarvitamisele EIÕK art 35 lg 3 mõttes. Seega oleks taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. 7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2