) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad
lg 1 nimetatud põhimõte ja
Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna tema suhtes on käimas menetlus, et välja selgitada isikuga seotud asjaolusid ning vajadust saada rahvusvahelist kaitset. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga 18.01.2024 läbi viidud intervjuu, kus isiku ütlused olid üldised ja vastuolulised ning rahvusvahelise kaitse vajadust sealt välja ei tulnud. Isikuga on vaja läbi viia uus intervjuu, kus ta saaks rahvusvahelise kaitse vajadust selgitada. Samuti peab PPA koguma päritolumaa infot ja võrdlema seda isiku 1 ütlustega. Isik ei tee koostööd enda rahvusvahelise kaitse menetluses, ta ei ole andnud luba vaadata läbi enda valduses olnud mobiiltelefoni, et sealt infot koguda. Arvestades eelnevaid asjaolusid (ebaseaduslik piiriületus, Eesti ei ole sihtriik, valikuline koostöö PPA-ga) on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.
lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRSK § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt pikendab halduskohus § 362 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. 5. Kohus kontrollib, kas esinevad endiselt
lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks (
6. PPA on taotluses leidnud, et esineb
361 lg 2 punktis 4 sätestatud alus, mille kohaselt, varjupaigataotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). Kinnipidamine ei ole
lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada
lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2023 määrus nr 3-231235, p 8). 7.
lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kohus leiab, et kohaldatav meede (isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine) ei ole ebaproportsionaalne.
lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, kuna isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ja kust ta võiks ennast registreerimas käia. Arvestades eelnevat ei oleks tõenäoliselt puudutatud isik vajadusel enam PPA-le kättesaadav. 9. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Puudutatud isik on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses alla 2 kuu. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada põhjendamatult pikaks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
10. Seega on täidetud
Kohus annab
lg 5 alusel loa Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.